Obsah (6)

§ 236§ 223§ 16§ 169§ 46§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-1261 (2317,24,009065) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistungi sekre

) § 223 lg 1 ja

§ 236lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti 2.

aprilli 2025 otsus väärteoasjas nr 2317,24,009065, millega Romek Solodkovi karistati

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot.

Menetlusalune isik Romek Solodkov – isikukood: 50310245718; elukoht: xxx; xxx kodanik; e-post: xxx Kaitsja Jana Kitter Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja J. P. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas:

1. Rahulda osaliselt Romek Solodkovi ja tema kaitsja Jana Kitteri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. aprilli 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,24,
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
5. aprilli 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,24,009065, osaliselt, s.o Romek Solodkovi karistamises

§ 236

lg 1 järgi ja Romek Solodkovile

§ 223lg 1 alusel määratud põhikaristuse täitmise tähtaja osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega 1) lõpetada väärteomenetlus Romek Solodkovi suhtes

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; 2) Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 280 eurot tuleb tasuda ositi 4-kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, st tasudes igakuiselt 70 eurot.

1. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Romek Solodkovilt riigituludesse menetluskuluna liiklustrassoloogiaekspertiisi teostamise kulu 661 eurot.
2. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väärteomenetluse kulu 661 eurot tuleb tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 66,10 eurot.
3. Rahatrahv ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE89010220034796011 SEB Pank, nr EE932200221023778606 Swedbank, nr EE701700017001577198 Luminor Bank või nr EE777700771003813400 LHV Pank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber
5. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
6. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
7. Rahuldada menetlusaluse isiku Romek Solodkovi ja tema kaitsja Jana Kitteri kaebus osaliselt.
8. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti koostas
10. märtsil 2025 väärteoasjas nr 2317,24,009065 väärteoprotokolli nr 20250311202801, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Romek Solodkov
11. septembril 2024 kella 21.36 –
12. septembril 2024 kella 11.43 ajal Liikuri tn 48 juures, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas mootorsõidukit Audi Q2 registreerimismärgiga XXX, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik oma käitumises ei hoidnud kõigest, et mitte kahjustada teiste vara ja ei hoidnud ohutut külgvahet ja parkimiskohalt välja sõites riivas parkivat sõidukit Audi. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Swedbank Liising AS-le ja A. K.. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg-s 1 ja § 46 lg-s 3 sätestatud nõudeid, millega pani toime

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 169

lg 4 p-des 4, 5 ja § 169 lg-s 5 sätestatud nõudeid ja pani toime

§ 236lg-s 1 sätestatud väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. aprilli 2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,24,009065 karistati R. Solodkovi

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas
2. aprillil 2025 kaebuse menetlusalune isik R. Solodkov, kes soovib, et kohus vaataks Politsei- ja Piirivalveameti poolt lahendatud juhtumi üle ja tühistaks kõik rahalised trahvid.
3. aprillil 2025 esitas R. Solodkov täiendava kaebuse, milles selgitab, et antud juhtumis ei ole teada, kes on juhtumis teavitaja – kas on Audi A6 omanik või tähelepanelik naaber. Ekspertiisimääruses on märgitud, et Audi A6 oli 21.36 öösel terve – väide on vale, kuna 21.36 ei ole öö. Kuidas on võimalik, et teavitaja teadis, et XXX numbrimärgiga auto seisis öösel XXX auto juures. Ekspertiisis ei ole välja toodud, mis on raskendatud väljasõit. Ei ole aru saada, millel tugineb kahtlustus, et just XXX numbrimärgiga auto on õnnetuses juhtunus süüdi. Kahtlustus ei tugine mingitele tõenditele, sündmuskohas puuduvad kaamerad. Ekspertiisimäärus saabus
4. jaanuar 2025, seega sisuliselt kolm ja pool kuud hiljem peale intsidenti. Audi Q2 võis tagaratta küljevigastuse saada ükskõik mis ajal peale 3 kuud. Kaebuse esitaja töötas toona D.busters firmas ja tema ülesandeks oli pesta Bolt rendiautosid. Bolt ei olnud kaebuse esitajat teavitanud enne uurimise algust, et nende autoga oleks olnud mingeid probleeme, nimelt kriimustusi. Kaebuse esitaja oletus on, et kui autod kokku põrkavad, on seda kohe kuulda tüüpilise kokkupõrkeheli kaudu.
6. aprilli 2025 määrusega jättis kohus R. Solodkovi taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta, andes R. Solodkovile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. R. Solodkov kohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud ja võttis endale lepingulise kaitsja, mistõttu jättis kohus R. Solodkovi taotluse temale riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks läbi vaatamata.
7. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja Jana Kitter esitatud kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada täielikult ja lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. R. Solodkovi teo kvalifitseerimine

§ 223lg 1 järgi 7.

Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse R. Solodkovile ette seda, et ta juhtis

1. septembril 2024 kella 21.36 –
2. septembril 2024 kella 11.43 ajal Liikuri tn 48 juures, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas mootorsõidukit Audi Q2 registreerimismärgiga XXX, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik oma käitumises ei hoidnud kõigest, et mitte kahjustada teiste vara ja ei hoidnud ohutut külgvahet ja parkimiskohalt välja sõites riivas parkivat sõidukit Audi. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Swedbank Liising AS-le ja A. K.. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg-s 1 ja § 46 lg-s 3 sätestatud nõudeid, millega pani toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

8.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 46

lg 3 sätestab, et sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

1. Kokkuvõtvalt heidetakse R. Solodkovile ette esmalt liiklusõnnetuse ja sellega kaasnevalt ka varalise kahju põhjustamist. Kohtu hinnangul on R. Solodkovile esitatud väärteoetteheide liiklusõnnetuse ja sellega kaasnevalt ka varalise kahju põhjustamises tõendatud eelkõige tunnistaja S. K. ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vaatlusprotokollidega (fotodega vigastustest) ja läbiviidud liiklustrassoloogiaekspertiisiga.
2. Puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit Audi Q2 registreerimismärgiga XXX. See on tuvastatav nii R. Solodkovi enda ütlustega kui ka Bolt Services EE OÜ poolt edastatud vastusega päringule (tl 9).
3. Vaidlust ei ole selleski, et Bolt rendiauto Audi Q2 registreerimismärgiga XXX ja sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXX olid pargitud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas üksteise kõrvale. See on tuvastatav nii tunnistaja R. K. ütluste kui ka A. K. poolt süüteoteates (tl 14) esitatud kahe fotoga (toimikus oleval DVD plaadil kaustas Romek Solodkov, fail nr-ga IMG_3247), millelt nähtub mootorsõidukite paiknemine
4. septembri 2024 õhtul.
5. Vaidlus puudub selleski, et mõlemal sõidukil olid
6. septembri 2024 hommikul värsked vigastused. Tuvastatavad nii R. K. kohtuistungil antud ütlustega, kui ka A. K. ja R. K. poolt edastatud fotodega (toimikus oleval DVD plaadil kaustas Romek Solodkov failid nr-tega IMG_3248, XXX.jpg, XXX.jpg, ikkaXXX.jpg, veelXXX.jpg).
7. Tuvastada tuleb, kas menetlusalune isik Liikuri tn 48 maja ees olevalt parkimiskohalt mootorsõidukiga Audi Q2 registreerimismärgiga XXX välja sõites riivas tema kõrval parkivat sõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX, põhjustades mootorsõidukile Audi A6 vigastused vasakul esinurgal ja mootorsõidukile Audi Q2 vigastused parema külje tagumisel osal ja veljel.
8. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja põhiargument seisneb selles, et R. Solodkovile ei ole omistatav mootorsõiduki Audi A6 riivamine, st R. Solodkov ei ole mootorsõiduki juhtimisel rikkunud liiklusnõudeid. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja põhistab seda järgmiselt.
9. Kaebajale heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist.

