Obsah (5)

§ 222§ 40§ 41§ 42§ 2

4-23-3781 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-3781 (963023000103) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Mene

) § 222 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Kaitseressursside Ameti ametnik õigusnõunik S. P. Menetlusalune isik: J.I , ik: XXX, xxx kodakondus, elukoht: xxx, töökoht: X AS. E-post: xxx, tel. xxx. Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja jurist Olga VäinaKesler Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta J.I kaebus Kaitseressursside Ameti ametnik õigusnõunik S. P. 30.10.2023 otsusele väärteoasjas nr 963023000103 J.I karistamises

§ 222

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Kaitseressursside Ameti ametnik õigusnõunik S. P. 30.10.2023 otsus väärteoasjas nr 963023000103 J.I karistamises

§ 222

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot, muutmata ja tühistamata.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv summas 600 (kuussada) eurot tuleb KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel 4 (neli) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuistes võrdsetes osades 150 euro kaupa kuus tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 1 4100075669 ning selgituse „963023000103, J.I“. Seega peab rahatrahv olema täies ulatuses tasutud hiljemalt 06.05.
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 06.12.
4. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 05.01.
5. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.01.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Kaitseressursside Ameti ametnik õigusnõunik S. P. 30.10.2023 otsusega karistati väärteoasjas nr 963023000103 J.I-d Kaitseväeteenistuse seaduse (

) § 222 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot selles, et menetlusalune isik, olles kohustatud ilmuma ajateenistuse teenistuskohta

1. jalaväebrigaad ärasaatmiseks 17.07.2023 kell 09:00 aadressil Kaitseressursside Amet, Aiandi 15, Tallinn, ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse. J.I oli Kaitseressursside Ameti 02.06.2022 otsusega nr 11-9.1/2022/7297 "Ajateenistusse kutsumine" kutsutud ajateenistusse 17.07.2023 väeossa
2. jalaväebrigaad. Otsus toimetati J.I-le kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 02.06.2022 kell 12.
3. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealune vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 40

lg 1 p 2 kohustust ning pani toime

§ 222ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isiku kaitsja kaebuse Kaebaja selgitab Kohtule, et kaebaja ei ilmunud ajateenistusse, sest oli haige (haiguslehel). Kaebaja ei vaidlusta, et teda on kuulutatud teenistuskõlblikuks, kuid vaidlus käib selle üle, kas kaebajal oli mõjuv põhjus mitte ilmuda kogunemisele 17.07.2023. Kohtuväline menetleja oma otsuses ei estanud ühtegi dokumentaalset tõendit, et kaebaja tervis oli kõlbulik ajateenistuseks. Kaitseväeteenistuse seaduse (

) § 40 lg 1 p 2 järgi on kutsealune kohustatud ilmuma aja või asendusteenistuse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. Sellise kohustuse rikkumise eest näeb

§ 222ette rahatrahvi või aresti karistusena.

Kaebaja teavitas KRAd, et kaebajal on mõjuv põhjus mitte ilmuda 17.07.2023 tervislikel põhjustel. Kehtiv seadusandlus ei kehtesta ajateenustusse ilmumata jätmise mõjuvaid põhjused, mis tuleb ajateenustusse ilmumata jätmisena arvesse võtta üksnes vääramatu jõuna esinevad asjaolud. Kaebajal oli mõjuv põhjus kutsealusena mitteilmumisest. See tähendab kutsumise momendil 17.07.2023 kaebaja sai meditsiinilist abi, mida tõendab ka väljavõtte digiloost. Kaebaja veel kord rõhutab, et ei hoidunud kõrvale ajateenistusest kaitseväes. Eeltoodule tuginedes kaebuse esitaja palub kohut:

1. Võtta kaebus menetlusse
2. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 või
3. Eeltoodu alusel leiab kaitsja, et Kaitseressursside Ameti 30.10.2023 otsus 963023000103 tuleb tühistada ning kaebaja väärteoasi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 2 Kaebuse täienduses kirjutas kaitsja, et kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et 30.10.2023 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 963023000103 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Otsusest nähtub väga selgelt, milles J.I-d süüdistatakse ja millised tõendid on kogutud. J.I-le oli antud võimalus anda ütlusi. Kaebaja esitatud vastuväited ei ole põhjendatud. Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi. Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu haigekassa andmekogusse (RaKS § 52 lg 2). Töövõimetusleht ei takista ajateenistusse ilmumist, kuna see on ainult mõneks päevaks töökohustuste täitmisest vabastust tõendav dokument. Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel ei ole põhjendatud. Menetlusalune isik ei ole arusaanud, et ta on õiguskorda rikkunud. Kergendavad asjaolud puuduvad. Seega määratud rahatrahv vastab tema süüle ja on vajalik üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kaitseressursside Amet palub mitte rahuldada menetlusalase isiku kaebust ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Lähtudes väärteomenetluse seadustiku §-st 116, edastab Kaitseressursside Amet väärteoasja nr 963023000103 väärteotoimiku. Toimiku maht on 25 lehte. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse jõustumisel palume toimik tagastada. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 222

ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus

§ 40

lg 1 p 2 sätestatud kohustust.

