Obsah (13)

§ 209 § 344 § 201 § 65 § 69 § 329 § 64 § 68 § 49 § 73 § 345 § 16 § 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2024, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-6834 Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sekretär Rail

§ 209

lg 2 p 1, 3, § 329, § 201 lg 2 p 1 järgi ja Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing süüdistuses

§ 209

lg 3, § 201 lg 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav Jaan Nurk, isikukood 34811135219; xxxx kodanik; xxxx, käesoleval ajal vahi all xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 15.01.2019 Viru Maakohtu otsus

§ 344

lg 1 ja 345 lg 1 järgi tingimisi vangistus 1 aasta ja 6 kuud katseajaga 2 aastat; 05.12.2022 Viru Maakohtu otsus

§ 201

lg 1 järgi 6 kuud, millele liideti

§ 65lg 2 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust.

Lõplik karistus 2 aastat vangistust asendati

§ 69

alusel üldkasuliku tööga 720 tundi, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat; Tõkend vahistamine alates 25.07.2023; Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, riigi õigusabi korras Ahto Sirendi Advokaadibüroo, e-post ahto@ahtosirendi.ee Süüdistatav Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ, registrikood 10876006, asukoht Põdruse küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond; seaduslik esindaja Jaan Nurk, isikukood 34811135219, (andmed toodud eespool), juriidiline isik varem kriminaalja väärteokorras karistamata; Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, riigi õigusabi korras 1 Ahto Sirendi Advokaadibüroo, e-post ahto@ahtosirendi.ee RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 310, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus otsustas: Tunnistada JAAN NURK süüdi

§ 209lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada JAAN NURK süüdi

§ 201lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Tunnistada JAAN NURK süüdi

§ 329

järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 05.12.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1718 mõistetud karistuse, so 558 tunni üldkasuliku töö ärakandmata osa, so 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust võrra ning mõista Jaan Nurgale liitkaristuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangisuses viibitud aega alates 25.07.2023 karistusaja hulka ja Jaan Nurga karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 25.07.2023.

§ 49

alusel võtta JAAN NURGALT lisakaristusena ära juristina töötamise õigus (kolmeks) aastaks. 3 TÕKEND Jaan Nurgale kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend vahistamine tühistada. Tunnistada ÕIGUSBÜROO JAAN NURK TÕDE OSAÜHING süüdi

§ 209

lg 3 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus summas 6000 (kuus tuhat) eurot. Tunnistada ÕIGUSBÜROO JAAN NURK TÕDE OSAÜHING süüdi

§ 201

lg 3 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus summas 7000 (seitse tuhat) eurot.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks rahaline karistus summas 10 000 (kümme tuhat) eurot.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui ÕIGUSBÜROO JAAN NURK TÕDE OSAÜHING ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja 182 alusel välja mõista riigituludesse Jaan Nurgalt menetluskuluna: - sundraha summas 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot; - ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiis (kohtupsühhiaatria -ja psühholoogiaekspertiis akt nr 7.1-3/512, arve nr MA -233092) summas 2600 (kaks tuhat kuussada) eurot; 2 - kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus proportsionaalselt 18 episoodil eest osutatud õigusabi eest summas 9 681,52 (üheksa tuhat kuussada kaheksakümmend üks eurot, 52 senti) eurot. (Tasu kokku 10757,24 eurot, jagame 20-ga, 18 episoodi Jaan Nurgal, 2 episoodi Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingul) -tunnistajatele ja kannatanutele makstud tasud kokku 116,18 eurot. Menetluskulud kokku summas 13 627,70 eurot tuleb Jaan Nurgal tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99924700024321 ning selgitusega: „Jaan Nurk, 1-23-6834, menetluskulud“. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 1, 2, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 § 180 lg 1 ja 182 alusel välja mõista Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingult menetluskuluna sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot riigituludesse. - kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus proportsionaalselt 2 episoodi eest osutatud õigusabi eest summas 1075,72 (üks tuhat seitsekümmend viis eurot, 72 senti) eurot. -tunnistajatele ja kannatanutele makstud tasud kokku 198,99 eurot. Menetluskulud kokku summas 2504,71 eurot tuleb Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingul tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99924700024334 ning selgitusega: „Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing, 1-23-6834, menetluskulud“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TSIVIILHAGID Rahuldada kannatanu J. G. R. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 1070 (üks tuhat seitsekümmend) eurot, mis kanda J. G. R. arveldusarvele xxxx. Rahuldada kannatanu E. R.. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 10 550 eurot (kümme tuhat viissada viiskümmend) eurot, mis kanda E. R.. arveldusarvele xxxx Xxxx AS. Rahuldada kannatanu L. K. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 1000 (üks tuhat) eurot, mis kanda L. K. arveldusarvele xxxx. Rahuldada kannatanu R. R. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 3450 (kolm tuhat nelisada viiskümmend) eurot, mis kanda R. R. arveldusarvele xxxx Xxxx AS. Rahuldada kannatanu P. H. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 180 (üks sada kaheksakümmmend) eurot, mis kanda P. H. arveldusarvele xxxx. Rahuldada kannatanu R. K. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 62 075 (kuuskümmend kaks tuhat seitsekümmend viis) eurot, mis kanda R. K. arveldusarvele xxx Xxxx AS. Rahuldada kannatanu E. P. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 3 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 3040 (kolm tuhat nelikümmend) eurot, mis kanda E. P. arveldusarvele xxxx. Rahuldada kannatanu A. K. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 1400 (üks tuhat nelisada) eurot, mis kanda A. K. arveldusarvele xxxx Xxxx AS. Rahuldada kannatanu E. N. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 1000 (üks tuhat) eurot, mis kanda E. N. arveldusarvele xxxx Xxxx AS. Rahuldada kannatanu A. M. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 7660 (seitse tuhat kuusada kuuskümmend) eurot, mis kanda A. M. arveldusarvele xxxx AS Xxxx. Rahuldada kannatanu V. T. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 1830 (üks tuhat kolmkümmend) eurot, mis kanda V. T. arveldusarvele xxxx AS Xxxx. Rahuldada kannatanu E. S. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 4546 (neli tuhat viissada nelikümmend kuus) eurot, mis kanda E. S. arveldusarvele xxxx Xxxx AS. Rahuldada kannatanu P. R. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 838 (kaheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot, mis kanda P. R. arveldusarvele xxxx. Rahuldada kannatanu T. R. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurk Tõde Osaühingult tekitatud kahju summas 2370 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend) eurot, mis kanda T. R. arveldusarvele xxxx. Rahuldada kannatanu A. S. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurk Tõde Osaühingult tekitatud kahju summas 4000 (neli tuhat) eurot, mis kanda A. S. arveldusarvele xxxx Xxxx AS. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tasutud, on kannatanutel õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus edastada kannatanutele. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde hoiule kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised salvestised ja asitõendid: - SEB Pank AS pangaautomaadi salvestiste fotod, R. K. süüteoteade koos lisadega, pangakontode väljavõtted (Jaan Nurk, Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ, T. R., K. H.), kannatanute poolt edastatud dokumendid ja lepingud, salvestised, kuvatõmmised ja ekraanipildid ning meilivahetus asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (I kd tl 229); - J. G. R.i ja E. R..i telefonikõnede salvestised Jaan Nurgaga asuvad CD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd tl 53); 26.07.2023 kohtuistungi helisalvestis asub DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (IV kd tl 137). EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 16.09.2024. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks 01.10.2024. SÜÜDISTUS 4 JAAN NURKA (Nurk) süüdistatakse selles, et: - tema, olles varasemalt karistatud 05.12.2022 Viru Maakohtu otsusega nr 1-22-1718

§ 201lg 1 järgi, lõi 2020.

aasta jaanuaris A. K.ile varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on olemas vara, mida ta hetkel kasutada ei saa ning tema xxxx on võlgades ja see maja, kus nad elasid, võidakse kohtutäituri poolt võlgade katteks ära võtta ja sellega seoses vajab ta A. K.ilt laenu. Lisaks lubas Jaan Nurk poole aasta pärast laenu 15% intressiga tagasi maksta. A. K. kandis 14.01.2020 oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx üle 1400 eurot. Hiljem hakkas Jaan Nurk rääkima Rootsist saada olevast 1 000 000-1 500 000 euro suurusest pärandusest, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks, kuid käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule raha tagastanud ei ole. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi

aasta suvel E. N.le tahtlikult varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on tulemas pärandus Inglismaalt ja selle kättesaamiseks on vaja kiirelt raha. Jaan Nurk küsis E. N.lt laenu 1000 eurot ja lubas E. N.le kolme päeva pärast 1400 eurot laenu eest tagasi maksta. 13.07.2020 sõlmis E. N. läbi oma tuttava H. N. laenulepingu A. R., saades sularahas laenu 840 eurot ning laenas seejärel sularahas Jaan Nurgale 1000 eurot. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule raha tagastanud ei ole, tuues põhjuseks erinevaid probleeme seoses päranduse kättesaamisega. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2020.aasta septembrikuus A. R. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, andes mõista, et tal on Inglismaalt ja Rootsist tulemas suured pärandused ja päranduste kättesaamiseks on vaja raha. Oma usutava jutuga sai Jaan Nurk ajavahemikul 04.09.2020 kuni 13.07.2021 A. R.ilt erinevaid summasid, kokku 10 550 eurot. A. R. kandis oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurgale Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx 04.09.2020 1000 eurot, 07.09.2020 1000 eurot, 05.10.2020 400 eurot, 15.10.2020 600 eurot, 26.10.2020 100 eurot, 30.10.2020 2300 eurot ja 29.01.2021 200 eurot ning Jaan Nurga AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx 19.04.2021 300 eurot, 20.04.2021 250 eurot, 27.04.2021 2100 eurot, 27.04.2021 1100 eurot, 07.05.2021 400 eurot, 10.05.2021 450 eurot, 27.05.2021 200 eurot ja 13.07.2021 150 eurot. A. R. rääkis enne surma oma abikaasa E. R..ile, et ta kogus tütre J. G. R.i jaoks raha, mille saab kätte Jaan Nurga käest. A. R. suri xxxx ja testamendi järgi on tema ametlikuks pärijaks E. R... Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule laenatud raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi
aasta kevadel A. M.ile varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on mitmest välisriigist laekumas pärandused ning pärandusega seonduvateks asjaajamisteks on tarvis raha. Selleks küsis ta A. M.ilt laenu, mille lubas päranduse kätte saades tagasi maksta ning saatis ka meiliga mingid väidetavad Rootsist tulnud paberid, mille palus kohe peale lugemist ära kustutada. A. M. andis ajavahemikul 03.05.2021 kuni 11.06.2022 Jaan Nurgale laenuks kokku 7890 eurot, uskudes, et Jaan Nurk maksab talle raha tagasi pärandi laekumisel. A. M. tegi oma arvelduskontolt nr xxxx ülekanded Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx 03.05.2021 summas 1580 eurot, 08.05.2021 summas 500 eurot, 12.05.2021 summas 250 eurot, 19.05.2021 summas 900 eurot, 22.05.2021 summas 480 eurot, 26.05.2021 summas 300 eurot, 08.06.2021 summas 450 eurot, 11.06.2021 summas 800 eurot, 12.06.2021 summas 50 eurot, 17.06.2021 summas 140 eurot, 26.06.2021 summas 30 eurot, 29.06.2021 summas 10 eurot, 05.07.2021 summas 200 eurot, 08.07.2021 summas 400 eurot, 15.07.2021 summas 100 eurot, 16.07.2021 summas 175 eurot, 19.07.2021 summas 100 eurot, 20.07.2021 summas 40 eurot, 27.07.2021 summas 20 eurot, 30.07.2021 summas 60 eurot, 02.08.2021 summas 65 eurot, 06.08.2021 summas 300 eurot, 10.08.2021 summas 70 eurot, 13.12.2021 summas 100 eurot, 12.05.2022 summas 120 eurot, 14.05.2022 summas 500 eurot, 11.06.2022 summas 150 eurot. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks. 5 - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi
aasta juunis V. T.le varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on välisriigist on laekumas suur pärandus ning pärandusega seonduvateks asjaajamisteks ja riigilõivu tasumiseks on tarvis raha. Selleks küsis ta V. T.lt laenu, paludes saabunud varandusest mitte kellelegi rääkida, lubades nädala pärast raha topelt tagasi maksta ning oma väidete usaldusväärsuse tagamiseks saatis V. T. välismaa panga direktori kirjad, paludes need kohe pärast läbilugemist ära kustutada. V. T., kes tundis Jaan Nurka kui juristi juba üle kümne aasta, andis Jaan Nurgale ajavahemikul 17.06.2021 kuni 17.02.2022 laenuks kokku 1830 eurot, uskudes, et Jaan Nurk tasub talle laenu tagasi paari nädala jooksul. V. T. tegi oma pangakontolt nr xxxx ülekanded Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx 17.06.2021 summas 300 eurot, 27.07.2021 summas 200 eurot, 30.07.2021 summas 150 eurot, 13.08.2021 summas 200 eurot, 14.08.20221 summas 250 eurot, mis on 20.08.2021 talle arvelduskontole tagasi kantud, 18.09.2021 summas 280 eurot, 07.10.2021 summas 250 eurot, 29.10.2021 summas 250 eurot, 17.02.2022 summas 200 eurot. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule raha tagastanud ei ole, tuues erinevaid põhjusi, miks ei ole pärandust veel kätte saanud ja andes seega alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi
aasta jaanuaris E. S.le varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et välisriigist on laekumas pärandus ning pärandusega seonduvate leppetrahvide maksmiseks on tarvis raha. Selleks küsis ta E. S.lt laenu lubades 300 euro laenamise hüvitada 30 000 euroga ning oma väidete usaldusväärsuse tagamiseks selgitas, et on suhelnud ise Saksa panga direktoriga ja saatis selle kinnituseks kirjavahetuse välispankadega, mille palus kohe pärast läbilugemist ära kustutada. E. S. andis Jaan Nurgale ajavahemikul 01.07.2021 kuni 20.05.2022 laenuks kokku 4546 eurot, usaldades Jaan Nurka kuna tegemist oli juristiga, kes oli talle varem osutanud õigusabi. E. S. tegi oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx ülekanded 01.07.2021 summas 100 eurot, 20.07.2021 summas 60 eurot, 20.07.2021 summas 20 eurot, 22.07.2021 summas 300 eurot, 26.07.2021 summas 400 eurot, 02.08.2021 summas 350 eurot, 16.08.2021 summas 200 eurot, 21.09.2021 summas 666 eurot, 15.10.2021 summas 1200 eurot, 25.11.2021 summas 500 eurot, 13.12.2021 summas 150 eurot, 27.12.2021 summas 200 eurot, 14.04.2022 summas 300 eurot, 20.05.2022 summas 100 eurot. 19.01.2023 pöördus Jaan Nurk taas kannatanu poole ning soovis lisaks laenata veel 230 eurot, millest E. S. aga keeldus. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi
aasta juulis R. R.ile varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et välisriigist on laekumas suur pärandus ning pärandusega seonduvateks asjaajamisteks on tarvis raha. Selleks küsis ta R. R.ilt laenu, teades, et R. R. on saanud just päranduseks raha ning lubas mitmekordselt tagasi maksta. R. R. andis Jaan Nurgale ajavahemikul 06.07.2021 kuni 23.07.2021 laenuks kokku 3450 eurot, võttis eelnimetatud summad välja oma arvelduskontolt nr xxxx Xxxx sularahaautomaadist nr xxxx 06.07.2021 summas 750 eurot ja 06.07.2021 summas 750 eurot ning oma arvelduskontolt nr xxxx Xxxx pangakontorist 08.07.2021 summas 650 eurot, 09.07.2021 summas 1000 eurot ja 23.07.2021 summas 300 eurot ning andis summad peale raha saamist koheselt pangakontori ees Jaan Nurgale üle, uskudes, et Jaan Nurk tasub talle päranduse saamise järgselt laenu tagasi. Peale raha saamist kandis Jaan Nurk need summad kohe Xxxx pangaautomaadist oma pangakontole nr xxxx. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi
aasta novembris J. G. R.ile varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et talle on Rootsist laekumas 1 500 000 euro suurune pärandus, mille üks lesk soovib vähihaigete peredele laiali jagada, lubades R. perele sealt 10 000 eurot, mille kätte saamiseks on vaja notariaalsete dokumentide vormistamiseks raha. Selleks küsis ta J. G. R.ilt laenu ja J. G. R. andis Jaan Nurgale ajavahemikul 01.11.2021 kuni 03.11.2021 laenuks kokku 1070 eurot. J. G. R. kandis oma 6 arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx üle 01.11.2021 summa 570 eurot ja 03.11.2021 summa 500 eurot. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi
aasta novembris P. R.ile varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et asub juristina P. R.i abielu lahutamise kohtuasjas esindama ning esindamise eest küsis Jaan Nurk ettemaksu 738 eurot. Lisaks küsis Jaan Nurk P. R.ilt 100 eurot laenu, selgitades, et tal on keegi lähedane ära surnud, tal on vaja sinna raha kanda, et sealt päranduse raha kätte saada ning lõi kannatanule ebaõige ettekujutuse sellest, et on võimeline eelnimetatud laenu tagasi maksma. Samuti mõjutas Jaan Nurk temale raha saatma ähvardades, et kui ta raha ei saa, siis ei saa ta P. R.i kohtus esindada. Kannatanu tegi õigusabi osutamise eest oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx ülekanded 18.11.2021 summas 500 eurot ja 19.11.2021 summas 238 eurot. Laenusumma 100 eurot kandis kannatanu Jaan Nurga eelnimetatud kontole üle 22.11.
Hiljem hakkas Jaan Nurk rääkima välismaalt tulevast pärandusest, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks, kuid käesoleva ajani ei ole Jaan Nurk kannatanule õigusabi eest tasutud summat ega laenuks saadud raha tagastanud. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi
aasta veebruaris L. K.le ebaõige ettekujutuse sellest, et Rootsist on talle laekumas pärandus ja selle kättesaamise vormistamiseks on vaja raha. Selleks küsis ta L. K.lt laenu ja L. K. andis Jaan Nurgale 25.02.2022 laenuks 1000 eurot, kandes laenu oma arvelduskontolt nr xxxx üle Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule laenuks saadud raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi
aasta mais P. H.ule varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on vaja P. H.ult laenu xxxx pangalaenu tasumiseks, lubades pensionipäeval laenu tagasi maksta. P. H. kandis oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx 25.05.2022 üle 180 eurot. 06.06.2022 küsis Jaan Nurk kannatanult uut laenu, olles jätnud eelmise laenu tasumata ning väitis, et tal on Rootsist pärand tulemas, mille kiiremaks kättesaamiseks on vaja raha juurde maksta. Kannatanu keeldus uut laenu andmast. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule laenuks saadud raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 17.06.2022 E. M. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal ei ole raha, kuna tal on kadunud rahakott, milles oli suurem summa raha ja ta küsis 100 eurot laenu. Jaan Nurk tekitas E. M. ebaõige ettekujutuse, et on võimeline kannatanult laenatud raha tagasi maksma ning sellest tulenevalt tegi kannatanu oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx ülekande summas 100 eurot. Hiljem rääkis Jaan Nurga kannatanule, et tal on mingi rahasaadetis tulemas, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks, kuid käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule laenatud raha tagastanud ei ole. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing juhatuse liikmena ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seadusliku esindajana, 21.02.2023 A. S., kes soovis saada juriidilist abi naabri vastu kohtusse pöördumisel, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et ta osutab läbi enda osaühingu kannatanule juriidilist abi, küsides selle eest A. S. ettemaksu 4000 eurot, mille kannatanu 23.02.2023 sularahas Jaan Nurgale kviitungi vastu üle andis. Käesoleva ajani ei ole Jaan Nurk kannatanule õigusabi osutanud ega tagastanud õigusabi osutamise eest tasutud summat, andes alusetult lubadusi raha tagasimaksmiseks; samuti on kannatanu ilma jäänud kohtusse pöördumiseks vajalikest dokumentidest. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi
aasta juunis E. P.ile varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et kohe pärandatakse talle ema sugulase poolt Prantsusmaalt 250 000 eurot ja selle kätte saamiseks on vaja raha. Selleks 7 küsis ta E. P.ilt laenu, mille lubas protsendiga tagasi maksta. E. P. andis ajavahemikul 27.06.2023 kuni 29.06.2023 Jaan Nurgale laenu kokku summas 3040 eurot. E. P. võttis oma arvelduskontolt nr xxxx välja AS Xxxx sularahaautomaadist xxxx 27.06.2023 summa 500 eurot ning andis selle summa koheselt Jaan Nurgale üle. 29.06.2023 andis kannatanu oma elukohas Jaan Nurgale sularahas üle 40 eurot ning oma AS Xxxx pangakaardi koos selle PIN-koodiga, millega Jaan Nurk võttis 29.06.2023 E. P.i arvelduskontolt nr xxxx välja Xxxx AS sularahaautomaadist xxxx 500 eurot. Jaan Nurk küsis kannatanult veel laenu ja 29.06.2023 võttis kannatanu koos Jaan Nurgaga oma arvelduskontolt nr xxxx kahel korral välja 1000 eurot, st kokku 2000 eurot, mille Jaan Nurk võttis sularahas koheselt kannatanult üle. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule laenatud raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks. - tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi
aasta juulis R. K.le varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on välismaalt laekumas pärandused, mille vormistamiseks ja menetluskulude maksmiseks on vaja raha ja selleks küsis ta R. K.lt korduvalt laenu pärast seda, kui R. K. oli saanud isalt päranduseks suurema summa raha. Jaan Nurk lubas R. K.le, et kui ta paneb panka raha pidevalt juurde, siis teenib ta raha juurde ning
aastaks saab R. K. kätte 350 000 eurot. R. K. andis Jaan Nurgale laenu ajavahemikul 16.07.2022 kuni 01.08.2023, laenates suures ulatuses raha, s. o kokku 62 075 eurot. R. K. kandis raha oma pangakontodelt üle Jaan Nurga esitatud pangakontodele ja andis Jaan Nurgale ka sularahas erineva suurusega rahasummasid, samuti tasus Rakvere postkontoris Jaan Nurga poolt saadetud rahakaartide eest. 16.07.2022 tegi R. K. oma Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx ülekande summas 150 eurot, 18.07.2022 summas 120 eurot, 20.07.2022 summas 355 eurot, 27.07.2022 summas 260 eurot, 02.08.2022 summas 500 eurot, 03.08.2022 summas 500 eurot, 04.08.2022 summas 365 eurot, 08.08.2022 summas 100 eurot, 09.08.2022 summas 240 eurot, 10.08.2022 summas 180 eurot, 11.08.2022 summas 200 eurot, 16.08.2022 summas 70 eurot, 25.08.2022 summas 320 eurot, 31.08.2022 summas 50 eurot, 01.09.2022 summas 300 eurot, 02.09.2022 summas 230 eurot, 05.09.2022 summas 500 eurot, 07.09.2022 summas 310 eurot, 09.09.2022 summas 320 eurot, 13.09.2022 summas 300 eurot, 14.09.2022 summas 100 eurot, 15.09.2022 summas 400 eurot, 21.09.2022 summas 305 eurot, 03.10.2022 summas 415 eurot, 03.10.2022 summas 400 eurot, 03.10.2022 summas 200 eurot, 04.10.2022 summas 300 eurot, 04.10.2022 summas 180 eurot, 05.10.2022 summas 335 eurot, 06.10.2022 summas 500 eurot, 07.10.2022 summas 150 eurot, 10.10.2022 summas 670 eurot, 12.10.2022 summas 478 eurot, 14.10.2022 summas 285 eurot, 17.10.2022 summas 400 eurot, 19.10.2022 summas 610 eurot, 17.11.2022 summas 200 eurot, 18.11.2022 summas 140 eurot, 23.11.2022 summas 235 eurot, 28.11.2022 summas 350 eurot, 30.11.2022 summas 160 eurot, 02.12.2022 summas 250 eurot, 01.01.2023 summas 20 eurot, 03.01.2023 summas 200 eurot, 06.02.2023 summas 125 eurot. 01.10.2022 tegi R. K. oma Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx ülekande summas 200 eurot. 02.11.2022 tegi R. K. oma Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx ülekande summas 295 eurot, 02.12.2022 summas 300 eurot, 29.12.2022 summas 210 eurot, 02.01.2023 summas 70 eurot, 09.01.2023 summas 200 eurot, 09.01.2023 summas 200 eurot. 03.03.2023 tegi R. K. oma Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx ülekande summas 220 eurot. Samuti kandis R. K. raha Jaan Nurgale laenuks Jaan Nurga poolt talle esitatud teiste isikute pangakontodele: 15.09.2022 tegi R. K. oma Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx ülekande M. F. arvelduskontole nr xxxx summas 150 eurot, 22.09.2022 summas 305 eurot, 28.09.2022 summas 280 eurot; 24.10.2022 ülekande G: M. arvelduskontole nr xxxx summas 410 eurot, mille Xxxx AS riskipoliitika tõttu tühistas ja raha tagastati 24.10.2022 R. K. Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx; 20.09.2022 ülekande E. M. arvelduskontole nr xxxx summas 150 eurot; 05.12.2022 ülekande P. R. arvelduskontole nr xxxx summas 300 eurot, 07.12.2022 summas 341 eurot, 08.12.2022 summas 1444 eurot, 13.12.2022 summas 2558 eurot, 08.02.2023 summas 135 eurot, 28.02.2023 R. P. arvelduskontolt ülekande tagastus summas 395 eurot; 8 25.01.2023 ülekande D. R. arvelduskontole nr xxxx summas 250 eurot, 26.01.2023 summas 150 eurot, 31.01.2023 summas 850 eurot, 16.02.2023 summas 250 eurot, 23.02.2023 summas 150 eurot; 23.02.2023 ülekande M. J. arvelduskontole nr xxxx summas 250 eurot; 07.02.2023 ülekande S. R. arvelduskontole nr xxxx summas 150 eurot; 20.12.2022 ülekande M. C. arvelduskontole nr xxxx summas 100 eurot, mis tühistati ja tagastati 21.12.2022 R. K. Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx, 21.12.2022 summas 100 eurot, mis tühistati ja tagastati 21.12.2022 R. K. Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx; 21.12.2022 ülekande A. M. arvelduskontole nr xxxx summas 100 eurot, mis tühistati ja tagastati 21.12.2022 R. K. Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx; 24.02.2023 ülekande O. K. arvelduskontole nr xxxx summas 200 eurot; 24.02.2023 ülekande F. P. arvelduskontole nr xxxx summas 186 eurot, mis tagastati 27.02.2023 R. K. Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx, 26.02.2023 summas 150 eurot, mis tagastati 27.02.2023 R. K. Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx; 27.02.2023 ülekande L. B. arvelduskontole nr xxxx summas 510 eurot. 02.03.2023 tegi R. K. oma arvelduskontolt nr xxxx ülekande M. E. arvelduskontole nr xxxx summas 336 eurot, 03.03.2023 summas 210 eurot, 06.03.2023 summas 290 eurot, 07.03.2023 summas 250 eurot; 02.03.2023 ülekande V. S. arvelduarvele nr xxxx summas 220 eurot; 06.03.2023 ülekande L. B. arveldukontole nr xxxx summas 200 eurot. 17.03.2023 tegi R. K. oma AS Xxxx arvelduskontolt nr xxxx ülekande M. E. arvelduskontole nr xxxx summas 390 eurot; 21.03.2023 ülekande L. B. arveldukontole nr xxxx summas 100 eurot, 12.04.2023 summas 120 eurot, 19.04.2023 summas 80 eurot (19.04.2023 oli tehtud M. K. arvelduskontolt ülekanne summas 80 eurot märkega „Jaan Nurk“ R. K. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx), 25.04.2023 summas 80 eurot, 26.04.2023 summas 100 eurot, 27.04.2023 summas 50 eurot, 08.05.2023 summas 199 eurot, 10.05.2023 summas 100 eurot, 12.05.2023 summas 150 eurot, 22.05.2023 summas 200 eurot (22.05.2023 oli tehtud K. N. arvelduskontolt ülekanne summas 200 eurot märkega „Jaan“ R. K. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx), 23.05.2023 summas 50 eurot; 21.03.2023 ülekande A. T. arvelduskontole nr xxxx summas 652 eurot, 23.03.2023 summas 872 eurot, 24.03.2023 summas 450 eurot, 27.03.2023 summas 562 eurot, 29.03.2023 summas 692 eurot, 29.03.2023 summas 700 eurot, 03.04.2023 summas 450 eurot; 23.03.2023 ülekande A. G. arvelduskontole nr xxxx summas 70 eurot, 24.03.2023 summas 120 eurot, 06.06.2023 summas 50 eurot (06.06.2023 oli tehtud Jaan Nurga arvelduskontolt nr xxxx ülekanne summas 50 eurot R. K. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx); 27.03.2023 ülekande S. A. arvelduskontole nr xxxx summas 605 eurot, 04.04.2023 summas 405 eurot; 28.03.2023 ülekande M. K. arvelduskontole nr xxxx summas 155 eurot, 29.03.2023 summas 206 eurot, 30.03.2023 summas 173 eurot, 31.03.2023 summas 198 eurot, 07.04.2023 summas 150 eurot (07.04.2023 oli kantud Jaan Nurga arvelduskontolt nr xxxx 150 eurot R. K. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx); 06.04.2023 ülekande C. M. arvelduskontole nr xxxx summas 2801 eurot, 11.04.2023 summas 480 eurot; 30.05.2023 ülekande I. D. B. arvelduskontole nr xxxx summas 150 eurot; 10.06.2023 ülekande A. S. arvelduskontole nr xxxx summas 97 eurot (07.06.2023 oli tehtud Jaan Nurga arvelduskontolt nr xxxx ülekanne summas 100 eurot R. K. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx), 13.06.2023 summas 125 eurot; 21.06.2023 ülekande O. P. arvelduskontole nr xxxx summas 150 eurot; 27.06.2023 ülekande M. M. T. arvelduskontole nr xxxx summas 490 eurot, 28.06.2023 summas 35 eurot, 29.06.2023 summas 2500 eurot mis tuli 30.06.2023 ülekande tagastusena arvele tagasi; 30.06.2023 ülekande S. Z. S. I. arvelduskontole nr xxxx summas 500 eurot, 30.06.2023 summas 1000 eurot, 30.06.2023 summas 1000 eurot; 05.07.2023 ülekande C. A. arvelduskontole nr xxxx summas 200 eurot (05.07.2023 oli Jaan Nurga arvelduskontolt nr xxxx tehtud ülekanne summas 100 eurot R. K. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx), 19.07.2023 ülekande N. B. arvelduskontole nr xxxx summas 100 eurot. Kokku kandis R. K. oma pangakontodelt Jaan Nurgale laenudeks üle 38 684 eurot. 12.12.2022 tasus R. K. oma Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx Rakvere Postkontoris summas 316.60 eurot, 14.12.2022 summas 316.60 eurot, 15.12.2022 summas 266.60 eurot, 16.12.2022 summas 242.50 eurot, 19.12.2022 summas 430.60 eurot, 22.12.2022 summas 108.30 eurot, 22.12.2022 summas 266.60 eurot, 22.12.2022 summas 208 eurot, 27.12.2022 summas 9 420.60 eurot, 27.12.2022 summas 266.60 eurot, kokku summas 2843 eurot ja koos pangaülekannetega kokku summas 41 527 eurot. Laenude tagasimakse tähtajaks ütles Jaan Nurk
aasta detsembri kui ta pidi kannatanule maksma 350 000 eurot, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks, kuid käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule laenatud rahasummasid tagastanud ei ole. Seega Jaan Nurk, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse, tekitades nii füüsilise isikuna kui ka Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikmena, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, tahtlikult teistele isikutele suures ulatuses varalist kahju, pani toime

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jaan Nurka süüdistatakse selles, et: - tema osutas Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja juristina õigusabiteenust ajal, kui teda oli Viru Maakohtu 15.01.2019 kohtuotsusega nr 1-17-9179

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi karistatud ning talle oli lisakaristusena

