). Tuvastatud mitteabikõlblik kulu on 167 239,80 eurot, sh toetus 127 102,25 eurot ja omafinantseering 40 137,55 eurot. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 143) § 227 lg 2 alusel on korrektsioonimääraks 25%. Toetuse saaja sõlmis hankes 02.09.2020 AS-iga Elektritsentrum hankelepingu summas 563 048,50 eurot (lisaks reserv 10% hankelepingust 56 304,85 eurot), millele lisandus käibemaks. 3.1.1.Hankelepingu p 1.7 järgi oli lepingu täitmise periood alates lepingu sõlmimisest 6 kuud (leping oleks pidanud olema täidetud 01.03.2021). Hankija pikendas 09.02.2021 hankelepingu täitmise tähtaega kuni 30.05.2021. Lepingu täitmise tähtaja pikendamine 3 kuu ehk 50% võrra oli oluline muudatus ja seetõttu õigusvastane. 3.1.2.13.10.2020 ning 01.07.2021 sõlmitud hankelepingu muudatustega on töid ära jäetud 131 873,50 euro eest (ilma käibemaksuta, lepingu mahust 23,42%) ja nende asemel on tehtud uusi töid 126 291 euro eest (ilma käibemaksuta, lepingu mahust 22,43%), kokku 258 164,50 eurot (lepingu mahust 45,85%). Muudatuste alusena tugineti
Muudatuste sisuks oli kaablipaigalduse meetodi muutmine. Kui riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) järgi tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks. Põhjendusena toodi välja, et tänava sulgemiseks loa saamine Tallinna Transpordiametilt osutus raskeks tulenevalt liiklusoludest projekti elluviimise ajal. Seetõttu kasutati alternatiivset ehitusmeetodit, et tööde piirkonnas samal ajal toimuva muu objekti ehituse ning sellega seotud liikluse ümberkorralduse tõttu ei tekitaks täiendav tee sulgemine kaablitrasside rajamisel olulisi takistusi kogu liikluses. Tööde eesmärgist lähtuvalt hinnati need tööd samaväärseteks. Audiitorite hinnangul ei ole kaevikuga ja kaevikuta ehitusmeetodite puhul tegemist samaväärsete töödega, kus saaks arvestada tööde maksumuste vahet. Tööde eesmärk projekti mõistes on küll sama ehk kaablite paigaldamine 2
-iga. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu on 115 574,27 eurot, sh toetus 87 836,45 eurot ja omafinantseering 27 737,82 eurot. Kohaldada tuleb korrektsioonimäära 25% (määruse nr 143 § 22 7 lg 2). Toetuse saaja sõlmis hankes 02.09.2020 AS-iga Elektritsentrum hankelepingu summas 381 009 eurot (lisaks reserv 10% hankelepingust 38 100,90 eurot), lisaks käibemaks. 12.11.2020 sõlmitud muudatusega jäeti ära töid 69 769 euro eest ja nende asemel tehti uusi töid 67 914 euro eest, kokku 137 683 eurot. Muudatuse alusena viidati
Muudatuste sisuks oli kaablipaigalduse meetodi muutmine. Kui RHAD järgi tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks. Muudatuse tingis olukord, kus Tähetorni tn samaaegse rekonstrueerimisega ja sellega seotud liikluse ümberkorraldusega seoses tekitaks Kadaka tee ning Kadaka pst osaline sulgemine kaablitrasside rajamisel olulisi takistusi kogu liikluses. Selle vältimiseks teostati teeületused kaevikuta meetodil. Tööde eesmärgist lähtuvalt hinnati need tööd samaväärseteks töödeks. Audiitorite hinnangul ei ole tegemist samaväärsete töödega, kus saaks arvestada tööde maksumuste vahet. RHAD-s muudatuste tegemist käsitlevad punktid on üldsõnalised. Kui teha muudatus vastavalt
lg 1 p-le 2, siis peaks muudatuse tegemiseks RHAD sisaldama oluliselt detailsemaid tingimusi. Näiteks tuleks välja tuua, kas ja mis juhtudel vaadatakse mahu suurenemised/vähenemised üle, ajaline periood, millal mahtusid kontrollitakse jms. 23.04.2021 sõlmiti lisatööde kokkulepe, mida RHAD ei sisaldanud ja mille maksumuseks oli 15 557,58 eurot. 10.06.2021 muudatusega selgusid lõplikud tööde mahud ja tegelikult on osade tööde maht olnud väiksem, mõnel juhul ka suurem, absoluutväärtuses oli muudatuse maht 25 245,52 eurot. Seega oli muudatuste väärtus kokku 178 486,10 eurot, mis moodustab hankelepingu esialgsest maksumusest 46,85%. Järgitud ei ole
Riigihangete registrist nähtub, et Tähetorni tn rekonstrueerimise hanke korraldajaks oli toetuse saaja ja hanketeade avaldati 25.09.
