Obsah (7)

§ 121§ 45§ 37§ 38§ 46§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 14. July 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2028 Haldusasi MTÜ Kogukonna Jahimaa kaebu

) § 120 sätestab kohtu toimingud kaebuse saamisel. Viidatud sätte kohaselt tuleb kohtul muu hulgas kontrollida nõuete sobilikkust (lg 1 punkt 3) ning ega ei esine aluseid kaebuse käituta jätmiseks või tagastamiseks (lg 2). 4. Praegusel juhul tuleb kaebus nii põhinõudes kui ka alternatiivnõudes tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (

§ 121lg 2 punkt 1).

Keelamisnõude tagastamine 5. Halduskohtumenetlus on eeskätt suunatud tagantjärele haldusorgani tegevuse õiguspärasuse kontrollile, ent keelamiskaebus irdub sellest põhimõttest ning sekkub haldusorgani läbiviidavasse haldusmenetlusse, et tagada isiku õiguste tõhus kaitse (

§ 45lg 1).

Sel põhjusel on keelamiskaebuse esitamine piiratud.

§ 37

lg 2 punkti 3 järgi võib keelamiskaebusega nõuda haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist.

§ 45

lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (Riigikohtu määrus nr 3-17-1398, punkt 12). Keelamiskaebust ei saa esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (Riigikohtu 18.02.2021 määrus nr 3-19-1837, punkt 12), kuna keelamiskaebuse rahuldamine eeldab selgepiirilist ohtu, et lähiajal rikutakse isiku õigusi ja rikkumise tagajärgi ei saa kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 10.10.2024 otsus nr 3-21-1366, punkt 16).

1. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud keelamiskaebuse esitamise eeldused, kuna esiteks ei ole teada, kas kaebajale keeldutakse kasutusloa andmisest ning teiseks on kaebajal, kui tema asemel saab jahipiirkonna kasutusõiguse teine taotluse esitaja, võimalik pärast jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmist seda vaidlustada, taotledes selle tühistamist. Seejuures märgib kohus, et ka pärast jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmist oleks kaebajal võimalik taotleda nt esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist. Lisaks on kaebajal võimalik enda õigusi kaitsta ka haldusmenetluses, kuna enne jahipiirkonna kasutusloa andmise otsustamist tuleb Keskkonnaametil anda menetlusosalistele võimalus esitada enda võimaliku otsustuse suhtes vastuväiteid ja seisukohti (HMS § 40).
2. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitse kuidagi välistatud ning kaebaja esitatud keelamiskaebus  keelata Keskkonnaametil jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine  ei ole lubatav. Keelamisnõue tuleb kooskõlas

§ 121lg 2 punktiga 1 kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.

Alternatiivse nõude tagastamine 8. Kaebaja esitas kohtule ka alternatiivse nõude – tühistada jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise menetlus. Esmalt märgib kohus, et kuna haldusmenetluse läbiviimine (sh selle 2 alustamine) ei ole haldusakt, siis ei ole menetluse läbiviimise tühistamist võimalik kohtult taotleda. Teoreetiliselt oleks kaebajal võimalik taotleda jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise menetluse algatamise ning selle läbiviimise menetluse õigusvastasuse tuvastamist. Nimelt on nii menetluse alustamine kui ka selle raames tehtavad haldusorgani toimingud menetlustoimingud, mille peale saaks kohtule esitada õigusvastasuse tuvastamise kaebuse. Ent ka õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine on piiratud ning haldusmenetluse menetlustoimingu vaidlustamise eesmärk on vältida kaebaja õigusi rikkuva haldusakti väljaandmist. Nimelt on õigusvastasuse tuvastamise nõude lubatavuse eelduseks, et kaebus on isiku õiguste kaitseks vajalik (

§ 38

lg 4) ning õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2 esimene lause).

Menetlustoimingute puhul on eraldi vaidlustamise õiguse eelduseks veel ka see, et menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise (

§ 45lg 3).

1. Kohtule esitatud väidetest ning tõenditest ei nähtu, et Keskkonnaameti läbiviidav haldusmenetlus rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi või et kaebaja väidetavad probleemid tooksid kaasa igal juhul kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Võttes aluseks kaebuse väited, siis soovib kaebaja, et Keskkonnaamet viiks jahipiirkonna kasutusloa andmise haldusmenetluse läbi viisil nagu kaebaja õigeks peab. Kohtusse ei saa pöörduda selleks, et haldusorgan viiks menetluse läbi menetlusosalisele soovitud viisil. Samuti ei saa halduskohtusse pöörduda selleks, haldusorgan looks mingi menetluse, mida seadus ette ei näe.
2. Kaebaja leiab, et Keskkonnaamet oleks pidanud enne jahipiirkonna kasutusloa menetluse algatamist või enne taotluste esitamist välja selgitama jahipiirkonda jääva riigimaa jahindusliku kasutuse. Sellist kohustust jahiseadus (edaspidi JahiS) ega ükski teine õigusakt Keskkonnaametile ei pane. Otsuse, kas riigimaad jahinduslikul eesmärgil kasutusse anda või mitte teeb riigimaa valitseja või volitatud asutus ning JahiS ei kohustada riigile kuuluvat maad jahinduslikul eesmärgil kasutusse andma. Kuna Keskkonnaametil puudub pädevus sekkuda maaomaniku otsustusprotsessi, siis ei nähtu kohtule, et Keskkonnaameti jahipiirkonna kasutusloa väljastamise menetluses tehtud menetlustoimingute eraldiseisev vaidlustamine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
3. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et kaebusele lisatud Riigimetsa Majandamis Keskuse (edaspidi RMK) e-kirja kohaselt on tänane praktika, et eellepinguid riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks ei sõlmita. Ent isegi kui selliseid lepinguid sõlmitaks, siis ei anna JahiS ega ka HMS Keskkonnaametile õigust hinnata sõlmitud lepingute või kokkulepete õiguspärasust. Seega ei mõjuta RMK (eel)lepingute sõlmimata jätmine kuidagi kaebaja mittemenetluslikke õigusi.
4. Kui kaebaja leiab, et RMK keeldus
5. aasta aprillis õigusvastaselt jahipiirkonda jäävate maade osas (eel)kokkulepete sõlmimisest, siis oleks kaebajal tulnud vaidlustada konkreetset RMK tegevust. Võttes aluseks RMK 21.04.2025 e-kirja, kus teavitati, et eellepingut riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks ei sõlmita, siis lepingu sõlmimise eesmärgi saavutamiseks oleks pidanud kaebaja esitama halduskohtule e-kirja saamise järgselt 30 päeva jooksul kohustamisnõude (

§ 46lg 2).

Seega oleks sellise kaebuse esitamise kaebetähtaeg möödunud. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused 13.

§ 108lg 4 kohaselt jäävad kaebuse tagastamisel kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Tasutud riigilõivu kaebajale ei tagastata (

§ 104lg 5 punkt 2).

3 (allkirjastatud digitaalselt) 4