§ 49

alusel kohaldatud juristina töötamise keeld üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, ajavahemikul 26.02.2019 kuni 26.02.2020, A. P., saades selle eest 04.02.2020 A. P.i arvelduskontolt nr xxxx Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx tasuna 150 eurot, 28.02.2020 410 eurot, 05.04.2020 115 eurot ning 11.05.2020 A. P. abikaasa K. R.-P. arvelduskontolt xxxx Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 100 eurot. - tema osutas Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja juristina õigusabiteenust ajal, kui talle oli Viru Maakohtu 15.01.2019 kohtuotsusega nr 1-17-9179 lisakaristusena

§ 49

alusel kohaldatud juristina töötamise keeld üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, see tähendab ajavahemikul 26.02.2019 kuni 26.02.2020, L. A., mille eest L. A. oli tasunud 11.02.2019 oma arvelduskontolt nr xxxx Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 2255 eurot. Peale kohtuotsuse jõustumist 26.02.2019 teavitas abiprokurör Ain Tali L. A.t, et Jaan Nurgal on juristina töötamise keeld. L. A. otsis endale uue juristi, kuid Jaan Nurk tahtis L. A.ga korduvalt ühendust võttes jätkuvalt L. A. õigusabiteenust osutada L. A. kohtuasja menetlemise lõpuni, kuid L. A. keeldumise tõttu jäi kuritegu lõpuni viimata. Jurist M. K. abiga sai L. A. Jaan Nurgalt tema kohtus esindamise eest tasutud ettemaksu alates 19.07.2019 summas 380 eurot osade kaupa tagasi. Seega Jaan Nurk, hoidudes teadlikult kõrvale jõustunud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§ 49sätestatud lisakaristuse, s.o.

juristina töötamise keeld täitmisest, pani toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jaan Nurka süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud 05.12.2022 Viru Maakohtu otsusega nr 1-22-1718

§ 201

lg 1 järgi ja olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, pööras Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing juhatuse liikmena ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 10 180 lg1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seadusliku esindajana ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud võõra vara, mis seisnes selles, et ta 24.02.2021 volitas T. R. Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juristi Jaan Nurka end esindama võlanõude vaidluses K. H.iga. Vastavalt T. R. ja Jaan Nurga vahel kokkulepitule, pidi Jaan Nurk aitama K. H.ilt võlga sisse nõuda ning töötasuks T. R. esindamise eest kandis kannatanu 25.02.2021 Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 600 eurot. Paar nädalat hiljem teatas Jaan Nurk, et on Soomes viibivalt K. H.ilt kätte saanud võlasumma 1800 eurot, millise summa saatis K. kulleriga 08.03-09.03.2021 Jaan Nurgale. 26.03.2021 tasus K. H. T. R. poolt antud võla katteks veel Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx 350 eurot ja 01.05.2021 220 eurot. Peale võlavaidluse esemeks olevate summade saamist Jaan Nurk T. R.le raha ei edastanud, keelas T. R.l ja K. H.il omavahel suhelda ning T. R.le kuuluva raha ebaseadusliku enda kasuks pööramisega tekitas Jaan Nurk T. R.le varalist kahju kokku summas 2370 eurot. Seega Jaan Nurk, Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing juhatuse liikmena, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse ning pöörates tahtlikult talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja osaühingu kasuks, pani toime

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingut süüdistatakse selles, et tema, äriühingu huvides tegutsenud Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikme ja ainuomaniku Jaan Nurga tegevuse läbi, kes Äriseadustiku § 315 lg 1 järgi pidi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega oma kohustusi, pööras ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud võõra vara. Nimelt koostas Jaan Nurk Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikmena 24.02.2021 volituse esindada T. R.t võlanõude vaidluses K. H.iga. Vastavalt T. R. ja Jaan Nurga vahel kokkulepitule, pidi Jaan Nurk aitama K. H.ilt võlga sisse nõuda ning töötasuks T. R. esindamise eest kandis kannatanu 25.02.2021 Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 600 eurot. Paar nädalat hiljem teatas Jaan Nurk, et on Soomes viibivalt K. H.ilt kätte saanud võlasumma 1800 eurot, millise summa saatis K. kulleriga 08.03-09.03.2021 Jaan Nurgale. 26.03.2021 tasus K. H. T. R. poolt antud võla katteks veel Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx 350 eurot ja 01.05.2021 220 eurot. Peale võlavaidluse esemeks olevate summade saamist Jaan Nurk T. R.le raha ei edastanud ning keelas T. R.l ja K. H.il omavahel suhelda. Jaan Nurk ei täitnud Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikmena lepinguga võetud kohustust, jättes peale võlavaidluse esemeks oleva rahasumma K. H.i käest kätte saamist selle T. R.le üle andmata, tekitades T. R.le varalise kahju summas 2370 eurot. Seega Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing, läbi oma juhatuse liikme Jaan Nurga tegevuse, teadlikult ja tahtlikult pöörates talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime

§ 201lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingut süüdistatakse selles, et äriühingu huvides tegutsenud Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikme ja ainuomaniku Jaan Nurga tegevuse läbi, kes Äriseadustiku § 315 lg 1 järgi pidi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega oma kohustusi, lõi 21.02.2023 A. S., kes soovis saada juriidilist abi naabri vastu kohtusse pöördumisel, ebaõige ettekujutuse, et osaühing osutab kannatanule juriidilist abi, küsides selle eest A. S. ettemaksu 4000 eurot, mille kannatanu 23.02.2023 sularahas Jaan Nurgale kviitungi vastu üle andis. Käesoleva ajani ei ole Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ Jaan Nurga tegevuse läbi kannatanule õigusabi osutanud ega tagastanud õigusabi osutamise eest tasutud summat; samuti on kannatanu ilma jäänud kohtusse pöördumiseks vajalikest dokumentidest. Seega Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing, läbi oma juhatuse liikme Jaan Nurga tegevuse, tekitades teadlikult ja tahtlikult varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, tahtlikult teisele isikule varalist kahju, pani toime

§ 209lg 3 järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 11 1. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist Jaan Nurgale esitatud süüdistus

§ 209

lg 2 p 1, 3, § 329, § 201 lg 2 p 1 järgi ja Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingule esitatud süüdistus

§ 209lg 3, § 201 lg 3 järgi.

2. Esmalt analüüsib kohus Jaan Nurgale esitatud süüdistust

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi.

§ 209

lg 1 näeb ette karistust teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kaitstav õigushüve on vara.

§ 209

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsesse külge kuuluva koosseisupärase teo moodustavad kolm elementi: petmine, varakäsutus ja varaline kahju. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine ehk eksimuse loomine, mistõttu kannatanu teeb varakäsutuse ja saab varalist kahju. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tegelikult pole tal lepingu sõlmimise ajal valmidust või võimalust kokkulepet täita, on ta oma tahte või võimaluste kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud, seeläbi teist lepingu poolt petnud (RKKK 3-1-1-57-10). Subjektiivne koosseis varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult. Käesolevas kriminaalasja menetluses on tõendamist leidnud kelmuse objektiivne külg, so petmine, varakäsutus ja varaline kahju. Käesolevas kriminaalasjas viitab petmisele Jaan Nurga korduv lubaduste andmine lepingu sõlmimise ajal teistele lepingupooltele, et laen tagastatakse õigeaegselt ning lepingus (mõnel juhul kirjalikus lepingus nagu A. K., kuid enamikel juhtudel suulises lepingus nagu E. N., A. R.i (kannatanuna tema pärija E. R..), A. M., V. T., E. S., R. R., J. G. R., P. R., L. K., P. H., E. P., R. K., E. M.) kokkulepitud summas ja enamikel juhtudel lisandub nn boonus või motivatsioonitasu. Varakäsutus tähendab faktilist või õigusliku sisuga tegu, mis viib petetu varalise seisu kahjustamisele. Tegevus on nt lepingu sõlmimine, raha ülekandmine, töö tegemine, allkirjaandmine jne. Käesoleval juhul nähtub faktilistest asjaoludest, et lepingupooled (kannatanud) on kandnud lepingusisule vastava summa Jaan Nurga kontole või andnud raha tema kätte sularahas, mida saab pidada varakäsutuseks karistusõiguslikus mõttes. Varaline kahju peab lähtuma varakäsutusest, mille tagajärjel kannatanu varaline seis halveneb. Varaline kahju tõendatakse kannatanu varakäsutuse eelse ja järgse varalise seisu võrdlemisega. Antud juhul saab jaatada ka varalise kahju olemasolu, kuivõrd lepingupooled (kannatanud) pole saanud Jaan Nurgalt lepingujärgset vastu käsutust ega tagasi saanud ka algselt laenatud rahasummat. Seetõttu on kannatanute varaline seis võrreldes laenulepingutesõlmimise eelse ajaga ebasoodsam ehk neil esineb varaline kahju. Kannatanu A. K.i ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 1400 eurot laenu, vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et andis Jaan Nurgale laenu, kuna oli temaga tuttav ja tahtis investeerida. Ta teadis, et Jaan Nurgal on õigusbüroo, tegi õigusteenust inimestele. Kannatanu sõnade kohaselt pakkus 2020 aastal Jaan Nurk välja, et ta annaks talle 1000 eurot laenu pooleks aastaks ja Jaan Nurk maksaks talle 15% rohkem tagasi. Jaan Nurk põhjendas laenu sellega, et tal on Tartu Laenuhoiuühistus tähtajaline hoius, ta ei saa seda välja võtta, et tal on mõistlikum 12 võtta temalt laenu. Kannatanu sõnade kohaselt rõhus Jaan Nurk, et raha on kiiresti vaja, muidu läheb kinnistu sundmüüki. Kannatanul kahtlust ei olnud, kuna Jaan Nurk tundus igati kindlustatud inimene. Siis ta ütles, et ta peab ilmselt kusagilt veel laenama, et tal on rohkem vaja ja sellepeale ta ütleski, et ta võib rohkem ka anda ja siis Jaan ütles, et olgu, teeme siis 1400 eurot ja see siis jäigi laenusummaks. Tema meelest pakkus Jaan ise selle välja, et 1400 eurot. Kannatanu kandis selle raha üle 14.01.2020 Jaan Nurga arvele. Jaan Nurk ütles, et kõik on turvaline ja ohutu, et ära muretse, et saad tagasi kindlasti. Jaan tegi ametliku laenulepingu, seal oli kirjas % ja % oli niimoodi, et kui poole aasta jooksul Jaan tagasi ei maksa, siis % hakkab talle veel kasumit teenima. Jaan saatis talle digiallkirjastatud lepingu, aga ta on boheemlane, unustas selle kuidagi ära. Ta oli kindel, et tal on korralik leping ja siis pool aastat sai läbi ja Jaan ei maksnud, siis ta hakkas mõtlema, et polegi seda lepingut digiallkirjastanud. Ta digiallkirjastas selle vähemalt pool aastat hiljem ära, kui hakkas aru saama, et tal võibki seda lepingut vaja minna. Tal ei tekkinud kahtlustki, et tuttav ja edukas inimene ja muidugi maksab ära. Ta saatis selle lepingu Jaanile vist tagasi siis, kui ta selle allkirjastas ja hakkas küsima laenu. Kui ta hakkas raha tagasi küsima, siis Jaan Nurk hakkas rääkima pärandist. Jaan Nurk oli talle varem saatnud mingi testamendi, küsis mis ta arvab sellest, ta ütles kohe, et see on võltsitud. See esimene pärandus oli kuskilt Prantsusmaalt. Aga see teine pärandus, millest Jaan talle hakkas rääkima, oli Rootsist. Enne Jaan rääkis mingist poolest miljonist ja siis juba 1-1,5 miljonit. Jutt oli kord nii, kord naa, sel hetkel ta sai aru, et see ei ole normaalne. Ta püüdis Jaanile öelda, et see ei puutu temasse, et Jaanil on laen tema käest võetud, et pärandused ei ole tema teema. Ta oli kohe väga ärev ja ütles, et saadaks talle pangarekvisiidid, et kust pangast see pärandus tuleb. Jaan saatis. Ta vaatas peale ja püüdis Jaanile selgeks teha, et seal ei ole isegi õigeid rekvisiite, et kui on ainult mingisugune neti lehekülg, kus on telefoninumbrid ja aadressid, siis see ei ole pädev, et sellise lehekülje võib igaüks teha. Ta lihtsalt võrdles seda teiste pankade lehekülgedega ja vaatas, et sealt on kõik olulised rekvisiidid puudu, mis peavad olema. See jutuajamine võis jääda 2021 okstoobrisse, ta saatis need pangaandmed Rootsi saatkonda ja küsis, kas selline pank eksisteerib ja sai vastuseks, et sellist panka ei eksisteeri, see on ilmselt petuskeem. Ta edastas selle vastuse Jaan Nurgale ja ütles, et seal meili all on telefoninumber ja ta võib suursaadiku käest ise järgi küsida. Jaan Nurk teda ei uskunud. Tema kaotas sel hetkel täieliku usalduse Jaan Nurga vastu, kuna juriidilise haridusega inimene ei usu, et saatkond annab talle pädevat infot, siis ta lihtsalt on kas kinnisideesse kinni jäänud, dementne või mingi muu probleem. Jaan saatis talle pangaandmed ja siis seal oli see K. B. ja panga nimi ja aadress ja telefoninumber ja see oli ka kõik. Kannatanu kinnitas, et raha ta tagasi ei saanudki. Jaan Nurk ignoreeris ta kõnesid ja ei vastanud. Vahepeal Jaan Nurk väitis, et raha on juba tema arvele laekunud, et Eesti pangas on kusagil, et vaja on maksuvabastust, et vaja on jälle mingit raha. Ta sai aru, et Jaan Nurk jääb selle juurde, et ta saab Rootsist päranduse ja puges selle taha, et saab mingi päranduse, kuigi teadis juba aastaid, et see on liba-pank. Kannatanu hagi oli 1400 eurot. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas hagi, et on A. K.ilt saanud 1400 eurot. Tunnistas, et laen oli mõeldud xxxx võlgade tasumiseks. Ta lubas esimesel võimaluse tagasi maksta. Tunnistas, et rääkis kannatanule Rootsi pärandusest. Ta ei mäletanud, kas ta A. K.ile ka neid kirjavahetusi edastas, kus Xxxx K. B. talle kirjutas. Ta võis A. K.ile edastada ka kirjavahetuse. Episoodi tõendavad veel laenulepingu koopia A. K.i ja Jaan Nurga 10.01.2020 sõlmitud laenulepingust, kus nähtub, et laenulepingu summaks on 1400 eurot ning tagasimakse tähtaeg on 10.07.