mõistes. 4.SA Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas 03.03.2022 otsusega nr 1-25/418 (dtl 16 jj) vähendada projektile eraldatud toetust 437 463,30 euro võrra, lugeda toetuseks 2 562 535,62 eurot ja omafinantseeringuks 809 221,78 eurot. Toetuse saajal tuli tasaarveldamise tagajärjel tagastada toetus 237 742,36 eurot. 4.1.Projekti raames korraldas toetuse saaja 7 hanget. Kõigis neist muudeti hankelepinguid, kuid nelja hankelepingu muudatused ei vasta
§-le
§-le
lg 1 p 4), sest hoolsa hankijana oleks toetuse saaja pidanud arvestama olukorraga, et samal ajal toimuvad samas piirkonnas ehitustööd ning need võivad teineteist mõjutada. Tegemist ei ole ka
lg 1 p 1 kohaselt lubatava muudatusega, kuna tegemist on sisult erinevate meetoditega ning töödega, mistõttu ei saa nende tööde puhul arvestada maksumuste vahega. Muudatuste väärtus tuleb kokku arvestada, liites ära jääva töö ja tehtava töö maksumuse, mille tulemusel ületab hankelepingu muudatuse määr lubatava 15% künnise. Muudatus ei ole lubatav ka
lg 1 p 2 kohaselt, kuivõrd hankeleping ega RHAD ei näinud ette töö teisiti tegemise ulatust, sisu ja täpseid kohaldamistingimusi. Toetuse saaja ei saa tugineda nn ülemõõtmise instituudile lepingus selleks, et õigustada töö teisiti tegemist. Ülemõõtmine on hankelepingus ette nähtud tehtud tööde täpseks hinnastamiseks, mitte hankelepingu algselt kokkulepitust erinevaks täitmiseks, vahetades töö tegemise viisi ja hinnastades seda siis hanke väliselt küsitud ühiku maksumuse alusel. Kui lahendused muutuvad niimoodi, et ka hind on erinev, siis seda enam oleks läbipaistvuse huvides tarvilik, et teistsuguse lahenduse ja hinnaklassiga (ka siis, kui see on odavam) töödele võetakse pakkumus avatud turult. Kui muudatused on suurtes mahtudes, siis on oluline, et mitte töövõtja ei määratle, kui palju on teine lahendus odavam, vaid ka odavama lahenduse hind selguks avatud hanke käigus. Seega on tegemist olulise ehk lubamatu muudatusega
mõistes. 4.6. Projektile antud toetus tuleb lugeda eespool märgitud ulatuses mitteabikõlblikuks ning küsida toetuse saajalt tagasi perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) § 21 p-le 5, § 26 lg-le 1, § 45 lg 1 p-le 3, § 46 lg-le 1 ning määruse nr 143 § 21 lg-tele 1 ja 3, § 227 lg-le 2 tuginedes. Määruses nr 143 rikkumistele kohaldatavad protsendimäärad on määruse kehtestaja poolt põhjendatud ja kaalutletud ning vastavad rikkumisest tingitud võimaliku rahalise mõju suurusele. Vastustajal puudub kaalutlusõigus väljuda määruse nr 143 piiridest. - Hankes nr 223798 (Pirita) on hankelepingu lõplik maksumus 668 959,20 eurot. Hankelepingu abikõlblikke kulusid vähendatakse 25% võrra ehk 167 239,71 eurot, millest toetus on 127 102,26 eurot ja omafinantseering 40 137,55 eurot. Lepingu abikõlblikuks maksumuseks jääb 501 719,39 eurot. Samas hankes pandi toime ka teine rikkumine (lepingu tähtaja pikendamine), mille korrektsioonimäär on 10%. Ei ole põhjendatud maksimaalne ehk 25% määr, sest hankija tegevus oleks puudutanud samamoodi ükskõik 5
-i reguleerimisalasse mittekuuluva õiguskaitsevahendi kohaldamisega. 6.2.Kaevetööde meetodi osas selgitas RHAD-is sisalduva projektdokumentatsiooni seletuskirja p 2.8: „Kaablikaevik on projektlahenduses ette nähtud rajada lahtisel meetodil. Võimalus teostada ristumised sõiduteega ja mahasõitudega kinnisel meetodil hinnatakse objektil. Ristumised kinnisel meetodil täiendavalt kooskõlastada võrguvaldajatega. Kinnise meetodi kasutamisel tuleb enne ehitustööde algust kontrollida ristuvate kommunikatsioonide paigaldussügavused.“. RHAD lisa 1 „Töökirjeldus“ p-s 19 on öeldud: „Töövõtjal on lubatud kasutada kaablitrassi rajamiseks sõidutee ületamisel (projektis ette nähtud kaeve- ja taastamistööd lahtisel meetodil) kinnist meetodit tingimusel, et tehnovõrkude valdajad on andnud selleks kirjaliku kooskõlastuse.“. Kinnise meetodi kasutamise võimalikkus selgub reaalsuses alles siis, kui töövõtja surfib välja trasside tegelikud asukohad ehk see selgub tööde käigus. Kuna kinnise meetodi kasutamise vajadus selgus alles pärast tänava sulgemiseks loa saamist Tallinna Transpordiametilt ehk tööde elluviimise käigus, ei saanud hankija sellest asjaolust teada hanke korraldamisel. Sellise meetodi kasutamise võimalikkus oli projektis variandina ette nähtud, seega ei ole tegemist lepingu muutmisega, veel vähem olulise muutmisena ja hankijal ei olnud kohustust vastavat tööd avatud turult tellida. 6