§ 222

kohaselt on karistatav ajateenistusse või 3 asendusteenistusse asumise kohustuse eiramine. Kuivõrd väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse J.I-le ette ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramist, siis analüüsib kohus, kas J.I on 17.07.2023 eiranud ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustust. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et J.I tegevus tuleb kvalifitseerida ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramisena põhjusel, et isik on rikkunud

§ 40

lg 1 p 2 kohustust, kuivõrd isik eiras ajateenistusse asumise kohustust.

§ 40

lg 1 p 2 sätestab, et kutsealune on kohustatud ilmuma aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. 02.06.2022 terviseseisundi hindamise otsuse kohaselt J.I terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele. Ajateenistusse kutsumise otsus, mille kohaselt menetlusalune isik pidi ilmuma 17.07.2023 kell 09.00 Kaitseressursside Ametisse aadressil Aiandi 15, Tallinn, edastati J.I-le 02.06.2022, mis toimetati isikule kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 02.06.2022 kell 12.

1. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealune vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. J.I ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine
2. jalaväebrigaad 17.07.2023 kutsutud kutsealuste nimekirjas. J.I teatas oma tervise halvenemisest 17.07.2023 ja 07.08.2023 saatis ka töövõimetuslehe nr 1007412677 väljavõtte, mille kohaselt kirjutati isikule välja haigusleht põhjusega haigestumine ning töövabastus perioodiks 17.07.2023 - 21.07.
3. Väärteo protokolli kohaselt on menetlusalune isik andnud ütlusi, et ei ilmunud ajateenistusse, kuna oli haige (haiguslehel).

§ 41

kohaselt saab kutsealune taotleda ajapikendust ajateenistusse asumise edasilükkamiseks määratud ajaks. Seejuures tuleb selline taotlus esitada vastavalt lõikes 2 sätestatule asjaolude ilmnemisel, kuid hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise päeva, v.a punktide 1 ja 2 sätestatud erandid. Sellist taotlust väärteoasja materjalide kohaselt menetlusalune isik esitanud ei ole.

§ 42

lg 1 sätestab, et kutsealusele, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, annab Kaitseressursside Amet ajapikendust tervisehäire ravimiseks. Määruse „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ § 4 lg 6 kohaselt kui kutsealune või reservis olev isik on Kaitseressursside Ametit teavitanud oma terviseseisundi muutumisest, otsustab Kaitseressursside Ameti arst olemasolevate andmete põhjal, kas isiku terviseseisundit on vaja uuesti hinnata.

§ 2

lg 1 sätestab, et kaitseväekohustus on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja käesolevas seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Selle üle, et J.I on kaitseväekohuslane, vaidlust ei ole ja tal oli kohustus vastavalt kutsele ilmuda ajateenistusse.

§ 40

lg 1 p 6 sätestab, et kutsealune on kohustatud teavitama viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ning vajaduse korral esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid. Antud juhul menetlusalune isik teavitas oma tervise halvenemisest, täpsustamata, milles see seisneb ning esitas vastava töövõimetuslehe alles 21 päeva pärast kutsele märgitud kogunemisele ilmumise kuupäeva. Ajateenistusse mitte ilmumise põhjuseks võib olla raske haigus või äärmiselt erandlikud asjaolud. Kohtuväline menetleja on ka välja toonud, et töövõimetusleht ei takista ajateenistusse ilmumist, kuna see on vaid mõneks päevaks töökohustuste täitmisest vabastust tõendav dokument. Menetlusalune isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tema terviseseisund oli oluliselt 4 halvenenud, n.t liikumisraskus, äge viirushaigus vms, mis takistas temal kogunemisele ilmuda. Töövõimetusleht oli menetlusalusele isikule antud aga vaid 5 päevaks, mis viitab kergele haigestumisele. Nagu eelpool viidatud, ajateenistuse puhul hindab kutsealuse tervist Kaitseressursside Ameti arst. Ka Kaitseressursside Ameti kodulehel (https://kra.ee/terviseseisundi-hindamine/) on selgelt leitav informatsioon, kuidas tuleb terviseseisundi halvenemisel käituda, keda teavitada ning samuti see, et „terviseseisundi muutumise teate esitamine ei vabasta ajateenistusse või õppekogunemisele ilmumisest, kui Sul on kehtiv kutse. Kaitseressursside Ameti arst peab kinnitama, et Su tervis ei vasta nõuetele“. Seega on kutsealune vaatamata haiguslehe olemasolule kohustatud ilmuma kutsel näidatud ajal kutsel näidatud kohta ning selle, kas kutsealuse tervis vastab kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele, tuvastab Kaitseressursside Ameti arst, mitte kutsealune. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et J.I on täitnud