Jaan Nurk on lepingu digiallkirjastanud 12.01.2020, aga A. K. 10.03.2021 (IV kd, tl 53-57). Episoodi tõendavad veel A. K.i ja Jaan Nurga vaheliste sõnumite väljatrükid alates 01.06.2023, 13 kus A. K. nõuab raha tagastamist, saadab enda kontonumbri. (IV kd, tl 58-63). Episoodi tõendavad veel A. K.i kirjavahetus Jaan Nurgaga, A. K. saatis Jaan Nurgale edasi Rootsi saatkonna vastuse Euro Xxxx kohta, et sellist panka pole. Tegemist on ilmselgelt petuskeemiga. (VII kd, tl 101-106). Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanule A. K.ile ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 1400 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai Jaan Nurga tegevuse tõttu varalist kahju. Kannatanu E. N. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 1000 eurot laenu, vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka pikka aega ja suhted Jaan Nurgaga olid alguses head kuni raha tagasi nõudmiseni. Jaan Nurk küsis 1000 eurot, tagasi lubas maksta 1400 eurot, kohe kui päranduse kätte saab. Jaan Nurga sõnade kohaselt pidi pärandus tulema Inglismaalt või Rootsist ja raha oli vaja päranduse dokumentide vormistamiseks, et pärandus on mingi 1,5 miljonit. Ta andis Jaanile 1000 eurot laenu. Raha ta võttis H. N. käest, kes on kunagine ammune tuttav. Kannatanu küsis pidevalt raha, aga seda Jaan Nurk ei tagastanudki. Jaan Nurk rääkis, et Inglismaal või Rootsis, kus see K. oli, et on kogu aeg mingid õnnetused, et ei tulnud rahad üle. Kannatanu hagi oli 1000 eurot, et oma võlg H. N.le ära maksta. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta ei tunnista hagi. Miks E. N. rääkis, et ta sai N. käest 840 eurot laenu, see ei puutu temasse. Tunnistaja H. N. ütlustega on tõendatud, et E. N. küsis 1000 eurot laenu ja see raha läks tema sõnade kohaselt Jaan Nurgale. Tema naine, A. R. andis kuskil 800 eurot laenu jaoks ja tegi lepingu ja pani oma allkirja. Lepingusse märgiti see summa- 840 eurot, mis kodus sularahana oli. Tema läks E. juurde koju Xxxx külla, viis lepingu ja raha, üks eksemplar lepingust jäi E., teise viis naisele. Samal kuupäeval, mis lepingu peal on, andis E. N.le 840 eurot sularahas. E. N. ei ole raha tagasi maksnud. E. lõpuks rääkis ka, et andis raha Jaan Nurgale. Episoodi tõendavad veel laenulepingu koopia - 13.07.2020 on E. N. saanud A. R.lt laenu summas 840 eurot. (VI kd, tl 83-84). Episoodi tõendavad veel E. N. telefoni ekraanipildid sõnumitest, kus Jaan Nurk tunnistas võlga ja lubas maksta. Jaan Nurk on saatnud järgmised SMS-id: Numbrilt xxxx, 28.03.2023, ``Tere. Vahendid on mulle kantud, mõne päeva pärast saan kätte? Teatan kohe !“ Numbrilt xxxx ,, Kuule saad ja saad selle tagasi see ongi see info selge“ . Numbrilt xxxx ,,Palun kao minu elust ükskord. Saad oma kätte ja unusta, et kunagi sind tundsin.`` (VII kd, tl 57-57p). Kohus loeb kannatanu E. N. ütlused tõeseks, et Jaan Nurga soovil laenas ta kolmandalt isikult raha. Kannatanul ei olnud mingit vajadust Jaan Nurga peale valetada. Ka ei suutnud Jaan Nurk tõendada, et ta on laenatud raha tagasi maksnud, kuna selle kohta ei esitanud ta kohtuistungil ühtegi tõendit. Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, tunnistaja H. N. ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanule E. N.le ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 1000 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai Jaan Nurga tegevuse tõttu varalist kahju. Kannatanu E. R..i ütlustega on tõendatud, et tema abikaasa A. R. andis Jaan Nurgale korduvalt 14 laenu vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas A. R. raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka seoses enda kohtuprotsessiga. Jaan Nurk oli tema abikaasale, A. R. raha võlgu. Raha oli Jaan Nurgal vaja pärandi kättesaamiseks. Tal endal oli see raha puudu. Kannatanu E. R.. palus enda tütart, J. G. R.i, et see ka aitaks Jaan Nurka. Mees lubas topelt tagasi maksta neile, kes teda aitavad. Kannatanu kirjeldas, et kui küsisid Jaan Nurga käest raha tagasi, siis Jaan Nurk väitis, et kõik seisab selle bürokraatia taga, et tuleb läbi mitmete maade. Jaan Nurk ütles, et kui ta oleks teadnud, et see asi nii hull ja raske ajada on, et poleks hakanudki ajama, aga kuna ta on alustanud, siis peab selle asja lõpuni ajama. Kannatanu hagi oli 10 550 eurot. Tema oli A. R. testamendi järgi ainuke ametlik pärija. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et küsis A. R.lt laenu Rootsi pärandiga seonduvalt, kuna on vaja maksta menetluskulusid. Võttis A. R.ilt raha väikeste summadega, kuid ei tunnista, et see raha oli kokku 10 550 eurot, kuna lähenemiskeelu asjas osutatud õigusabiteenuse eest tuleks arvestada maha 4000-5000 eurot. Ta lubas A. R., et kohe kui pärandisumma laekub, siis kohe maksab tagasi. Lubas ka boonustasu. Episoodi tõendavad veel kannatanu J. G. R.i poolt edastatud ekraanipildid sõnumivahetusest ja meilidest A. R.i ja Jaan Nurga vahel, 03.09.2020 esimeses sõnumis Jaan Nurk saatis A. R. pangakonto numbri ning palus sinna raha saata. (IV kd, tl 3, 3-12). 30.09.2020 saadetud sõnumis väidab Jaan Nurk, et pärandifond kantakse üle Suurbritannia välismaksete büroo poolt, mille direktoriga ta isiklikult suhtles. Tasuda on vaja veel lisaks tasutule. 08.04.2021 kirjutas Jaan Nurk, et laekus nagu lubas. Summa suur, pank teeb auditit summa päritolu ja seaduslikkuse kohta. Homme peaks kõik ok olema. 19.04.2021 saatis Nurk A. R. uuesti oma teise pangakonto andmed (IV kd, tl 8-12). 25.04.2021 edastas Jaan Nurk pangast saadud dokumendid ehk K. B. kirja ja palus ära kustutada. Terrorismivastase tunnistuse saamiseks on vaja 3150 eurot. Järgmises kirjas väitis, et nüüd on kaasatud pärandi kättesaamisesse ka Saksa pank, sh Ursula Von der Leyen. (IV kd, tl 25-28). 02.05.2021 soovis Jaan Nurk saada A. R.ilt 200 eurot, et saada kätte üle 10000 eurot väärt pärand. 09.05.2021 soovis Jaan Nurk, et A. R. loeks läbi Ursula Von der Leyeni kirja. 12.07.2021 soovis J. Nurk järjekordset 150 eurot. 13.08.2021 kirjutas A. R., et „peame tunnistama endale, et oleme saanud kõrgetasemelisepettuse ohvriteks. Kuna mina pean maksma raha tagasi inimestele, kelledelt võtsin võlgu sinu jaoks, siis ole aumees ja hakka mulle raha tagasi maksma. Protsendita võlg mulle on 10 550 euri.“ ja 25.08.2021 kirjutas A. R., et ,,Hea Jaan. Ootan makseid. Palun, ole aumees.“ Jaan vastas ,,Peatselt hea A.!“ (IV kd, tl 9-12). Episoodi tõendavad veel A. R.i pangakonto väljavõte A. R. kandis oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurgale Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx 04.09.2020 1000 eurot, 07.09.2020 1000 eurot, 05.10.2020 400 eurot, 15.10.2020 600 eurot, 26.10.2020 100 eurot, 30.10.2020 2300 eurot ja 29.01.2021 200 eurot ning Jaan Nurga AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx 19.04.2021 300 eurot, 20.04.2021 250 eurot, 27.04.2021 2100 eurot, 27.04.2021 1100 eurot, 07.05.2021 400 eurot, 10.05.2021 450 eurot, 27.05.2021 200 eurot ja 13.07.2021 150 eurot, so kokku 10550 eurot (IV kd, tl 15-18, 46). Episoodi tõendavad veel E-maili väljatrükk ja CD-R plaat (J.G. R. ja E. R.. kõned Jaan Nurgaga). E-maili väljatrükist nähtus, et Jaan Nurk rääkis J. R. Rootsi pangast ning palus ühtlasi abi pärandi vastuvõtmise kulutuste katmisel. Kõned on toimunud 3.11.2021, 7.11.2021 ja 2.12.
Kõnedest kuuldus, et Rootsi pangas olev pärand on ``bürokraatia taga kinni“ ja Jaan Nurk ei saa midagi sinna parata, et pärand kiiremini üle tuleks. Ühtlasi kinnitas Jaan Nurk 15 et „kõik on seaduspärane“ ja ,,pole eelnevaid laene unustanud“ (IV kd, tl 50-51). Episoodi tõendavad veel fotod A. R.i testamendist — A. R.i ainuke pärija on E. R.. (IV kd, tl 47-49). Kohus loeb kannatanu E. R..i ütlused tõeseks, et Jaan Nurga soovil laenas A. R. talle raha. Kannatanul ei olnud mingit vajadust Jaan Nurga peale valetada. Ka ei suutnud Jaan Nurk tõendada, et ta on laenatud raha tagasi maksnud, kuna selle kohta ei esitanud ta kohtuistungil ühtegi tõendit. Lisaks märgib kohus, et Jaan Nurga väited, et lähenemiskeelu asjas tuleks laenatud rahast maha arvestada 4000-5000 eurot, on paljasõnaline, kuna Jaan Nurk, Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikmena ei esitanud selle väite tõestuseks ühtegi arvet. Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu E. R..i ütlustega, Jaan Nurga ütlustega ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas A. R. (kannatanu E. R..) ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 10 550 eurot õigeaegselt tagasi. A. R. tegi seetõttu varakäsutuse. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai A. R. (kannatanuna tema pärija E. R..) varalist kahju. Kannatanu J. G. R.i ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 1070 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et tundis Jaan Nurka seoses ema kohtuprotsessiga ja et tema isa A. R. ajas Jaan Nurgaga rahaasju. Talle avaldas isa, et talle on kogutud pärandiks raha 5150 eurot, aga investeerimiskonto paroolid on Jaan Nurga käes. Ta võttis Jaan Nurgaga ühendust, viimane tunnistaski raha olemasolu, kuid väitis, pärand on Rootsist tulemas ja maksku ta talle 500 eurot ja 570 eurot pärandi menetluskuludeks. Jaan Nurga sõnade kohaselt oli vaja mingi terrorivastane tunnistus ära teha, see maksis 570 eurot. Kandis Jaanile see 570 eurot ära ja peale seda Jaan Nurk ütles, et kõik peaks korras olema, et siis tuleb see pärand üle, aga ei tulnud. Jaan Nurk saatis talle kinnituseks ka mõned e-meilid oma kirjavahetusest Rootsi panga peadirektor K. B.ga. Ta kandis Jaanile just selle 500 eurot enne üle ja peale seda mingi 10 minutit laekusid talle e-meilile need vestlused. Ta luges need läbi ja siis ta vaatas, et see K. B. kirjutas kuidagi väga sarnaselt Jaani enda kirjastiiliga. Mõned koma kohad olid täpselt samasugused ja siis hakkas seda asja rohkem läbi mõtlema ja korraga tuli see arusaamine, et on nüüd korralikult petta saanud ja ütles seda ka emale. Hiljem nad läksid õega panka, võtsid pangakonto väljavõtte ja siis sealt saidki aru, et isa oligi täpselt 10 550 eurot selle aja jooksul, mis nad suhtlesid, Jaanile üle kandnud. Isa meilide hulgast ta leidis kirjavahetuse selle K. B.ga ja mõned kirjad siis Ursula von der Leyenilt. Ta ei näinud sellel raha küsimisel mingit mõtet, ta juba teadis, et ta on ise petta saanud, siis ta ei hakanud rohkem seda 10 000 tagasi küsima, et seda niikuinii vist tagasi ei saa. Pigem ta küsis seda 5150 ja siis oma 1070 eurot. Viimane kiri, mis ta Jaan Nurgale saatis, ta selgesõnaliselt nõudis oma rahasid tagasi, seda kahte summat, mis isalt pidi tulema, see mis tema oli Jaanile kandnud, need kokku olid üle 6000 euro ja ta kirjutas, et kui Jaan seda summat 01.01.2022 tagasi ei maksa, siis ta peab pöörduma politseisse ja ta pöörduski märtsis
Raha ta tagasi ei saanudki. Kannatanu hagi oli 1070 eurot. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et võttis J. G. R.ilt laenu 1070 eurot, mille lubas tagasi maksta kui pärand tuleb. Boonust lubas ka maksta. Ei öelnud konkreetset summat, kõigile kellelt on laenanud, on boonust lubanud. Episoodi tõendavad veel kannatanu J. G. R.i poolt edastatud ekraanipildid sõnumivahetusest ja meilidest A. R.i ja Jaan Nurga vahel, tema enda ja Jaan Nurga vahel. Jaan Nurk küsis raha J. R., saatis talle 07.10.2021 konto andmed ning pangakonto väljavõttest nähtuvalt tehti kaks 16 ülekannet: 500 eurot ja 570 eurot. (IV kd, tl 13-14). Episoodi tõendavad veel kannatanu J. G. R.i poolt edastatud ekraanipildid sõnumivahetusest ja meilidest A. R.i ja Jaan Nurga vahel, tema enda ja Jaan Nurga vahel. 03.11.2021 saatis Jaan Nurk kannatanu J. G. R.ile Rootsi Xxxx teabekirja. ``Vaja veel tasuda 870 eurot konto aktiveerimise tasu``. 08.11.2021 vastas Jaan Nurk J. 06.11 kirjale ja rääkis, et talle avati pangakonto Rootsi Xxxx pangas ning ``vaja on tasuda konto aktiveerimistasu`` ja saatis pangadirektori kirja. 09.11.2021 lubas kannatanule jätkuvalt 10 000 eurot. 28.11.2021 Jaan Nurk kirjutas, et nüüd vaja maksta ülekandetasu, aga alates 29.11.2021 avanes tal võimalus oma kontot Rootsi Euro Xxxx täievoliliselt kasutada ja ülekandeid teha. Tegi pangadirektorile päringu ja sai vastuseks, et nüüdseks on kõik makstud. 15.12.2021 kirjutas Jaan Nurk, et on vaja 700 eurot vandetunnistuse saamiseks ja pärandaja toimiku sulgemise ja talle toimiku avamisprotseduuride eest ja pärandi lõplikuks vormistamiseks tema nimele. Küsis raha ja saatis viimase panga direktori kirja. 17.12.2021 teatas J., et nemad rohkem ei maksa pärandi saamiseks ja tahavad tagasi tema makstud 1070 eurot ja isa raha 5150 eurot. (IV kd, tl 29-45). Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu J. G. R.i ütlustega, Jaan Nurga ütlustega ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanu J. G. R.ile ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 1070 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai Jaan Nurga tegevuse tõttu varalist kahju. Kannatanu L. K. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 1000 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka oma venna, A. R.i kaudu. 2020 aastal võttis vend temaga telefoni teel ühendust, et Jaan Nurgal on vaja raha päranduse saamiseks välismaalt. Tema andis raha sularahas. Hiljem küsis Jaan Nurk otse temalt raha 1000 eurot, kuna pärand 1,5 miljonit oli tulemas. Palus poja abi ülekande tegemisel, siis enda arvelt poeg kandis 25.02.2022 -1000 eurot Jaan Nurga arvele. Raha Jaan Nurk tagasi ei maksnud, kuna raha, mis pidi kohe-kohe saabuma, ei tulnud. Tema hagi oli 1000 eurot. Jaan Nurk ütlustega on tõendatud, et tunnistas, et ta võttis L. K.lt seoses pärandiasjadega laenu 1000 eurot, ja lubas talle ka boonust, kuid konkreetsest summast juttu ei olnud. Episoodi tõendavad veel maksekorraldus nr
25.02.2022 maksekorraldusest nähtus, et L. K. arvelt oli kantud 25.02.2022 Jaan Nurga kontole xxxx, 1000 eurot (IV kd, tl 52). Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu L. K. ütlustega, Jaan Nurga ütlustega ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanu L. K.le ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 1000 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai Jaan Nurga tegevuse tõttu varalist kahju. Kannatanu A. M.i ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 7660 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka kui õigusteenust osutavat isikut. Jaan Nurk palus tema käest abi, et tal on üks pärandus saada, et selleks oli raha vaja. Jaan ütles, et esialgu 1500 eurot, hiljem ta maksis väikeste summadena, kokku üle 7000 euro, see summa, mis hagiavalduses kirjas, on õige. Jaan Nurk lubas tagasi maksma hakata siis, kui esimene pärandus on käes. Raha tagasi ei saanud. Kannatanu hagi oli 7660 eurot. 17 Jaan Nurk ütlustega on tõendatud, et tunnistas, et ta võttis A. M.ilt seoses pärandiasjadega laenu 7660 eurot ja lubas tagasi maksta kohe kui saab pärandi. Lubas talle ka motivatsioonitasu. Episoodi tõendavad veel ekraanipildid kannatanu A. M.i sõnumivahetusest Jaan Nurgaga. Sõnumivahetusest nähtus, et A. M. palus korduvalt talle raha kohe täna ära kanda ja noomis, et ei ole viisakas kinni vajutada kõnet. Jaan Nurk vastas, et ta ei ole mingi pettur ja talle teeb valu selline negatiivne suhtumine tema tegevusse. Ta väitis, et on pigem ise ohver nende lubadustega, mis väga visalt lahenevad ja tal on kõik tõendid olemas (IV kd, tl 126-128). Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanu A. M.ile ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 7660 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai Jaan Nurga tegevuse tõttu varalist kahju. Kannatanu V. T. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale laenu 1830 eurot vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka kui õigusteenust osutavat isikut. Jaan Nurk küsis temalt raha seoses pärandiga. Ta kandis kõik summad üle enda pangakontolt Jaan Nurga isiklikule pangakontole. Kõigil kordadel oli teemaks pärand. Tagasimaksmise aja kohta oli Jaanil iga kord erinev aeg. Kannatanu hagi oli 1830 eurot. Jaan Nurk ütlustega on tõendatud, et tunnistas, et ta võttis V. T.lt seoses pärandiasjadega laenu 1830 eurot ja lubas tagasi maksta kohe kui saab pärandi. Episoodi tõendavad veel ekraanipildid V. T. ja Jaan Nurga vaheliste vestluste kuvatõmmistest koossalvestistega DVD-plaadil. Vestlus algas
aprillis 2020 ja kestis kuni juuli