6.5.Rahalist mõju ega kahju ei ole tegelikult kaasnenud, seega on finantskorrektsiooni tegemine õigusvastane. Kahju liidu eelarvele peab olema tõenäoline/potentsiaalne/võimalik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsus asjas nr 3-20-895, p 17 jj). Alles pärast finantskorrektsiooni eelduste täidetust saab hinnata kohaldatud finantskorrektsiooni määra õiguspärasust. Tõenäosuse hindamisel ei tule arvesse võtta üksnes seda, kas mõni pakkuja võis jätta pakkumuse esitamata, vaid hinnata tuleks ka selle võimalikku mõju riigihanke tulemusele. Kui on tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt poleks see mõjutanud hankemenetluse tulemust, ei saa ka liidu eelarvele negatiivset mõju pidada tõenäoliseks. Vastustaja loogika järgi oleks igasugune lepingute muutmine võimatu, sest muutunud olukord võiks teoreetiliselt alati tekitada huvi vastava hanke vastu. Kaebajal ei ole võimalik negatiivset asjaolu tõendada, seega on vastustajal kohustus tõendada finantsmõju esinemist. 6.6.
lg-s 1 esinevate aluste esinemisel ei ole vaja jälgida
lg-s 2 sätestatut, sest nimetatud juhud kehtivad ka oluliste lepingumuudatuste puhul. Määrus nr 143 toob finantskorrektsiooni tegemise alusena välja
6.7.STS2014_2020 § 46 lg 2 ja/või selle alusel välja antud määrus nr 143 tervikuna või alternatiivselt § 227 lg 2 osas on vastuolus põhiseadusega (PS) ja tuleb jätta kohaldamata osas, mis jätab finantskorrektsiooni otsustaja vastavasisulise kaalutlusõiguseta või ei kehtesta PS §ga 113 kooskõlas olevat diskretsiooniõigust. Volitusnorm, mille alusel on Vabariigi Valitsus finantskorrektsiooni määrad kehtestanud, ei ole põhiseaduspärane. PS § 113 seab kõrgendatud nõudmised avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamisel, mille elemendid peavad mh olema kindlaks määratud seaduses. Seadusega ei ole määratud kindlaks Vabariigi Valitsuse diskretsiooni ulatust, tasu alam- ega ülemmäära, tasu suuruse arvestamise aluseid vms. Isegi kui määruse nr 143 muud sätted annavad kaalumisevõimaluse, siis § 22 7 lg 2 seda ei tee. STS2014_2020 § 46 lg 2 kohaselt pidi Vabariigi Valitsus kehtestama protsentides (mitte protsendina) väljendatava finantskorrektsiooni ulatuse. Euroopa Komisjoni 14.03.2019 otsusega nr C
kuni 31.05.2022 kehtinud redaktsioonist. 8.2.Kaevemeetodi muutmine ei muutnud hankelepingu üldist olemust, kuna põhieesmärk – rekonstrueerida põhitänava välisvalgustus – jäi samaks. Muudatuse väärtuse hindamisel tuleb lähtuda ära jäetud ja asendatud tööde hinnavahest, mitte nende summast. Hankes nr 223798 oli vahe 5582,50 eurot, hankes nr 224673 oli vahe 1855 eurot ja hankes nr 225422 oli vahe 19 809 eurot. Kõigil juhtudel jäi muudatus tunduvalt alla 15% hankelepingu maksumusest ning rahvusvahelise piirmäära (üle 5 miljoni euro). Seega oli hankelepingu muutmine kaevemeetodi muutmise näol kooskõlas
lg 1 p-ga 1, mis lubab muudatusi, kui hankelepingu üldist olemust ei muudeta ning muudatuse väärtus ei ületa seadusega ettenähtud piirmäärasid. Hankelepingu muudatus ei saanud mõjutada võimalike pakkujate ringi, kuna muudatus vastas
