1-18-574/14

1-18-574 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-574 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid X.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu X.C (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 13.06.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada X.C karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.07.
4. a , millest esimeseks 5 (viieks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada X.C kahekümne neljaks kuuks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada X.C suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumidevastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 (viis) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. X.C-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. X.C vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja X.C-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 31.05.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava X.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. 1 ja Harju Maakohtu 12.02.
10. a kohtuotsusega tunnistati X.C süüdi KarS § 423 KarS § 424 (alates 01.11.
11. a KarS § 424 lg 2) järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 63 lg 1, § 65 lg 2, § 74 lg 5 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 13.11.
12. a ja lõpp on 12.07.
13. a. X.C kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning vanglas viibib ta teist korda. Vägivaldsust ei ole esinenud, samuti ei ole kuritegude raskusaste muutunud. Kuriteod on toime pandud samalaadsetel põhjustel – soodustegur narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema käitumisega – mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata, olles ise ka samal ajal narkojoobes. Vangistuses on isikule määratud üks distsiplinaarkaristus. Vanglas olles on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja töötanud vangla majandustöödel. Alates 28.09.2018 on isik paigutatud avavanglasse. Avavanglas töötas ta esialgu majandustöödel, kuid alates 01.10.2018 töötab ta väljaspool avavanglat ettevõttes Xxxx OÜ, käib kaks korda kuus väljaspool avavanglat kirikus ja osaleb programmis „ Käpp ja käsi“. Isikuga toimuvad kord kvartalis vestlused inspektorkontaktisikuga ja sotsiaaltöötajaga ITK täitmisest. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on heas seisukorras kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tehnilistele nõuetele ning kinnipeetava ema on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Nimetatud aadressil hakkab kinnipeetav elama üksinda. Iseloomustusest nähtub, et isikul on K-Raha andmetel 14.05.2019 seisuga haginõuded tasutud ning vabanemisfondis on 1620 eurot. Kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta jätkab töötamist samas ettevõttes, kus ta töötab ka käesoleval hetkel väljaspool avavanglat. X.C taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha X.C vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et X.C võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik X.C isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetava puhul kuritegude toimepanemise üheks soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab X.C tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas X.C-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on X.C-l olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka X.C , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/