Alguses käis vestlus elatisraha sissenõudmisest. 17.06.2021 algas vestlus pärandist ja Jaan Nurk saatis enda Xxxx konto andmed ning esimene summa on 300 eurot. Jaan Nurk väitis, et saab homme pärandifondi kätte. 23.06.2021 teatas, et pärand pole veel laekunud, küll aga tuli teave, et ülekanne on tehtud. 08.07.2021 pärandifond laekus Eestisse aga tuleb leida 1000 eurot, et tulumaks ära maksta. 22.07.2021 küsis veel 200 eurot ja lubas 500 euro asemel 800 eurot tagasi maksta. 10.08.2021 teatas, et nõutakse viiviseid 300 eurot päevas, kuna tulumaks ei laekunud õigeaegselt. 13.08.2021 küsis veel 200-150 eurot viiviste maksmiseks. 18.09.2021 küsis veel 280 eurot, enda poolt pani 100 eurot. Jaan Nurk kirjutas, et seni laenatud 800 euro eest lubas tagasi 1200 eurot ja lisa 280 euro eest 455 eurot. V. täpsustas, et on kokku laenanud juba 1380, millest tagastas 250 eurot, jääk oli 1130 eurot. (IV kd, tl 96-102p). 06.10.2021 kirjutas Jaan Nurk, et sai teabe pangadirektorilt Rootsist. Vajalik tasuda veel pärimisfondi kindlustuse eest 450 eurot. Küsis 200 laenu. Ja siis veel on vaja 1350 eurot vabastamistasu. Küsis 250 laenu. 03.11.2021 kirjutas, et ootab ülekannet, mis on faktiliselt Eesti pangas ja peaks lõpuks jõudma tema kontole. 20.11.2021 küsis 470 eurot, et siis kohe aktiveeritakse raha 15 minuti jooksul. Saatis edasi Rootsi pangadirektori kirja ja palus see kustutada peale lugemist. 24.11.2021 teatas, et on vaja veel leida 270 eurot konto aktiveerimisja ülekande tasu. 24.12.2021 Jaan Nurk teatas, et pärandisumma on veel laekumata tema kontole aga saabus meil, et ülekanne on lõpuks aktiveeritud. Väitis, et mingi dokument on vahepeal aegunud ja nüüd on vaja see uuendada. 17.02.2022 saatis tutvumiseks ja tõenduseks Saksa panga kirja, mille kohaselt oli vaja tasuda veel 1050 euro suurune finantskontrollitasu. Palus ära kustutada pärast läbi lugemist. 13.03.2022 Jaan Nurk teatas, et vaja tasuda rahapesu 18 sertifikaadi eest. 06.04.2022 Jaan Nurk kirjutas, et ülekande kulude katteks nõutakse 1500 eurot, puudu 100 eurot. 13.04.2022 Jaan Nurk saatis olulised meilid Saksa pangast. Küsis veel 300 eurot laenu. V. saatis 26.05.2022 vahepeal jäägisumma, s.o 1830 eurot (2080 eurot- miinus 250 eurot, on 1830 eurot (IV kd, tl 104-119). Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et, et Jaan Nurk tekitas kannatanu V. T.le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 1830 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai Jaan Nurga tegevuse tõttu varalist kahju. Kannatanu E. S. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 4546 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et tundis Jaan Nurka kui õigusteenust osutavat isikut. Õigusabi osas asi sujus ja kõik sai lahendatud. Pärast seda Jaan Nurk küsis temalt raha seoses pärandiga. Lubas raha maksta kui tuleb pärandus. Raha tagasi ei maksnud, tõi põhjendusteks bürokraatia ja et pangad tahavad vaheltkasu saada. Kõik rahad, mis ta on üle kandnud, olid laenurahad, muid ülekandeid ta Jaan Nurgale ei teinud. Kui ta kandis töö eest, siis pani alati selgitusse, et ,,elatisetasutud toimingud“. Laenumaksete selgitusse kahjuks ei läinud midagi, kas läks ainult ,, makse“ või jäi lahter üldse tühjaks. Ajavahemikul 01.07.2021-20.05.2022 on teinud ülekandeid kokku summas 4546 eurot ja jäi hagis oleva nõude juurde. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta võttis E. S.lt seoses Rootsi pärandusega laenu 4546 eurot ja lubas tagasi maksta kohe kui saab pärandi. Lubas ka boonust, kuid konkreetsetest summadest juttu ei olnud. Episoodi tõendavad veel kannatanu E. S. ja Jaan Nurga vaheline meilivahetus. Esimene laenuteemaline meil oli 06.01.
06.01.2021 Jaan Nurk kirjutas E.: ``Olen põhimõtteliselt kursis sinu materiaalse olukorraga, mistõttu teen sulle ühe delikaatse ettepaneku kuna tunnen sind hästi. Nimelt mul avaneb pärimine ühe minu kauge sugulase poolt Inglismaal, kellel polnud lähedasi sugulasi ja teisi pärijaid? Enne surma jõudis ta mulle, mõni kuu tagasi pärandi ära vormistada. Pärandatud on mulle suhteliselt suur summa (üle miljoni euro), mille kättesaamiseks ja mulle ülekandmiseks Eesti panga kontole on vajalik tasuda nn. pärandi lõiv (vastavalt Inglismaa seadusele) suurusjärgus 3300 eurot. Mul on aga rahaliste vahenditega hetkel kitsas. Paljud kliendid on mulle mitmeid tuhandeid võlgu, samuti on osaliselt rahalised vahendid investeeritud panga väärtpaberitesse jne, peale selle veel igasugused muud majandus kulud jne.? Seoses sellega teen sulle ettepaneku: leia palun see summa mulle või nii palju, kui võimalik? Nõustun tagasi maksma Sulle kahekordse summa 6000 eurot. Selle pärandisumma juures pole selline tagasimakse summa mulle probleem! Mulle pole tähtis kellelt ja mis tingimustel selle laenusumma saad, tähtis et saad selle summa pealt hästi teenida. Ma ei sooviks seda eriti avalikustada ja ka seetõttu teengi sulle selle ettepaneku (ma eeldan, et sul on see võimalus, korteri eakas perenaine või keegi teine isik). Võid ju ka neile mingi intressi protsendi nt. kuni 10 % laenu summalt lubada. Selgituseks veel nii palju, kui teen selle pärandilõivu üle kande, kantakse mulle koheselt (72 h jooksul) pärandisumma minu pangakontole Eestis. Muide dokumentaalselt on kõik juriidiliselt defakto mul olemas. NB! Eeldan sinu mõistlikule suhtumisele ja võimalusele kerge vaevaga teenida kuni 3000 eurot, hiljemalt 15.01.
``(VI kd, tl 117, tl 112-145). Edasi küsis Jaan E. 20.07.2021 veel 60 eurot, mis on puudu pärandi menetlus- ja ülekandekulude katteks ja väitis, et pärand peaks laekuma järgmiseks esmaspäevaks. Ja sama päev hiljem küsis veel 20 eurot juurde. 24.07.2021 kirjutas, et ootas veel laekumist oma 19 kontole. 13.08 küsis 200 eurot, kuna pank nõudis viivist, sest ta jäi pärandi tulumaksu maksmisega hiljaks. 18.09.2021 kirjutas, et E. on maksnud juba kokku 1430 eurot. Lubas lisaks 286 eurot ehk kokku 1716 eurot. Selgus, et on vaja maksta veel viivist 666 eurot. Siis vabastatakse pärandi summa ja kantakse tema kontole. Jaan Nurk oli juba kokku maksnud pärandi eest tulumaksu 27 660 eurot+viivised. Küsis E. S.lt veel 666 eurot ja lubas tagasi maksta 800 eurot kohe, kui pärandisumma laekub tema kontole (VI kd, tl 130, tl 112-145). 27.12.2021 kirjutas Jaan Nurk, et talle saabus ühe hea inimese J., tegelikult hea tuttava annetusteade 240 000 euroga. Annetus oli vormistatud notariaalselt ja täiesti seaduslik. Ülekande ja menetluskuludeks oli vaja tasuda pangale 850 eurot. Sai ära makstud 300 eurot. Vajalik veel maksta 550 eurot. Jaan Nurk küsis, kas E. saaks aidata, tagasi maksaks 700 eurot. Talle olid kliendid võlgu ca 10000 eurot. Lisas ka vastava panga teate. Meiliaadress oli xxxx ja teksti sisu, et oodatakse raha kandeid. (VI kd, tl 134, tl 112-145). 17.01.2022 kirjutas Jaan Nurk, et vaja maksta veel kindlustustasu 300 eurot pärandi eest. Küsis E. S. abi ja lubas hüvitada vähemalt 30 000 eurot korraga kogu selle abi eest (VI kd, 138, tl 112-145). Episoodi tõendavad veel: Jaan Nurga ja E. S. SMS-sõnumite vestlusest nähtus, et Jaan Nurk soovis korduvalt, et E. S. talle helistaks, et probleemile ühiselt lahendus leida. (VI kd, tl 145). Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanu E. S.le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 4546 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai varalist kahju. Kannatanu R. R. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 3450 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka kui õigusteenust osutavat isikut. 2021 Jaan Nurk küsis talt laenu, et tal oli välismaalt pärandus saada ja oli vaja menetluskulusid kandma. Lubas raha tagasi maksta kõrgema protsendiga. Maksis juulis 2021 sularahas 3450 eurot. Raha tagasi küsides sai vastuseks, et bürokraatia või et raha on küll Eesti panka jõudnud, aga talle ei ole raha üle kantud. Kannatanu hagi oli 3450 eurot. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta võttis R. R.ilt seoses Rootsi pärandusega laenu 3450 eurot. R. R. võttis raha sularahas välja ja tema pani selle oma pangakonto arvele ja tegi ülekande enda Xxxx kontolt. Lubas tagasi maksta kohe kui saab pärandi. Episoodi tõendavad veel R. R.i Xxxx AS pangakontode nr xxxx ja nr xxxx väljavõtted ajavahemike 01.01.2021-31.12.2021 ja 01.03.2020-31.03.2020 kohta R. R. on sularaha välja võtnud arvelduskontolt nr xxxx Xxxx sularahaautomaadist nr xxxx 06.07.2021 summas 750 eurot ja 06.07.2021 summas 750 eurot ning oma arvelduskontolt nr xxxx Xxxx pangakontorist 08.07.2021 summas 650 eurot, 09.07.2021 summas 1000 eurot ja 23.07.2021 summas 300 eurot, kokku 3450 eurot. (IV kd, tl 65, 64-84). Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanu R. R.ile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 3450 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai varalist kahju. Kannatanu P. R. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale laenu 100 eurot vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda, samuti jäi tal tagasi 20 saamata 738 eurot õigusabi eest ette tasutud raha. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et ta pöördus 2021 novembris õigusabi saamiseks Jaan Nurga poole. Soovis abielu lahutada. Alguses oli ettemaks 738 eurot, mis Jaan Nurk soovis ja pärast ütles, et unustas selle riigilõivu raha sinna lisada ja siis tahtis 100 eurot veel juurde saada. Ta kandiski alguses 500 eurot ja järgmisel päeval 238 eurot, see pidi olema ettemaks hagiavalduse koostamiseks, siis veel 100 eurot. Hiljem nõudis Jaan Nurk laenu 100 eurot, et ei saa muidu hagiavaldust kohtusse saata. Kuna Jaan Nurk hakkas rääkima pärandist, et ta on raha sinna ära kulutanud ja hakkas küsima raha juurde, siis ta maksiski veel 100 eurot. Hiljem tuli välja, et 100 eurot ta maksis hagiavalduselt riigilõivu. Jaan Nurk oli selline suruv, et ta ikka kindlasti maksaks, et kas ta ikka tahab seda teenust ja üritas temas tekitada tunnet, et ta vajab tema teenust, et ta ei saa ilma temata üldse hakkamagi. Kuna ta ei saanud kiiresti õigusabi teenust, siis vahetas juristi, kes ütles, et seda teenust pole talle üldse vaja, see hagiavaldus, mis Jaan Nurk koostas, seda pole vaja ja raha 838 eurot ta küsis Jaan Nurgalt tagasi. 838 eurot jäi tal Jaan Nurgalt tagasi saamata. Kannatanu hagi oli 838 eurot. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta osutas P. R.ile õigusabi. P. R. maksis talle kenasti ära ja siis pärast helistas talle tagasi ja ütles, et ta ei soovi, et ta teda kohtusse esindama tuleks. Ütles, et kui ei ole nõus, siis maksab osa raha tagasi ja osa jääb talle. Kahjuks tagasimaksmine ununes ära. Kui sellest 100 laenust rääkida, siis see tuli nii spontaanselt, et tal on nii palju asju ja probleeme pooleli, et 100 eurot oli veel vaja päranduskuludeks maksta. Kõigepealt küsis ettemaksu 738 eurot õigusabi eest, kõik kokku, koos kohtuvaidluse ja menetlustega. Lisaks oli laen 100 eurot, mainis, et pärandi jaoks oli raha vaja. Ta ei ole kuidagi mõjutanud ega ähvardanud P. R.i, et kui ta seda laenu ei anna, siis ta tema asju lõpuni ei aja. Episoodi tõendavad veel P. R. Xxxx AS pangakonto väljavõte. Kannatanu tegi õigusabi osutamise eest oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx ülekanded 18.11.2021 summas 500 eurot ja 19.11.2021 summas 238 eurot ja 20.11.2021 summas 100 eurot. Selgitus kõigil ülekannetel ARVE NR. 21-11/03 -AL“. Laenusumma 100 eurot kandis kannatanu Jaan Nurga eelnimetatud kontole üle 22.11.2021, selgitus Ülekanne. Kokku on P. R. kandnud Jaan Nurga arvele 938 eurot (VI kd, tl 52). Episoodi tõendavad veel P. R.i meilivahetus Jaan Nurgaga. Algas 16.11.2021 ja kestis kuni 06.12.
Enamus vestlust seotud õigusabi osutamisega. 17.11.2021 Jaan Nurk edastas volituse ja arve summas 738 eurot. Maksetähtaeg 17.11.
20.11.2021 Jaan Nurk teatas, et vaja tasuda riigilõiv 100 eurot. 24.11.2021 teatas P. R., et tema arvates koostöö ei suju. Soovis kliendisuhte lõpetada ning palus ettemakstud raha talle tagasi kanda. Jaan Nurk vaidles vastu ja ei taha raha tagasi maksta. Väitis, et oli 70% hagiavaldusest juba teinud ja see peale palus kannatanu saata pooliku hagi ning raha tagastada. Jaan Nurk teeb aga ikkagi hagi lõpuni ja seda osa nõus tagastama ei ole. P. R. soovis tagasikannet 430 eurot ja maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta (VI kd, tl 53-82). Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanu P. R.ile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 100 eurot ja 738 ettemaksu teenuse eest õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai varalist kahju summas 838 eurot. Kannatanu P. H. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 180 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et ta tutvus Jaan Nurgaga 30-40 aastat tagasi, olid sõbralikud suhted. 21 25.05.2022 Jaan helistas talle, kurtis raskest elust ja soovis 180 eurot saada, lubas pensioni päeval tagasi maksta. Jaan hakkas kohe laenu juurde küsima, et tal Rootsist pärandus tulemas. Kui kannatanu raha tagasi küsima hakkas, siis rääkis Jaan Nurk, et maksa juurde, et tal pärandus tulemas. Raha pole saanud. Kannatanu hagi oli 180 eurot. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta võttis P. H.u käes tütre kohtutäituri kulude katteks 180 eurot laenu. P. H.ule ta mainis Rootsist tulevat pärandust, kuid pikalt ei rääkinud sellest. Tunnistas võlga 180 eurot. Episoodi tõendavad veel ekraanipildid kannatanu P. H.u Messengeri vestlusest Jaan Nurgaga 25.05.2022 saatis Jaan Nurk enda Xxxx pank konto andmed ja palus summa 180 eurot üle kanda välkmaksega. 04.06.2022 lubas hiljemalt esmaspäeval tagasi maksta, siis pidi saabuma talle suurem laekumine. 06.06.2022 kirjutas P. H., et ,,otsi lolli mujalt, ootan võla tasumist“ 08.06.2022 Jaan Nurk vastas, et kõik mis ta pärandifondist on rääkinud, oli absoluutne tõde ja see oli talle juba Eestisse üle kantud ja vajalik oleks veel teha pangal aktiveerimise protseduur ära ja raha peaks laekuma tema kontole. Kõik oli notariaalselt vormistatud. 01.08.2022 ja 17.08.2022 lubas jälle, et teeb varsti ülekande. 05.09.2022 kirjutas, et sai sõnumi, et täna peaks pärandifond laekuma ja saatis kannatanule edasi Rootsi Panga direktori meili. 09.09.2022 kirjutas jälle, et täna lõpuks saabus positiivne teave, et ülekanne laekub kas täna, homme. 25.12.2022 Jaan Nurga viimane sõnum, et tasub pikale veninud võlgnevuse veel sel aastal. (IV kd, tl 120-125). Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk tekitas kannatanu P. H.ule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 180 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai varalist kahju. Kannatanu E. M. ütlustega on tõendatud, et ta andis 100 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et tundis Jaan Nurka juhuslike kohtumiste põhjal paarkümmend aastat.17.06.2022 kohtus Jaan Nurgaga Rakvere bussijaamas ja jutt läks rahale, Jaan Nurk rääkis, et tal suurem summa raha kadunud, nimetas tuhandeid. Kannatanu lubas Jaan Nurka aidata. Tegi ülekande 100 eurot Jaani arvele. Poole aasta pärast võttis Jaan Nurgaga ühendus, aga raha tagasi ei saanud. Kannatanu loobus kohtuistungil hagist 100 eurot. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta võttis E. M.ilt 100 eurot laenu. E. M. ta mainis, et tal on rahakott kadunud, E. ise kandis talle raha üle, tema saatis E. arvelduskonto numbri. Tunnistas võlga 100 eurot. Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu kui Jaan Nurga ütlustega, et Jaan Nurk tekitas kannatanu E. M. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 100 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai varalist kahju. Kannatanu loobus hagist. Kannatanu E. P.i ütlustega on tõendatud, et ta andis 3040 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et ta kohtus 2023 aasta kevadel Jaan Nurgaga Kroonikeskuses ja Jaan Nurk küsis laenu, et tal pärandus Prantsusmaalt tulemas. Pärandus pidi olema 250 000 eurot. Jaan Nurk ei öelnud, millal see pärandus tulema peaks ja ei öelnud, mille jaoks tal raha vaja on. 22 Jaan Nurk alguses küsis 500 eurot. Järgmisel päeval tema kodus 40 eurot ja siis veel 500 eurot. Siis oli tal veel vaja 2000 eurot, mis Xxxx pangast välja võeti. Kõik selle raha andis Jaan Nurga kätte. Jaan Nurk kirjutas talle võlakirja-tšekki peale on kirjutatud 3040+
Jaan Nurk lubas raha tagasi maksta, kuid väitis, et kõik võtab aega pärandus ja ülekanded. Kannatanu hagi oli 3040 eurot. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta võttis E. P.i käest 3040 eurot laenu. E. P.ile ta ütles, et tal tulemas annetus Prantsusmaalt ja tal on menetluskuludeks puudu 2500 eurot. Ta väitis, et kui annetus tuleb, siis kohe saab makstud. Episoodi tõendavad veel Jaan Nurga poolt E. P.ile omakäeline kinnitus võlasumma ja tagasimaksmise tähtaja kohta, kus ta tunnistas, et võlgneb E. P.ile 3500 eurot, kohustudes võla tagastama hiljemalt 11.07.
(V kd, tl 79-80). Episoodi tõendavad veel E. P. Xxxx AS pangakonto väljavõte 01.06.2023-23.07.