RHAD-i järgi oli osaliselt (sõidutee ületamisel) ette nähtud ka kinnise meetodi kasutamine, mistõttu pidid kõik pakkujad nagunii arvestama mõlema meetodiga ning pakkujatel pidid olema vajalikud seadmed või võimalus neid kasutada. Ei ole eluliselt usutav, et kinniste kaevetööde kasutamine oleks muutnud pakkumuste maksumuste omavahelist erinevust sedavõrd, et hankes oleks võinud edukaks osutuda teine ettevõtja. Kuna rikkumine puudus, ei olnud tegemist mitteabikõlblike kuludega ja puudus alus teha finantskorrektsioon. 8.3.KIK otsus on seaduslik ning jääb muutmata osas, mis puudutab hankelepingu täitmise tähtaja pikendamisega seotud rikkumist ja sellele kohaldatud finantskorrektsiooni määra. 8.4.Asjas puudub alus kontrollida STS2014_2020 § 49 lg 1 põhiseaduspärasust osas, mis näeb ette kohustuse täitmisega hilinemisel ebavõrdse rakendusüksuse ja toetuse saaja kohtlemise, või osas, mis ei võimalda viivist vähendada, jättes haldusorgani kaalutlusõiguseta. Kaebajal ei ole viivise tasumise kohustust tekkinud ja STS2014_2020 § 49 lg 1 ei ole tema õigusi reaalselt riivanud. Kohus ei teosta abstraktset normikontrolli. Kohus ei pea määrust nr 143 kaebaja toodud põhjendustel põhiseadusevastaseks. Riigikohus analüüsis 28.06.2023 otsuses asjas nr 5-23-2 kaebaja sarnaseid väiteid ega pidanud finantskorrektsiooni määrade kehtestamist määrusega STS2014_2020 toodud volitusnormi alusel õigusvastaseks. Samuti ei peetud õigusvastaseks, et määrus kehtestab korrektsioonimäärad protsentidena, mitte nende vahemikena, ega seda, et määruse koostamisel on juhindutud mh Euroopa Komisjoni juhendist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8
Halduskohus põhjendas ebapiisavalt, miks tuleb avatud kaevikuga ja kaevikuta ehitustööd lugeda samaväärseks ning arvestada lepingumuudatuse maksumust tööde hinnavahe, mitte kogusumma pealt. Halduskohus ei ole pööranud tähelepanu sellele, et pakkumuste maksumuste vahed olid oluliselt väiksemad kui lepingus tehtud muudatustega kaasnenud hindade muutused. Ei saa välistada, et edukate pakkujate järjekord oleks võinud olla teistsugune, kui ka teised oleks pakkunud suuremas ulatuses kinnise meetodi kasutamist. Kaevikuga ja kaevikuta ehitusmeetodi puhul ei ole tegemist samaväärsete töödega, kus saaks arvestada tööde maksumuste vahet. Tööde eesmärk on küll sama, aga tööde tehnoloogia ja sisu erinevad teineteisest, mistõttu on ka maksumus erinev. Kuna enam-vähem kõik, millest hangitav ehitustöö koosnes, oli lepingu muutmise tõttu erinev, ei ole halduskohus piisava jälgitavusega põhjendanud, kuidas saab lugeda töid samaväärseteks. Hankijal oli võimalik näha ette hankelepingu muutmise tingimused RHAD-s. 9.2.Ehitustööd on siinsel juhul niivõrd erinevad, et nende maksumused tuleb liita. Kohtu vastupidised põhjendused on väga napid. Olenevalt hankest on ära jäetud ca 17% kuni 29% avatud meetodile mõeldud tööde hinnast. Kui teised pakkujad hinnastasid avatud meetodil tehtud töö kallimalt ning ei ole teada, millist hinda oleksid nad pakkunud kinnisel meetodil töid tehes, oleks võinud edukaks osutuda teine pakkuja. Arvestades pakkumuste väikest hinnavahet ning hindamiskriteeriumi (100% hind), võib selline töömeetodi ja materjalide muutus mõjutada pakkumuste hinda ning kõigutada seda ühe või teise pakkuja kasuks. 9.3.Osas, millega halduskohus leidis, et hankelepingute muutmine oli
-iga vastuolus, on halduskohtu otsus põhjendatud ja õige. 10.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kinnise meetodi kasutamise võimalikkus selgub alles tööde käigus siis, kui töövõtja surfib välja trasside tegelikud asukohad. Oluline on aga, et sellise meetodi kasutamise võimalikkus oli projektis võimalusena ette nähtud. Rahandusministeeriumi auditis on märgitud, et ka vastustaja ise luges lahtisel meetodil kaabli paigaldamise samaväärseks kinnise meetodiga, sest tööde olemus on sama ehk kaablid paigaldatakse maasse. Samuti on KIK möönnud, et hankes anti võimalus teatud juhtudel kasutada kinnist meetodit. Hiljem ei ole lisandunud tingimust, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka. Halduskohus on õigesti leidnud, et hankelepingu muudatus vastas
lg 1 p-s 1 toodud tingimustele ning oli mitteoluline, mistõttu puudub põhjus asuda hindama
lg-s 2 toodud aluseid.