§ 222

sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise. Kaebuse esitaja kaitsja on oma kaebuses toonud välja, et kohtuväline menetleja oma otsuses ei esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, et kaebaja tervis oli kõlbulik ajateenistuseks. Vastav otsus on väärteoasja materjalidele lisatud ehk on olemas Kaitseressursside Ameti 02.06.2022 otsus, mille kohaselt J.I terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohuslaste tervisenõuetele. Menetlusalune isik oli otsusest teadlik ning ta ei ole seda vaidlustanud, samuti oli ta kätte saanud kutse, millist asjaolu ei ole menetlusalune isik samuti vaidlustanud. Seega jääb kohtule kaitsja poolt esitatud ja kaebuses allakriipsutatud väide selgusetuks, kuivõrd terviseseisundi muutust peab tõendama menetlusalune isik ja Kaitseressursside Amet ei pea tõendama kutsealuse tervisesisundi vastavust kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele kui arstlik komisjon on otsuse teinud. Pealegi asus menetlusalune isik oma muutunud terviseseisundit tõendama haiguslehe esitamisega kolme nädala möödudes kutsel märgitud kuupäevast. Kui kutsealuse tervisesisund on muutunud, peab kutsealune ilmuma kutsel näidatud ajal kutsel näidatud kohta ning terviseseisundi muutumise üle otsustab Kaitseressursside Ameti arst kohapeal. Haiguslehe olemasolu ei vabasta kutsealust ilmumise kohustusest. Kutsealusel ei olnud rasket haigust, mis oleks mõjutanud tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele. Seniajani ei ole menetlusalune isik esitatud tõendeid, et menetlusalust isikut oleks tabanud raske haigus. Seega oli menetlusalune isik kohustatud ilmuma ajateenistusse. Menetlusalune isik aga kohale ei ilmunud. Kaitsja on kaebuses leidnud, et kaebajal oli mõjuv põhjus kutsealusena mitteilmumisest, kuna kutsumise momendil 17.07.2023 kaebaja sai meditsiinilist abi. Kohtuväline menetleja on oma otsuses välja toonud, et temale on arusaamatu, milline on seadusest tulenev õiguslik alus, mis lubab tervise halvenemise tõttu jätta ajateenistusse ilmumata. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, kuivõrd sellist seaduslikku alust ei ole ning eelpool on kohus selgitanud, millised on kutsealuse kohustused. J.I oli enda ajateenistusse kutsumise otsuse kätte saanud, kus oli ka m.h välja toodud, millised on ajateenistusse mitte asumise õiguslikud tagajärjed, et tegu on karistatav

§ 222järgi.

Menetlusalune isik esitas teate enda tervise halvenemise kohta samal päeval, kui pidi ilmuma ajateenistusse, töövõimetuslehe aga alles 21 päeva möödumisel, millest nähtus, et haigusleht oli antud 5 päevaks. Antud juhul kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et J.I pani teo toime tahtlikult, ning kohus leiab, et tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd menetlusalune isik teadis, et ajateenistusse ilmumata jätmisega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ta tahtis seda ning haiguslehte põhjuseks tuues püüdis nii ajateenistusest kui ka vastutusest pääseda. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5 Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 40

lg 1 p 2 sätestatud kohustust ning pani sellega toime

§ 222

ettenähtud väärteo, s.o ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 222ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik eiras ajateenistusse asumise kohustust. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 222järgi (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Kaitseressursside Ameti ametnik õigusnõunik S. P., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 222

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.

§ 222

sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

§ 222

ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning sellises määras on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kaebemenetluses. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Arvestades seda, et menetlusalust isikut ei ole 6 karistusresgitrisse kantud, siis saab karistuse määrata ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, kuivõrd eripreventiivne eesmärk ei nõua karistuse kohaldamist keskmist määra ületavas määras, kinnistamaks varem karistatud süüdlases arusaama keelunormi kehtivusest. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuuluvad kohtu arvates ka riigi kaitsevõime tagamiseks kehtestatud õigusaktidest kinnipidamiseks kehtestatud reeglid. Antud juhul on tegemist teoga, mis kahjustab riigi kaitsevõimet ning milliste tegude toimepanemine on sagenenud. Kohus leiab, et üldpreventiivse eesmärgi täitmise saavutamiseks peavad taolise süüteo toimepanemise eest määratavad karistused teistele kaitseväekohuslastele näitama seda, et riigi kodanikel on teatud kohustused, mida peab täitma ning kergekäeline kohustuse täitmisest kõrvalehoidmine toob kaasa karistuse ning riik ei jäta sellele reageerimata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega ning loodetavasti sunnib see karistus kaebuse esitajat edaspidi õiguskuulekusele ja annab signaali ka teistele kaitseväekohuslastele vajadusest täita oma eesti kodaniku kohustust. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 66 lg 2 sätteid ja määranud määratud rahatrahvi tasumise osade kaupa 4 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 150 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada ja kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, siis peab kohus jätma muutmata ka kohtuvälise menetleja otsuses määratud rahatrahvi ositi tasumise, määrates vaid kaebemenetluse tõttu uue tähtaja, kuivõrd kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi tasumise tähtaega ei ole enam võimalik järgida. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7