E. P. võttis oma arvelduskontolt nr xxxx välja AS Xxxx sularahaautomaadist 27.06.2023 summa 500 eurot. 29.06.2023 on E. P.i arvelduskontolt nr xxxx välja võetud Xxxx AS sularahaautomaadist 500 eurot. 29.06.2023 on AS Xxxx arvelduskontolt nr xxxx kahel korral välja võetud 1000 eurot, so kokku 3000 eurot. (V kd, tl 82-83, 83-120). Episoodi tõendavad veel Nõudekiri AS Xxxx ja AS Xxxx vastus koos turvakaamerate salvestiste väljatrükkidega — 27.06.2023 kell 19:11:44-19:13:29 ja 29.06.2023 kell 13:43:0813:56:06 võtab Jaan Nurk kõikidel kordadel sularahaautomaadist raha, kõrval oli näha E. P.i. (Tõendi toimik V kd, tl 83-120). Episoodi tõendavad veel Nõudekiri Xxxx AS ja Xxxx AS vastus nõudekirjale koos turvakaamerate salvestiste väljatrükkidega - 29.06.2023 kell 12:13:13-12:13:28 võttis Jaan Nurk üksi E. P.i Xxxx kaardiga sularahaautomaadist raha. (Tõendi toimik V kd, tl 123-126). Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanu E. P.ile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 3040 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai varalist kahju. Kannatanu R. K. ütlustega on tõendatud, ta andis on 62 075 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju. Kannatanu kirjeldas, et Jaan Nurka oli tema sõber, tundis teda 25 aastat, Jaan ravis teid biovooludega. Ta kohtus Jaaniga uuesti suvel 2022, kui Jaan pakkus head teenimisvõimalust. Jaan lubas, et kui ta laenab raha, siis saab raha tagasi ja lubas, et saab tagasi 350 000 eurot. Kannatanu sai isa päranduse kokku 35 000 eurot. Selle 35 000 eurot andis Jaanile, selle pani Xxxx. Sel ajal tal oli 2 kontot -Xxxx ja Xxxx. Pärandiraha 35 000 eurot läks Xxxx. Jaan Nurk teadis, et ta sai päranduse, kuna ütles seda Jaanile. Kandis neid rahasid ühelt arvelt teisele Xxxx arvelt Xxxx arvele ja vahepeal teistpidi. Kannatanu sõnade kohaselt Xxxx oli raha lihtsam saata, panid summa sisse ja seda saab saata, Xxxx pidi arvenumbreid kirjutama. Jaan saatis talle e-mailiga andmed, et kuhu see raha kanda ja õhtul oli Jaan tema arvuti juures. Mõne aja pärast ta ei saanud Xxxx enam raha üle kanda, tuli kiri, et välismaalastele ei saa enam rahasid üle kanda. Xxxx ta ka ei saanud, sest Xxxx blokeeris ülekanded, põhjendades, et petised ja siis Jaan Nurk ütles, et konto on vaja teha Xxxx. Jaan üüris tema kõrval asuvat korteri, nr xxxx. Hiljem kui üürikorteris võlad tekkisid, kolis tema juurde. Kannatanu sõnul elas tema juures 3-4 kuud, so aprill-juuli, enne kui läks vanglasse. Kinnitas, et laenas Jaanile 23 raha, ostis talle toitu, pani kõik märkmepaberitele kirja. Tal oli mitu märkmiku, üks oli väiksem ja teine suurem ruuduline plokk. Ta kirjutas nende paberite peale ülesse kõik rahasummad, mis ta Jaanile andis. Kõik pani kirja, nii need summad, mis üle kandis ja ka need, mis sularahas andis, isegi päts leiba. Poes käimise summad pani ka kirja. Ta kandsid raha üle Jaan Nurgale ja nendele isikutele, kelle nimed talle Jaan andis. Jaan Nurk lubas maksta raha tagasi, aga oli tema juures 4 kuud ja mingit raha ei saanud. Käis koos Jaaniga postkontoris. Ta võttis postkontoris blanketi, Jaan täitis ära, kirjutas summa ja tema pani allkirja ja maksis sularahas. Tema pani ainult allkirja, kiirmakse. Postkontoris oli vaja maksmas käis, sest Xxxx oli blokeerinud ta arve ja ta ei saanud Xxxx maksta. P. R. ja D. R. olid talle täitsa võõrad nimed. Jaan andis nimed, talle täitsa võõrad, tema ei tea, kes need olid. Kannatanu kinnitas, et tal said kõik kolm pangaarvet tühjaks. Kõik see raha läks Jaanile, va maksis ise ka KÜ-le, Eesti Energiale, need olid tema rahad, aga kõik muu läks Jaanile. Viimast korda küsis Jaanilt oma raha tagasi eelmise aasta juulis, enne kui ta vangi läks. Jaan Nurk lubas talle, et maksab raha tagasi. Lubas, et saab raha kätte, naisterahvas toob raha, aga ikka vaikus. See rahasumma, mis ta Jaanile andnud või laenanud, oli 62 075 eurot. Tagasi laenatud rahast ei ole ta midagi saanud. Ta sai aru, et tegelikult pakuti talle kahekordset summat tagasi ja soovis kiiresti rikastuda. Talle andis võõraste nimedega rekvisiidid Jaan Nurk. Kannatanu tegi kodus üksi arvutis ülekanded. Kannatanu hagi oli 62 075 eurot. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta ei tunnista hagi. Ta tundis R. K.t pikemat aega. Ta elas K. naaberkorteris, üüris seda ja paralleelselt otsis endale teist elamispinda. R. K. hagi 62 075 eurot on vale nõue, sellist nõuet ta ei tunnistanud, see oli tõendamata. R. K. käest ta võttis laenu, kuid summa ei ole üldse suur, see oli umbes 3000-4000 euro ümber, osa on talle maksnud tagasi panga ülekannetega, osa sularahas. See 3000-4000 eurot on kõik tagasi makstud ja praegu ta ei ole R. üldse võlgu. Keegi on R. sõnad suhu pannud. R. rääkis, et tal on mõningateks ülekanneteks raha vaja. Igasugused jooksvad ülekanded, mitte välisülekanded. Nendest väidetavast pärandusest oli juttu küll, aga ta ei küsinud R. K. käest kordagi raha nende menetluskulude maksmiseks, laenude ja pärandite vormistamiseks. Ta oli tuttav R. tehingutega, mingisugune 13 000 eurot kandis R. kuskile, siis R. tegi veel seal ülekandeid. Siis R. palus tema täpsustavaid konsultatsioone. Ta küsis R., et mis raha see oli, et kuhu ta selle 13 000 eurot kandis. R. ütles, et see oli mingi päranduse või annetuse maks, et keegi T., et sinna pidi kandma selle raha. Ütles R., et ole ettevaatlik nende asjadega, et neid asju peab väga põhjalikult analüüsima. R. ütles, et küll ta ise teab, et see on nagu loterii. Ta teadis, et R. on arved Xxxx ja Xxxx. Tema ei ole käskinud ega soovitanud teha uut arvet Xxxx panka. R. ise rääkis talle, et tema tahtis avada konto Xxxx panka. R. K. oli tema kontodele raha üle kandnud. Ta ei mäletanud, mille jaoks R. raha kandis. Sularahas on talle andnud üks kord, andis 20 eurot. Käis R. postkontoris, kuna R. oli vaja, aitas tal neid ülekandeid vormistada. Tema ei ole seda raha saanud, kuigi pangakontod kõik näitavad seda. R. K. on raha kandnud erinevatele tema firma kontodele ja need rahad on sealt liikunud edasi nendele samadele välismaa väidetavatele halduritele. R.. võis olla talle kandnud, ta on R. ka tagasi maksnud. Tema xxxx maksis R. tagasi ja üks tema klient maksis talle tagasi. Raha maksti tagasi ülekannetega ja sularahas, päris palju. Seda, et ta on sularahas R. K.le raha tagasi maksnud, sai ta kinnitada ainult suusõnaliselt, tal ei ole muud kinnitust. Miks R. K. tema peale valetas, seda ta ei tea, kes valetas või kes rääkis õigust, aga tema rääkis täpselt nii nagu oli. Tema ei tea üldse, kellele R. raha kandis ja kõik nimed olid talle võõrad. Ta ei tea, kuidas seda selgitada, et vähemalt 2 nime olid samad, ka tema oli L. B.ile ja P. R. raha kandnud ehk kannavad raha ühtedele ja samadele isikutele. Ta ei tea, kes on L. B. ja P. R., aga kandis mingi teenuse eest vist. R. K. juures lihtsalt viibis, ta ei ole pidevalt seal olnud. Mõned asjad on jah R. juures, mõned sai kätte. R. K. on talle kandnud Xxxx arvelduskontolt tema Xxxx kontole kokku 10-20 korda väikestes summades aga ta ei tea, kui pidevalt need toimusid. R. hakkas 16.07.2022 talle üle kandma ja 24 kandis kuni veebruarini
Mis rahad need on, miks R. selliseid ülekandeid tegi, ta ei tea, võib-olla ta mainis talle ka, et kas tahad osaleda heategevusfondis ja R. nõustus, see oligi kogu jutt. R. K. ei ole talle raha laenanud, ei ole teinud tema juhiste järgi ülekandeid erinevatele isikutele. See ei vasta absoluutselt tegelikkusele. Süüdistuse kohaselt kandis R. K. talle laenudena üle 38 684 eurot aga tema ei ole seda raha saanud. R. ei ole talle midagi andnud. Ta ei tea, miks peaks R. K. tema peale valetama, aga see võib olla sellest, et ta ei mäleta kõike. Kuni kinnipidamiseni said omavahel läbi normaalselt. Episoodi tõendavad veel R. K. ja Jaan Nurga vahelised Messengeri vestlused. (IV kd, tl 129162). 13.07.2022 küsis Jaan Nurk R. tel nr või palus helistada talle xxxx. 20.07.2022 kirjutas Jaan Nurk, et pärandatud on täiendavalt kaks korterit Prantsusmaalt, vormistamiseks ja menetluskulude maksmiseks vaja 355 eurot. Kas aitad veel viimast korda täiendava laenuga, lubas maksta tagasi 500 eurot, sellega on kiire. Väitis, et pärandi ülekanne Rootsist viibis, aga tuleb kindasti homme või ülehomme. 22.07.2022 väitis Jaan Nurk, et sai e-meili Rootsi pangalt, selleks, et kinnitada pärandi ülekanne 1,5 milj. oli vaja tasuda kulleritasu 150 eurot. Palus laenu, lubas maksta tagasi kahekordselt. Lisaks saatis Jaan Nurk edasi 2 meili Rootsi panga direktorilt hr. K.. R. saatis vastu, et ümmargusel jääb maksta 1200+500+300=2000 eurot. Oled nõus maksma? Jaan Nurk lubas 2000 eurot maksta. 27.07.2022 Jaan Nurk kirjutas, et pangakaardi vormistamiseks vaja 130 eurot, tagasi saab 260 eurot. 01.08.2022 Jaan Nurk kirjutas, et Prantsusmaalt 2 korterit, ühe maksumus 50-70 tuhat, seega kokku 100-140 tuhat. Dokumentide vormistamiseks 120 eurot, lubas korterite müügisummast kuni 20 tuhat eurot. 02.08.2022 Jaan Nurk kirjutas, et Leedu-Eesti piiril tollimaks, helistavad. 03.08.2022 Jaan Nurk kirjutas, et tegi 3 kuud tagasi taotluse Rahvusvahelisele Valuuta fondile 10000 eurot. Kindlustuskulu 500 eurot vaja maksta, tagasimakse lubas R. 1000 eurot. Jaan Nurk saatis edasi fondi assistendi T. I. märgukirja. Väitis, et sai tänu temale kindlustussumma 500 euro peale. 04.08.2022 Jaan Nurk kirjutas, et vaja tasuda veel 365 eurot. 10.08.2022 Jaan Nurk kirjutas, et ülekandetasu 280 eurot, vajalik maksta veel 180 eurot. Saatis ka panga sõnumi edasi. 31.08.2022 kirjutas, et vaja maksta 350 eurot korteri eest ettemaksu, tagasi maksab 500 eurot. R. maksis 350 eurot. 02.09.2022 Jaan Nurk küsis enda kuludeks 230 eurot, tagasimakse 300 eurot. R. saatis 230 eurot. 05.09.2022 Jaan Nurk kirjutas, et vaja tasuda pärandifondi ülekande tasu 750 eurot, sai 250 eurot, puudu 500, lubas tagasi maksta 800 eurot. Saatis ka Saksa panga kirja edasi, et Rootsist saadetakse 1,5 miljonit eurot, maksta ülekandetasu 750 eurot. R. maksis 500 eurot. 07.09.2022 Jaan Nurk küsis veel juurde 310 eurot, tagasimakse 500 eurot. Veenis R., et pärimisfond 1,5 miljonit on EL keskpanga poolt juba ülekandeks vormistatud, vaja vaid ülekannet oodata! 09.09.2022 Jaan Nurk kirjutas, et taotles Rahvusvaheliselt Valuuta fondilt toetust 20 000 eurot, ülekande kulud 320 eurot, tagasi lubab maksta 500 eurot. R. saatis 320 eurot. 12.09.2022 saadab R. maksedokumendi, tutvu ja kustuta! Xxxx pank kontole Jaan Nurk 20 000,63 EUR. 12.09.2022 Jaan Nurk kirjutas, et aja veel pin koodi saatmise ja aktiveerimise tasu 300 000 pärandi eest 300 eurot, 13.09.2022 Jaan Nurk lubas tagasimakset 500 kindlasti. Helistavad. 14.09.2022 Jaan Nurk kirjutas, et 20 000 euro kättesaamiseks vaja veel 100 eurot, lubas tagasimakset 200 eurot. Saatis edasi Xxxx (xxxx) meili, et Proua T. I. tegi ülekande 500 eurot, puudu 100 eurot. Lisaks küsis öömaja, mille peale R. vastas, et ,,Olen nõus aga jääb viimaseks“. 15.09.2022 Jaan Nurk küsis veel ülekande tasu 400 eurot, tagasi lubas maksta 600 eurot. 19.09.2022 Jaan Nurk küsis üüriraha laenuks 450 eurot, R. saatis 450 eurot. 20.09.2022 Jaan Nurk väitis, et pangakaardi pinnide ja kaardi aktiveerimiseks vaja veel 150 eurot. 22.09.2022 R. maksis 305 eurot. 05.10.2022 Jaan Nurk küsis maksukuludeks 485 eurot, tal endal 150 eurot, juurde vaja 355 eurot. 06.10.2022 Jaan Nurk küsis veel 500 eurot laenu. Saatis edasi ka 25 proua T. I.i vastuse, mis algab sõnadega„ Tere hommikust mu arm...“ R. vastab ``Hästi. Jääb viimaseks et rahaga. Saatis 500 eurot.`` 10.10.2022 Jaan Nurk küsis veel 670 eurot. R. saatis Xxxx 670 eurot. 12.10.2022 Jaan Nurk väitis, et viivist vaja maksta 633 eurot, tal 155 eurot, puudu 478 eurot. Xxxx (xxxx) meilis kirjutatakse, et raha kantaks üle. 14.10.2022 Jaan Nurk väitis, et vaja ülekande kinnitamise kulu 285 eurot. 17.10.2022 Jaan Nurk väitis, et kindlustustasu 550 eurot, tal 150 eurot, puudu 400 eurot. Ülekanne on pandud ootele. 19.10.2022 Jaan Nurk kirjutas pärandisummast Prantsusmaalt, mis alla 300 000 euro ja veel kaks korterit ka. Kohe saab, kui ülekande tasu 610 eurot tasutud. Seda kinnitas ka teda esindav advokaat, kes kontrollis kõik üle. 24.10.2022 see ülekande tasu tuleb kanda G. M., LT konto, saatis kontoandmed, kuhu maksta. 25.10.2022 Jaan Nurk küsis 410 eurot, ülekandetasu enda kontol e xxxx Jaan Nurk. 30.11.2022 Jaan Nurk väitis, et Prantsusmaa päranduse ülekande kulu 345 eurot, tal 200 eurot, juurde vaja 145 eurot, tagasi lubas maksta 160 eurot. R. maksis 145 eurot. 02.12.2022 Jaan Nurk väitis, et vaja tasuda testamendi kinnitus, puudu 300 eurot, tagasi 400 eurot. Lubas koju tulla, et vaadata, kuhu maksta. 05.12.2022 Jaan Nurk kirjutas, et Prantsusmaa pärandus 250 000 eurot pole üle kantud, ülekande eksitus, palus kanda R. 300 eurot saajale P. R.i kontole. 15.12.2022 Jaan Nurk kirjutas, et Prantsusmaa pärandus ülekande + autoriseerimise tasu 280 eurot. R. vastas, et ,,Olen nõus maksma. Jääb 45330 euro võlgu“ Jaan Nurk vastas, et „ОК. Tänan!! Tasumine jälle postkontori kaudu, saavad kiiresti ja kohe kätte!...“ 20.12.2022 Jaan Nurk kirjutas, et on vaja tasuda fondi raha 30 000 euro, ülekande tasu 600 eurot, 100 eurot, väidab, et tegemist Rahvusvahelise valuuta fondi rahaga, 100 eurot tuleks kanda M. C., LT konto. R. ei saa aru, kuidas ülekannet teha, kas IBN või BIC, soovitas tulla Jaanil maksma. 22.12.2022 Jaan Nurk kirjutas, et kindlustusmakse 850 eurot, vaja veel 450 eurot. Lubas kahekordselt tagasi. Postkontoris. 02.01.2023 Jaan Nurk saatis oma konto arve xxxx Jaan Nurk, Xxxx, R. vastas, et saatis 70 eurot Xxxx panka. 12.04.2023 Jaan Nurk kirjutas, et saatis L. B., EE.... Ülekanne. R.. vastas, kus ma võtan 100 eurot. (IV kd, tl 129162). Episoodi tõendavad veel R. K. ja Jaan Nurga vaheliste sõnumite ekraanipildid 04.04.2023 R. saatis enda Xxxx konto nr. 10.04.2023 Jaan Nurk kirjutas kellegi J. sõnumist ja annetusest. 11.04.2023 Jaan Nurk saatis J. sõnum, et vaja veel tasuda 480 eurot. Kas R. leiaks 120 eurot? R. vastas, et leiab raha. 14.04.2023 Jaan Nurk kirjutas, et korjab raha, puudu veel 25 eurot, kas R. riskib? R. vastab, et ei. 19.04.2023 Jaan Nurk küsis R. Xxxx konto nr. R. sai 80 eurot. Jaan lubas tulla koju, et makset teha. 24.04.2023 Jaan Nurk küsis 15 eurot juurde? R. vastas, et leiab 15 eurot. 05.05.2023 Jaan Nurk küsis 100 eurot. R. oli nõus. 10.05.2023 Jaan Nurk teatas, et sai just enda advokaadilt sõnumi, et tuleb maksta pangale veel viimane aktiveerimistasu 200 eurot, puudu 100 eurot. R. küsis, et kus ta võtab. 18.05.2023 Jaan Nurk kirjutas, et puudu 100 eurot konto laiendamise tasu. R. vastas, et ,,Eks otsi raha ja maksa. Mina pole raha.“ 23.05.2023 Jaan Nurk küsis viimast makset 50 eurot? R. vastas, et ,,Otsi raha.“ 05.06.2023 Jaan Nurk küsis 98 eurot, siis toome 20 000 eurot raha ära? R. oli nõus. 12.06.2023 Jaan Nurk küsis jälle raha, aga R. vastas, et ,, Kus ma võtan? Jääb söögiraha 43 eurot ja pluss rohud. Jaan käskis lähedastelt laenu küsida. R. vastas, et tal pole. 02.07.2023 Jaan Nurk palus R. osta talle üks odav leib. 03.07.2023 Jaan Nurk küsis 10 eurot söögiraha. 19.07.2023 Jaan Nurk väitis, et teeb ülekande 100 eurot. R. vastas, et see sobis. 21.07.2023 Jaan Nurk küsis 200 eurot ülekande- ja aktiveerimistasu. 24.07.2023 Jaan Nurk väitis, et daam lubas tulla, aga ei tulnud. (IV kd, tl 163-170). 26 Episoodi tõendavad veel R. K. Xxxx AS pangakonto xxxx, Xxxx AS pangakonto ...xxxx ja Xxxx AS pangakonto ...xxxx väljavõtted 01.07.22 — 22.08.
Xxxx AS konto algsaldo 15050.00, lõppsaldo 0.46 eurot, väljaminekud 51377.52 eurot, sissetulekud 36327.98 eurot. R. K. kandis enamuse rahast enda Xxxx kontolt ja osa kandis ka tagasi, lisaks sularaha sissemaksed. Võõrastele isikutele on teinud ülekandeid kogusummas 1726 eurot. Xxxx konto algsaldo 0.00, lõppsaldo 0.84, väljaminekud 19929.16, sissetulekud 19930 eurot. R. K. kandis siia raha enda Xxxx ja Xxxx kontodelt, lisaks teeb sularaha sissemakseid. Erinevatele isikutele on teinud ülekandeid kogusummas 17029 eurot. Xxxx AS konto algsaldo 466.62 eurot, lõppsaldo 1.77 eurot, väljaminekud 77898.03 eurot, sissetulekud 71433.18 eurot. R. K. tegi Jaan Nurgale ja ka läbi postkontori ülekandeid kogusummas 17096 eurot, teistele isikutele kogusummas 9328 eurot. Kokku 54 507 eurot. (IV kd, tl 171-221). Episoodi tõendavad veel R. K. omakäelised märked Jaan Nurgale antud rahasummade suuruse ja ülekannete andmete kohta kokku 62075 eurot. (IV kd, tl 222-229). Kohus ei loe õigeks süüdistatava Jaan Nurga ütlusi, et ta ei küsinud R. K. käest kordagi raha väidetava pärandi menetluskulude maksmiseks, laenude ja pärandite vormistamiseks. Kohus ei loe õigeks süüdistatava Jaan Nurga ütlusi, et kannatanu R. K. andis laenatud rahasummade ja ülekannete kohta ebaõigeid ütlusi. Kohus tuvastas, et kannatanu R. K. arveldusarvelt on raha kantud Jaan Nurga ettevõtte kontodele ja need rahad on sealt liikunud edasi nendele samadele välismaa väidetavatele halduritele, kuhu Jaan Nurk on ka enda kontodelt ülekandeid teinud. Kohus loeb kannatanu ütlused tõeseks, et Jaan Nurga juhiste järgi tehti ülekandeid erinevatele Jaan Nurga väidetava pärandiga seotud isikutele. Kannatanul ei olnud mingit vajadust Jaan Nurga peale valetada. Ka ei suutnud Jaan Nurk tõendada, et ta on laenatud raha tagasi maksnud, kuna selle kohta ei esitanud ta ühtegi tõendit. Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk tekitas kannatanu R. K.le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 62 075 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai varalist kahju. Seega on tõendamist leidnud süüteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt kõigis talle ette heidetud episoodides