lg 1 p 1 (ning ka p-de 2–6) eelduste täitumisel ei ole oluline esialgne pakkujate ring ega nende esitatud (edukaks mitte tunnistatud) pakkumused. Vastasel juhul osutuks hankelepingute muutmine võimatuks, sest iga muudatuse kohta on võimalik öelda, et teoorias oleks muudatus potentsiaalselt toonud teise pakkuja parema pakkumuse. 11.Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus nõustuvad apellatsioonkaebuse põhjendustega. Hankeõiguslikult on oluline, milliste kaevetööde tulemusena paigutati kaablid maasse. Vaidlus on mitte selles, et kaablid üldse maasse paigaldati, vaid selles, kuidas ning milliste muudatuste tulemusel toimus paigaldamine. Oluline on, kas muudatused olid
Lahtise ning kinnise kaevetöö meetodite puhul erinevad nii sisuline lahendus, tehnoloogia, maksumus kui ka ajakulu. Need meetodid ei ole samaväärsed, mistõttu pole võimalik arvesse võtta ka tööde maksumuste vahet, vaid muudatuste 9
Kohus on jätnud tähelepanuta edukaks mittetunnistatud pakkumuste maksumused. Kuivõrd edukaks mitte osutunud pakkujad hinnastasid oma pakkumused üksnes avatud meetodi kaudu kallimalt, siis ei ole teada, millist hinda nad oleksid pakkunud juhul, kui RHAD oleks sätestanud kinnise meetodi alternatiivi. On võimalik, et kui ka teised pakkujad oleksid teadnud, et nad saavad hinnastada pakkumused kinnise meetodi alusel suuremas osas, oleks edukad pakkujad olnud teistsugused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et Pirita, Kadaka ja Sõle hangetes kaabli paigaldusmeetodi muutumise tõttu hinna muutmine oli
lg-ga 1 kooskõlas, kuid ringkonnakohtu hinnangul tuleb selles osas muuta halduskohtu põhjendusi (HKMS § 200 p 4). 13.Vastustaja heidab kaebajale ette hankelepingute muutmist vastuolus
Apellatsioonimenetluses on esiteks vaidluse all, kas välisvalgustuse kaabli paigaldusmeetodi osaline muutmine hangetes nr 223798 (Pirita), nr 224673 (Kadaka) ja nr 225422 (Sõle) lahtisest kaevikuga meetodist kinniseks kaevikuta meetodiks ning sellest tulenev hankelepingute maksumuse muutus oli
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt lubatav ning kas tegemist oli olulise muudatusega
Teiseks on vaidluse all, kas
lg 1 p 1 järgi muudatuste väärtuse arvutamisel tuleb lähtuda ära jäänud ja asendatud tööde väärtuste summast või nende vahest. 14.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja hankis ehitustöid välisvalgustuse rajamiseks lahtise kaevemeetodiga ja juba sõlmitud hankelepinguid muudeti nii, et osa välisvalgustuse kaabeldusest rajati kinnisel meetodil. Vaidlusalused küsimused puudutavad Pirita hankelepingu 13.11.2020 ja 01.07.2021 muudatusi, Kadaka hankelepingu 12.11.2020 muudatust ja Sõle hankelepingu 09.02.2021 muudatust. Kaebaja on lepingumuudatustes märkinud õiguslikuks aluseks Pirita hankelepingu 01.07.2021 muudatuse puhul
lg 1 p 1 ning teiste vaidlusaluste lepingumuudatuste puhul
15.Riigikohtu halduskolleegium on
lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 2 sisu selgitanud 30.05.2022 otsuses asjas nr 3-20-1150 järgmiselt: - Hankelepingu olulise muutmisega on üldistatult alati tegemist, kui muudetakse lepingu tingimusi, mis on olulised oma sisu poolest (kvalitatiivselt), nt lepingutasu (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-454/06: Pressetext, p 59). Sisult ebaolulised muudatused on lubatavad lisatingimusteta, mh nende rahalist väärtust arvestamata (
-
lg 1 p 1 eesmärk on tunnistada lubatavaks sisult olulised muudatused, mis siiski pole märkimisväärsed rahalise väärtuse seisukohast ehk kvantitatiivselt (de minimis muudatused; vrd Pressetext, p 61). Lisatingimusena ei tohi sellised muudatused tuua kaasa hankelepingu üldise olemuse muutmist. See aga on hoopis kolmas muudatuste kategooria, tähistades hankelepingu kõige põhimõttelisemaid muudatusi, nagu lepingu eseme muutmine (p 17). - Lepingu üldise olemuse muutmise all peetakse
lg 1 p 1 tähenduses silmas lepingu olemuse märksa ulatuslikumaid, läbivaid ja terviklikke, mitte mistahes muid sisulisi või lihtsalt silmatorkavaid muudatusi. Sellele viitab ka
lg 1 p 2, mis selge sõnaga lubab hinna läbivaatamist kui olulist muutust, välistades samal ajal sarnaselt punktiga 1 lepingu mistahes üldise olemuse muutmise (p 18). -
- On selge, et lepingu hilisem muutmine võib riivata läbipaistvust ja võrdset kohtlemist.
p-dest 1 ja 2 ning nendega üle võetud EL normidest ei tulene keeldu neist põhimõtetest vähemalgi määral taganeda. Arvestades lepingu muutmise väikest väärtust, on EL ja Eesti seadusandjad hankedirektiivi 2 art 72 lg-s 2 ja
lg 1 p-s 1 teadlikult lubanud neist üldpõhimõtetest mõõdukal määral kõrvale kalduda (p 21). Eelnevast tuleneb, et sisu poolest oluline või silmapaistev muudatus ei tähenda olulist muudatust
lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes, kui muudatusega ei muudeta hankelepingu üldist olemust, s.o lepingu olemust ulatuslikult, läbivalt ja terviklikult. 16.Ringkonnakohtu hinnangul ei muudetud praegusel juhul hankelepingute üldist olemust. 16.1.Pirita RHAD kohaselt oli hanke esemeks Pirita tee valgustuse rekonstrueerimine lõigus Pirita tee 12 kuni Pirita sild (p 2.1; dtl 107). Kadaka RHAD kohaselt oli hanke esemeks Kadaka tee valgustuse rekonstrueerimine lõigus Leiva tn kuni Kadaka pst ja Kadaka pst lõigus Kadaka tee kuni Kalda tn (p 2.1; dtl 266). Sõle RHAD kohaselt oli hanke esemeks Sõle tänava valgustuse rekonstrueerimine lõigus Paldiski mnt kuni Kopli tn (p 2.1; dtl 312). Kuigi on tõsi, et kaebaja lähtus hangetes eeldusest, et ehitustööd tehakse kindlal meetodil, oli hangete eesmärk siiski tänavavalgustuse rekonstrueerimine. Praegusel juhul muudeti täitmise käigus hankelepinguid ja asendati esialgu ette nähtud lahtise kaevikuga kaabli paigaldamise meetod osaliselt kaabli paigaldamise kinnise meetodiga, millest tulenevalt muudeti ka hinda. 16.2.Teeületuste kaabeldused oli RHAD kohaselt lubatav teha kinnise meetodiga. KIK apellatsioonimenetluses esitatud ekspertarvamusest (dtl 772 jj) nähtub, et Pirita hankelepingu alusel rajatud kaabeldusest rajati kinnise meetodiga umbes 15% kaabelduse kogumahust. Eksperdi hinnangul võib see maht moodustuda üksnes teeületuste kaabelduste mahust. Kadaka hankelepingu alusel rajatud kaabeldusest rajati kinnise meetodiga umbes 22% kaabelduse kogumahust. Eksperdi hinnangul võib see maht moodustuda üksnes teeületuste kaabelduste mahust. Sõle hankelepingu alusel rajatud kaabeldusest rajati kinnise meetodiga umbes 40% kaabelduse kogumahust. Eksperdi hinnangul ei ole ilmselt võimalik, et selline maht koosneb ainult teeületuste ja mahasõitude kaabelduste mahust. 16.3.Eeltoodust nähtub, et ka hankelepingute muutmise järel jäi hanke üldine olemus samaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta lepingumuudatused ka
Välisvalgustuse kaabelduse rajamise meetodit muudeti vähem kui poole (15–40%) ulatuses kaabelduse kogumahust ning Pirita ja Kadaka hangete puhul võis kinnisel meetodil kaablipaigaldus moodustuda üksnes teeületuste kaabelduse kogumahust. Sõle hanke puhul võis kinnisel meetodil kaablipaigaldus moodustuda ka muust kui ainult teeületuste kaabeldustest, kuid seegi ei muuda Sõle hanke üldist olemust. Apellatsioonimenetluses kogutud ekspertarvamuses on välja toodud, et kogenud pakkuja pidi teadma, et olemasolevate maa-aluste kommunikatsioonide asukohtade täpsustamisel ning ka kaevetööde teostamisel võib esineda ettenägematusi, mis võib tingida kaevemeetodi ning projektlahenduse muutuse, ning tänava sulgemise lubasid ei ole võimalik igal ajal ja soovitud ulatuses saada, mis võib päädida kaevemeetodi ja ka projektlahenduse muutmisega, et püsida lepingulistes tähtaegades ning saavutada kavandatud eesmärgid (dtl 776). Ekspert selgitas ka 30.04.2025 ringkonnakohtu istungil, et kaabeldusmeetodi muutmine sarnaste tööde tegemisel ei ole tavapäratu ning kinnisel meetodil kaabli rajamiseks vajaminev tehnoloogia on valdkonnas tegutsevatele isikutele kättesaadav (alates ajamärgist 00:22:56). Seega leiab ringkonnakohus, et kaabeldusmeetodi asendamine ei muutnud hankelepingu 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014 direktiiv 2014/24 riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 11