§ 209lg 2 p 1,3 järgi.

Subjektiivne külg Subjektiivne koosseis varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult.

§ 209

subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Varalise kasu saamise osas peab esinema kavatsetus.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ebaõige ettekujutuse loomise osas peab esinema vähemalt otsene tahtlus.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et kelmust eristab tsiviilõiguslikust vaidlusest lepingu sõlmimise ja selle täitmise tingimuste üle see, et kelmuse puhul peab olema kahtlusteta tõendatud süüdlase tahe viia teine pool eksitusse (RKKK 3-1-1-28-12). Ülejäänud objektiivsete koosseisu tunnuste osas piisab kaudsest tahtlusest.

§ 16

lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kogutud tõendid annavad alust väita, et

§ 209subjektiivse koosseisu elemendid on 27 täidetud.

Tõendatud on, et Jaan Nurgal oli kavatsetus saada varalist kasu. Tulenevalt Jaan Nurga ütlustest oli ta teadlik sellest, et ta küsib teiselt isikult rahalist ülekannet, mis tema varakoosseisu suurendab. Lisaks esines Jaan Nurgal otsene tahtlus kannatanute ebaõige ettekujutuse loomise osas. Jaan Nurk teadis, et peagi saabuvast pärandusest või annetusest rääkides loob ta kannatanutele ebaõige ettekujutuse sellest, et Jaan Nurk maksab laenusumma nõutud ajal tagasi. Ta oli teadlik sellest, et pärandust või annetust tegelikult olemas pole. Kannatanute ütlustega on tõendatud, et Jaan Nurk muutis pidevalt päranduse päritoluriiki ja neid põhjuseid ning ettekäändeid, milleks raha vaja oli, mis viitab sellele, et raha tegelikult kusagilt tulemas ei olnud ega ole ka täna ja selle näol on tegemist üksnes ettekäändega, et kannatanutele ebaõige ettekujutus laenu tagasimaksmise osas luua. Lisaks pettis ta raha välja veel muudel ettekäänetel nagu väidetavad probleemid tütrega, kinnisvaraga ning suurema summa raha kaotamine ja survestas ka sellega, et kannatanud jäävad ilma juba eelnevalt laenatud rahast kui juurde ei maksa. Sellise tegevusega möönis ta ühtlasi ka seda, et kannatanud satuvad eksitusse ja teevad selle tõttu nõutud rahakäsutuse. Samuti esines Jaan Nurgal kavatsetus varalise kahju tekitamise osas, kuivõrd ta teadis ja eesmärgistas selle, et ei maksa kokkulepitud summat enam laenanud isikule tagasi, mille kaudu tekib kannatanutele varaline kahju. Antud asjaolu tõendavad kannatanute ütlused ning kannatanute ja Jaan Nurga vahelised sõnumid. Seega on tõendamist leidnud süüteo subjektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt kõigis talle ette heidetud episoodides

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi.

§ 209

lg 2 p 1 puhul täidab korduvuse tunnuse asjaolu, kui isik on varasemalt toimepannud varguse, röövimise, omastamise (§ 201) või kelmuse (§ 209). Käesolevas asjas annab korduvuse kehtiv kriminaalkaristus võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest ehk Viru Maakohtu 05.12.2022 otsusega

§ 201

lg 1 järgi mõistetud karistus, samuti käesolevas asjas korduv kelmuste toimepanemine.

§ 209

lg 2 p 3 näeb ette vastutuse, kui see on toime pandud suures ulatuses.

§ 121p 2 järgi on suur kahju ulatus, kui see ületab 40 000 eurot.

Käesoleval juhul on kahju tekitatud kokku summas 102 969 eurot, mis ületab121 p-s 2 sätestatud künnist. Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk, nii füüsilise isikuna kui ka Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikmena, pettis inimestelt raha välja ja pööras selle enda kasuks. Oluline ei ole see, mida Jaan Nurk rahaga edasi tegi, sest omastamise on ta juba toime pannud raha saamisega enda valdusesse ja selle enda kasuks pööramisega. Seega leidis tõendamist, et Jaan Nurk, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse, tekitades nii füüsilise isikuna kui ka Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikmena, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõiguse ettekujutuse loomise teel, tahtlikult teistele isikutele suures ulatuses varalist kahju, pani toime

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega leidis kohtuliku uurimise käigus tõendamist Jaan Nurgale esitatud süüdistus

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi.

3. Järgmisena analüüsib kohus Jaan Nurgale esitatud süüdistust

§ 329järgi.

Kaitstav õigushüve on kohtulahendiga mõistetud karistuse korrakohane täideviimine.

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse külje moodustab kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud (koosseisus loetletud) karistuste kandmisest 28 kõrvalehoidumine. Koosseisu on ühendatud vangistuse (§ 45) kandmisest kõrvalehoidumine ja kohtu poolt kuriteo eest §-de 49—52 ja 52 2 alusel mõistetud lisakaristuste eiramine. Hõlmatud on sellistest lisakaristustest kõrvalehoidumine, mille täitmist ei ole riigil võimalik alati ise tagada ja mille järgimine sõltub eelkõige karistatud isikust endast. Objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste üheaegset olemasolu:

a)isiku suhtes on kriminaalmenetluses tehtud süüdimõistev kohtuotsus, millega talle on mõistetud vangistus või mõni §-des 49—52 või §522 nimetatud lisakaristus;
b)kohtuotsus on jõustunud;
c)kohtuotsus on täitmisele pööratud ja
d)isik hoiab talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale. Kui süüdimõistetu rikub talle kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse (vt §-d 49-52 ja 52 2) sisuks olevat keeldu, on tegemist lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumisega. Tunnistaja T. V. ütlustega on tõendatud, et ta vajas õigusteenust Jaan Nurgalt mais 2018 suvel kuni septembrini 2019. Ta läks oma elukaaslasega mais 2018 lahku, elas Xxxx. Vahetult enne kui nad lahku läksid, ta renoveeris Xxxx maja, mille eest ekselukaaslane ei soovinud maksta. Jaan Nurk pidi ajama hakkama seda, et saada mingi osa renoveeritud majast, sest elukoht kuulus tema eksile. Õigusabiteenus oli tasuline. Kui Jaan Nurk midagi tegi, siis saatis talle dokumendi ja tuli arve. Esimese raha maksis äkki juuli lõpp või august 2018. Maksis vaheldumisi nii sularahas kui ülekandega. Esimene makse oligi kohe sularahas, aga kui palju, seda ta ei mäleta. Kokku maksis mingi 5000 eurot, lõpuks kohtukulud 750 eurot ja elamu hindamine 300 eurot. Ta võttis isegi pangalaenu 2019, sest tal ei olnud lihtsalt enam raha maksta. Lisaks tuli veel ka elatisraha vaidlus ja Jaan Nurk esindas teda ka selles osas. Jaan Nurk aitas teha elatisraha kokkuleppeid 2 tükki. Kui nende kokkulepete peale on kuupäev 12.04.2019, siis on koostatud samal kuupäeval. Jaan Nurk saatis talle ka vestlused, kus ta on suhelnud vastaspoole advokaadibürooga. 01.märtsil saatis tema eks talle kirja ja tema on vastanud 08.märtsil, pakkunud välja, palju on nõus maksma ja siis aprillis on tehtud kokkulepe. Edasi on Jaan Nurk koostanud kahjunõude 20 000 eurot, selle kahjunõude esitanud ja vastaspool on vastanud. Need vastused saatis Jaan Nurk talle edasi. Ta ei tea, kas see hagiavaldus kunagi kohtusse jõudis, siiani ootab. Teda ei ole istungile kutsutud. Ta ei tea, millal see konkreetne hagiavaldus üldse tehtud on. Aga raha küsis Jaan Nurk tema käest alles detsembris 2019, et minna kohtusse seda sama 20 000 küsima. Viimane e-mail ongi see, kus Jaan Nurk küsib seda 300 eurot, kinnistu hindamise raha. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta osutas T. V. õigusabiteenust läbi Õigusbüroo kevadel, suvel 2019 aastal. Õigusabiteenus oli konkreetselt seotud V. kooselu lõppemisega, oli vara vaidlus ja lastele elatisnõue, mida nõudis V. endine elukaaslane. Ta vormistas volikirja. Sularahas T. V. talle ei maksnud, maksis pangaülekandega. 3-1 korral on V. kandnud üle tema enda arvelduskontole ehk Jaan Nurga arvelduskontole ja siis viimasel korral õigusbüroo arvelduskontole. Episoodi tõendavad veel T. V. Jaan Nurga poolt saadetud e-mailid — 18.12.2019 ja 19.12.2019 on toimunud vestlus kinnistu hindamise maksumuse tasumise osas. Jaan Nurga koostatud dokumendid ja Eesti Õigusbüroo OÜ-ga peetud kirjavahetus. Elatisraha maksmise kokkulepe I. A. ja T. V. vahel 12.04.2019, 21.01.2019 on koostanud ja 22.01.2019 on Nurk edastanud V. vastuse ja seisukoha, 05.02.2019 ja13.03.2019 saatnud vastused ja 13.03.2019 edastanud kogu kirjavahetuse V.. (V kd, tl 127-160). T. V. Xxxx AS pangakontode väljavõtted ajavahemikul 26.02.2019-26.02.2020 kohta 08.03.2019 on T. V. (xxxx) poolt läinud laekumine Jaan Nurga Xxxx AS pangakontole nr xxxx summas 132 eurot selgitusega ,,õigusabikulud“ ja 26.06.2019 summas 260 eurot selgitusega ,,õigusabi kulud“ ning 20.12.2019 summas 300 eurot selgitusega ,,kinnistu hindamine“. (V kd, tl 128-154). 29 Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk osutas Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja juristina õigusabiteenust ajal, kui teda oli Viru Maakohtu 15.01.2019 kohtuotsusega nr 1-179179

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi karistatud ning talle oli lisakaristusena

§ 49

alusel kohaldatud juristina töötamise keeld üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, see tähendab ajavahemikul 26.02.2019 kuni 26.02.2020, T. V., esindades T. V.t elatisraha maksmise kokkuleppe sõlmimisel ning saades selle eest tasuks pangaülekannetena T. V.lt 08.03.2019 arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurk arvelduskontole nr xxxx 132 eurot, 25.06.2019 260 eurot, 20.12.2019 300 eurot ning 13.04.2019 Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 150 eurot, kokku 842 eurot. Samuti tasus T. V. Jaan Nurgale pangaülekannetena ja sularahas kokku umbes 5000 eurot. Tunnistaja A. P. ütlustega on tõendatud, et ta vajas õigusteenust Jaan Nurgalt talvel 2020, jaanuar, veebruar. Tal oli vaja juriidilist abi, sest ema kaebas teda kohtusse ja nõudis raha. Tegi veebruaris 2 makset. Maksis kõigepealt kuu alguses 150 eurot ja kuu lõpus veel 410 eurot. Järgmine makse oli 04.aprill, see oli veel tema enda nimel 115 eurot. Viimane summa kantud naise K. R.-P. arvelt 11.05.2020 .Jaan Nurk tegi volikirja. Õigusabi alane koostöö võis lõppeda maikuuga. Ta andis emale 2020 sügisel asjad ära ja asi sai lahendatud. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta osutas A. P. osutas õigusabiteenust läbi Õigusbüroo. Esialgne nõustamine käis telefoni teel, kokku ei saanud. Nõustamine toimus 2019, sest 2020 koroona ajal praktiliselt tegevus puudus. Põhimõtteliselt ta nõustas P. ja sai selle tegevuse eest ka tasu. Tasumine käis ülekandega. Esimene makse vist oli ettemaks ja teised olid kui oli juba nõustamise lõpetanud. Need maksmised 04.02.2020 ja aprill-mai, olid nagu järelmaks juba olnud nõustamise eest. P. ei olnud raha ja maksis ositi talle hiljem. Episoodi tõendavad veel Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing Xxxx AS pangakonto xxxx väljavõtted ajavahemikul 01.01.2019-23.02.2021 ja 24.02.2021-08.11.2022 : A. P.i on tasunud arvelduskontolt nr xxxx 04.02.2020 150 eurot, 28.02.2020410 eurot (200 eurot kontole...xxxx), 04.04.2020 115 eurot ning 11.05.2020 A. P. abikaasa K. R.-P. arvelduskontolt xxxx 100 eurot. (V kd, tl 155-176, 177-180). Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk osutas Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja juristina õigusabiteenust A. P., saades selle eest 04.02.2020 A. P.i arvelduskontolt nr xxxx Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OU arvelduskontole nr xxxx tasuna 150 eurot, 28.02.2020 410 eurot, 05.04.2020 115 eurot ning 11.05.2020 A. P. abikaasa K. R.-P. arvelduskontolt xxxx Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 100 eurot. Tunnistaja I. L.i ütlustega on tõendatud, et vajas õigusteenust Jaan Nurgalt talvel 2020, veebruaris. Tema perekond oli ühes kriminaalasjas kannatanu. Kuna ta Pärnust ei saanud advokaati, pöördus tema poole. Jaan Nurk sõitis Pärnusse, nad said prokuratuuris kokku. See oli kõige esimene asi, et said prokuratuuris kokku, enne kui arved ja volikirjad tehti. 11.02 koostas volikirja, 13.02 toimus maksmine, laupäev oli 15.02 ja võis olla, et esmaspäev 17.veebruar pidid alles prokuratuuri minema. Pool raha kandis kohe üle, sest Jaan Nurgal oli kohutavalt kiire selle raha kättesaamisega. Arve teise poole maksis hiljem ära, aga see läks teisele arvele. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta osutas I. L. õigusabiteenust läbi Õigusbüroo. Õigusabi osutamine toimus veebruaris

Said prokuratuuris kokku, käis prokuratuuris, võttis toimiku ja tutvusid mõlemad sellega. Viimane makse oli 2020, see oli üks maksmata 30 jäänud summa. Ta veel koostas dokumendi prokuratuuri, koostas hagi, suhtles prokuratuuriga korduvalt. Ta on 15.02.2020 kirjutanud, et saavad esmaspäeval prokuratuuris kokku, see pidi olema 17.veebruar ja aasta
Ka ülekande on I. L. teinud 19.veebruar ja arve oli koostanud 12.02.
I. L.iga käis prokuratuuris ühel korral. Volikiri oli koostatud 11.02.2020, et nagu kõik toimingud on toimunud veebruaris
Mäletas, et tegi I. L.iga volikirja, see volikiri käis neil meili teel. Loomulikult prokuratuuris küsiti esindusõigust tõendavat dokumenti ja toimikust sai koopia. I. L.iga kohtusid prokuratuuris ja nad vaatasid selle toimiku prokuratuuri eesruumis läbi ja see kohtumine toimus 30-45 minutit. Samal päeval ta käis Lalli kodus, vaatas asjaolud üle, kuskil pool tundi viibis seal ja sai asi selgemaks. Episoodi tõendavad veel Jaan Nurga ja I. L.i vaheline meilivahetus, koostatud hagiavaldus 15.02.2020 kirjutas Jaan Nurk I. L., et ,,esmaspäeval kell 11.30 prokuratuuris kohtume, tutvun toimikuga ja kohapeal lepime kõiges kokku“18.02.2020 kirjutas Jaan Nurk, et analüüsis täiendavalt kõiki asjaolusid ja selgitab enda seisukohti ning palub teha kanne 50%. I. vastas, et tegi ülekande ära ja 19.02.2020 vastas Jaan Nurk, et „Loen praegu e-toimikut!“ 27.02.2020 teatas Jaan Nurk, et dokumendid jõudsid juba varasemalt kohale ja ta analüüsib veel kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid. 10.03.2020 saatis Jaan Nurk I. L. tutvumiseks hagi süüdistatavate vastu, hagi kannab 05.03.2020 kuupäeva. Volikiri 11.02.
I. L. volitas Jaan Nurka teda esindama. Ettemaksuarve 12.02.2020 summas 1093.56 eurot. Konsultatsioonid, nõupidamine, analüüs, hagiavalduse analüüs, toimikuga tutvumineprokuratuuris, analüüs, nõupidamine kliendiga, hagiavalduse koostamine, esitamine kohtusse, kliendi esindamine kohtus, transpordi- ja kütuse kulu (556 kmx2) (VI kd, tl 85-111). Episoodi tõendavad veel Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing Xxxx AS pangakonto xxxx väljavõtted ajavahemiku 01.01.2019-23.02.2021 kohta: I. L. 19.02.2020 oma arvelduskontolt nr xxxx 546.78 eurot. (V kd, tl 159, 177-180). Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk osutas Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja juristina õigusabiteenust ajal, kui talle oli Viru Maakohtu 15.01.2019 kohtuotsusega nr 1-179179 lisakaristusena

§ 49

alusel kohaldatud juristina töötamise keeld üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, ajavahemikul 26.02.2019 kuni 26.02.2020, I. L., koostades 12.02.2020 õigusabi teenuse osutamise eest arve, mille alusel kandis I. L. 19.02.2020 oma arvelduskontolt nr xxxx Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx teostatud õigusabi eest esimese osamaksena 546.78 eurot. Tunnistaja L. A. ütlustega on tõendatud, et ta vajas 2020 a. veebruaris õigusteenust Jaan Nurgalt. Ta oli kriminaalasjas kannatanu ja vaja oli dokumente vormistada. Tegid volikirja. Arve ta sai 09.02.2019, summa oli 2255 eurot. Jaan Nurk jagas talle läbi E-toimiku kriminaalasja toimikut. Volikirja allkirjastas enne seda, kui arve maksis. Peale seda kui Jaan Nurk talle arve esitas ja ta ära maksis, siis nad enam ei kohtunud. Arve esitati nii juba tehtud töö kui ka tulevikus tehtava töö eest. Selleks ajaks olid igasugused konsultatsioonid, nõupidamised ja kohtumised toimunud. Oli näinud ka Jaani koostatud hagiavaldust. See tundus ikka nagu valmis töö. Hagiavalduse moraalse kahju ja valu eest esitas hiljem. Kui talle arvatavasti veebruari lõpupoole prokuratuurist helistati, siis ta sai aru, et ikkagi prokuratuur oli teadlik, et tal on selline esindaja, järelikult need dokumendid olid jõudnud sinna kriminaalasja. Selgitati, et Jaanil on need õigused ära võetud, et ta ei tohi seda tööd teha. Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnista end selles episoodis süüdi. Ta tunnistas, et püüdis osutada õigusabi keelu ajal, kuna tal ununes ära, et keeld oli peal. Episoodi kohta andis ütlusi, et temaga võttis ühendust L. A. perekonnas toimunud liiklusavarii tõttu. Ta tutvus 31 toimikuga ja vormistas hagiavalduse. Ta suhtles ka prokuratuuriga ja sealt ta saigi teada, et tal pole õigust töötada. See pidi olema 2019. aasta, talvine periood. Ta vormistas arve 09.veebruar ja 11.veebruar, L. A. tasus arve 11.02.2019. Kohtuotsus jõustus 26.02.2019, kui prokuratuur teavitas L. A.t ja tuli välja, et tal on töötamise keeld. Tal oli selleks ajaks materjalid juba prokuratuuri ja kohtusse saadetud. Mingil ajal tuli talle M. K. meil, kus taheti osa raha tagasi saada, ta tagastas mingi osa rahast. Episoodi tõendavad veel Jaan Nurga poolt L. A. saadetud e-mail 07.02.2019 kirjutas Jaan Nurk L. A., millised võiks olla kahjunõude summad ja lubas veel täiendavalt analüüsida. Lisaks edastas koondarve ja volikirja. Volikiri 06.02.2019 L. A. volitab Jaan Nurka ennast esindama. Arve-kalkulatsioon 06.02.2019 summas 2255 eurot konsultatsioonid, nõupidamine, nõustamine 27.12.2018, 11.01.2019 moraalse kahju nõude analüüssuhtlemine ja nõustamine telefoni teel 2xkirjavahetus seoses päringutega nõude päringu koostamine, edastamine prokurörile kriminaaltoimiku tutvumine, analüüs epikriisidega tutvumine, analüüs. hagiavaldu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-23-6834/116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2024, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-6834 Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sekretär Rail

§ 209

§ 209

§ 344

§ 201

§ 65lg 2 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 69

§ 209lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 201lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 329

§ 64

§ 65

§ 68

§ 49

§ 209

§ 201

§ 64

§ 73

§ 201lg 1 järgi, lõi 2020.

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 344

§ 345

§ 49

§ 49

§ 49

§ 49

§ 49sätestatud lisakaristuse, s.o.

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 201

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 201lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 209lg 3 järgi.

§ 209

§ 209lg 3, § 201 lg 3 järgi.

§ 209

§ 209

§ 209

§ 209lg 2 p 1,3 järgi.

§ 209

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

§ 16

§ 16

§ 209subjektiivse koosseisu elemendid on 27 täidetud.

§ 209

§ 209

§ 201

§ 209

§ 121p 2 järgi on suur kahju ulatus, kui see ületab 40 000 eurot.

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi.

§ 329järgi.

§ 329

§ 344

§ 345

§ 49

§ 49