lg 2 p 2; hankedirektiivi art 72 lg 4 p b; Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-454/06: Pressetext, p-d 62 ja 85). 17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ühegi vaidlusaluse lepingumuudatuse puhul kohaldatav
Sätte kohaselt võib hankelepingut muuta, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid RHAD-s selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. 17.1.Pirita RHAD hanke eseme kirjelduse kohaselt on ehitustööde töökirjeldus esitatud lisas 1 ja lisas 1.1 projektdokumentatsioonis, mis on laetav alla punktis 10 „Lisad“ toodud viitelt (p 2.1, dtl 107). Pirita hanke töökirjelduse p 19 kohaselt oli töövõtjal lubatud kasutada kaablitrassi rajamiseks sõidutee ületamisel (projektis ette nähtud kaeve- ja taastamistööd lahtisel meetodil) kinnist meetodit, tingimusel et tehnovõrkude valdajad on andnud selleks kirjaliku kooskõlastuse (dtl 92). Samas keelas hanke eseme kirjeldus alternatiivsete lahenduste esitamise (p 2.3) ja pakkumuste esitamise hanke üksikutele osadele (p 2.5) (dtl 107). Ka riigihanke pakkumuse maksumuse kululoendis on kajastatud olemasoleva katendi freesimist, dreenikihi rajamist, killustikust aluse rajamist ja muldkeha ehitamist (dtl 155), s.o ehitusprojektis ette nähtud lahtisel meetodil kaabli rajamist. 17.2.Sama nägi ette ka Kadaka RHAD (eseme kirjelduse p 2.1, 2.3 ja 2.5 – dtl 266; töökirjelduse p 18 – dtl 255; katendi taastamise kululoend – dtl 252) ja Sõle RHAD (eseme kirjelduse p 2.1, 2.3 ja 2.5 – dtl 312; töökirjelduse p 18 – dtl 299; katendi taastamise kululoend – dtl 361). 17.3.Lisaks nähtub Kadaka hanke osas hankija ja võimaliku pakkuja vahelisest suhtlusest, et hankija küll eelistab projekti järgi ehitustööde teostamist, kuid kui ehitustööde käigus selgub asjaolusid, mis ei võimalda sellel ajal kasutada lahtist meetodit, siis võib kaaluda ka kinnise meetodi kasutamist. Seejuures oli võimalik pakkuja küsinud kinnise meetodi kasutamise kohta kohtades, kus see on võimalik (sh asfaltalal sõidu- ja kõnniteedel) (dtl 211), mitte ainult sõidutee ületamisel, nagu nägi võimalusena ette töökirjeldus. 17.4.Kaebaja selgitas kaebuses, et RHAD hulgas oleva projektdokumentatsiooni seletuskirja p 2.8 nägi ette järgmist: „Kaablikaevik on projektlahenduses ette nähtud rajada lahtisel meetodil. Võimalus teostada ristumised sõiduteega ja mahasõitudega kinnisel meetodil hinnatakse objektil. Ristumised kinnisel meetodil täiendavalt kooskõlastada võrguvaldajatega. Kinnise meetodi kasutamisel tuleb enne ehitustööde algust kontrollida ristuvate kommunikatsioonide paigaldussügavused.“. 17.5.Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta eelkirjeldatud RHAD tingimused
Olukorras, kus hankija ühelt poolt viitab võimalusele kasutada konkreetsetes kohtades (sõidutee ületamisel) teistsugust paigaldusmeetodit, kuid samas viitab hanke eseme kirjelduses konkreetsele projektdokumentatsioonile ning keelab seejuures alternatiivsete lahenduste esitamise, ei saa RHAD-s ette nähtut koosmõjus tõlgendada nii, et võimalik lepingumuudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid ette nähtud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka KIK esitatud ekspertarvamuses välja toodu, et kogenud pakkuja pidi teadma, et olemasolevate maa-aluste kommunikatsioonide asukohtade täpsustamisel ning ka kaevetööde teostamisel võib esineda ettenägematusi, mis võib tingida kaevemeetodi ja projektlahenduse muutuse (dtl 776). Hankelepingud sisaldasid küll võimalust töö mahu muutumisel lepingu hinda muuta (Pirita hankelepingu p 7.6 – dtl 12
Nimetatud osas on põhivaidlus selles, kas hanke muudatuste väärtuse leidmiseks tuleb arvestada ära jäetud ja asendatud tööde väärtuste summat või vahet. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hankelepingu muutmisel
lg 1 p 1 alusel arvestada järjestikuste muudatuste puhul nende kumulatiivse netomaksumusega, s.o võrrelda tuleb hankelepingu algset maksumust ja maksumust muudatuste tulemusena. 18.1.Kaebajale toetuse andmise ajal ja vaidlustatud otsuse ajal kehtinud
lg 1 p 1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa
lg-tes 3 või 4 sätestatud piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest. Siinsesse vaidlusesse puutuvalt on oluline, kas muudatuste väärtus kokku ületab 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.
eelnõu (450 SE; Riigikogu XIII koosseis) seletuskirjas 3 on selgitatud, et kõigi muudatuste väärtus kokku ei tohi ületada lubatud protsenti hankelepingu algsest maksumusest (lk 108). 18.2.Hankedirektiivi art 72 lg 2, millel põhineb
lg 1 p 1, viimane lause sätestab, et kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse kõnealust maksumust (s.o muudatuse väärtus – vt art 72 lg 2 esimene lause) järjestikuste muudatuste kumulatiivse netomaksumuse alusel. Kumulatiivne tähendab tavapäraselt millegi kuhjumist4, ajas summeerumist. Neto aga tähendab tavapäraselt millegi (väärtust) puhtal kujul, pärast mahaarvamisi 5. Kuna direktiiv kasutab netomaksumuse mõistet, tuleb ära jäänud tööd lahutada esialgsest maksumusest ja lisandunud tööd liita sellele. Hankedirektiivi art 72 lg 2 viimases lauses ei ole sätestatud, et lõike alapunktides sätestatud piirmäärade hindamisel tuleb arvesse võtta iga muudatuse absoluutväärtust. Samuti ei ole sätestatud, et iga üksik muudatus peab mahtuma lõikes sätestatud piirmäärade sisse (vrd art 72 lg 1 p b) eelviimane lause, p c) alap iii) eelviimane lause). Direktiivi põhjenduse 107 teise lõike kohaselt peaks hankelepingu muutmine, mille tulemusena muutub lepingu maksumus teatava summani, olema alati võimalik, ilma et oleks vaja korraldada uut hankemenetlust. Sellest nähtub ringkonnakohtule, et sooviti kehtestada piirid hankelepingu maksumuse muutusele. Seega tuleb
lg 1 p-i 1, arvestades direktiivi art 72 lg 2 viimase lause sõnastust, mõista nii, et järjestikuste muudatuste tegemise korral tuleb arvestada kõikide muudatuste summaarset netoväärtust, s.o muudatuste tegelike väärtuste summat. See tähendab, et hankelepingu hinda vähendavaid ja hankelepingu hinda tõstvaid muudatusi tuleb sellistena ka arvestada. 18.3.Euroopa Komisjoni selgitustest (lk 4‒5) tuleneb, et üldjuhul tuleb tööde asendamise korral lepingu positiivseid ja negatiivseid muudatusi arvestada nende absoluutväärtuses ning kui muudatused on omavahel asendatavad, võib lähtuda muudatuste hinnavahest. Tööde asendatavuse/vahetatavuse/samaväärsuse (ingl interchangeability) kaalumisel tuleks hinnata asendatava materjali või töö olemust, hinda ja pakkujate ringi. Muudatuse väärtuse 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-8576-1b7e86c80a8a/riigihangeteseadus/ 4 https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kumulatiivne&F=M 5 https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=neto&F=M 13
lg 1 p 1 sätestatud piiresse ja olid
Vastustajal ei olnud toetuse andmise ajal kehtinud määruse nr 143 § 22 lg 11 p-st 18 tulenevalt õigust teha finantskorrektsiooni. 20.Kuna ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 4 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.