§ 2

p-s 32 antud definitsiooni kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle sõiduauto Audi A6 Avant kasutaja S. K., kes selgitas, et parkis
2. septembri 2024 õhtul kella 21.36 ajal Liikuri 48 maja ette. Sõiduk oli parkides vigastusteta, sõiduki pamper oli terve. Tol õhtul sadas tugevat vihma. Kuivõrd kõrval seisis BOLT Drive auto parkimiskohal põiki, tegi ta igaks juhuks foto. Foto tehtud
3. septembril 2024 kell 21.
4. Neil on väga halb väljasõit parklast – on tee ja nii vasakul kui ka paremal seisavad autod ja kui nüüd autod sealt välja sõidavad, siis on väga kitsas. Tegi pildi igaks juhuks, kuna kartis, et midagi võib juhtuda, sest pargitud sõiduk tema auto kõrval oli pargitud viltu. Järgmisel hommikul nägi kriimustust enda auto Audi A6 pamperi peal. Auto omanik on tema isa. Sõbraga koos leidsid selle sama Bolt Drive auto sama numbrimärgiga bussijaama juures. Tuvastas sõidukil tagumise parempoolse tiiva ja ukse vigastuse, mille fotografeeris. Bolti äpist saab kaardilt kergesti vaadata ja otsida konkreetset sõidukit, filtreerida, et näitaks ainult Audisid – vajutad kaardi peale ja ta näitab selle auto numbrimärgi. Saatis fotod BOLT’le, kes vastas, et pöörduge politseisse. Isa kui sõiduki omanik pöördus ka politseisse.
5. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et isa politseisse pöördus, kinnitab A. K. süüteoteade, milles kirjeldab, kuidas sõiduk registreerimismärgiga XXX pargiti parklasse Liikuri tn 48 maja ette ja et tema auto kõrval seisis Bolt Drive rendiauto registreerimismärgiga XXX. Bolt Drive sõiduk seisis põiki, mistõttu igaks juhuks tehti foto. Hommikul oli temale kuuluva sõiduauto registreerimismärgiga XXX kaitseraual märgata tugevat hõõrdumist.
6. Samuti kinnitavad tunnistaja S. K. ütluste usaldusväärsust autol esinevate vigastuste kohta politseile edastatud fotod ja
7. oktoobril 2024 koostatud sõiduki Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX, vaatlusprotokoll koos selle lisaks olevate fotodega. Vaatlusega tuvastati nimetatud sõidukil vigastused vasakul esinurgal (protokolli kohaselt fikseeritud
8. oktoobril 2024 Rahumäe tee 6 Tallinnas).
10. oktoobril 2024 koostati sõiduki Audi Q2 registreerimismärk XXX, vaatlusprotokoll koos selle lisaks olevate fotodega. Vaatlusega tuvastati nimetatud sõidukil vigastused parema külje tagumisel osal ja veljel (protokolli kohaselt fikseeritud
11. oktoobril 2024 Rahumäe tee 6 Tallinnas).
13. jaanuaril 2025 määras politsei liiklustrassoloogiaekspertiisi (tl 17). Sealjuures anti eksperdi käsutusse väärteoasja 231724009065 materjalid, mh DVD-plaat mõlema sõiduki fotodega. Seega kasutas ekspert ekspertiisi läbiviimisel fotosid, mida oli teinud nii tunnistaja S. K. vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist kui ka politsei. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul asjakohane kaebuse esitaja ja tema kaitsja väide, et kuivõrd ekspertiis määrati alles
14. jaanuaril 2025 ja ekspertiisiakt valmis
15. märtsil 2025, siis sõidukitel tuvastatud vigastused võisid olla tekkinud ükskõik mis ajal peale
16. septembrit 2024 – nii on ekspertiisi aluseks mh võetud fotod, mis tehtud sõidukitest nii
17. septembril 2024 kui ka
18. septembril 2024 (sõiduki Audi Q2 registreerimismärgiga XXX leidmisel tunnistaja R. K. poolt kell 11.43). Samuti on aluseks võetud politsei poolt tehtud fotod sõidukitest ja nende vigastustest (mis kattuvad R. K. algsetel fotodel olevate vigastusega) vastavalt
19. oktoobril ja
20. oktoobril
22. Liiklusõnnetuse põhjustamist Audi Q2 juhi poolt teokirjelduses nimetatud ajal ja kohas kinnitab kohtu hinnangul üheselt ka liiklustrassoloogia ekspertiisiakt nr 25E-LT
24. Eksperdilt küsiti, kas sõiduauto Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX vasakul esinurgal olevad vigastused on tekkinud kontakteerumisel Audi Q2 registreerimismärgiga XXX parema külje detailidega. Ekspertiisiaktis nr 25E-LT00007 (
25. märts 2025) antud arvamuse kohaselt vigastused sõiduauto Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX vasakul esinurgal on tekkinud kontakteerumisel Audi Q2 registreerimismärgiga XXX parempoolse tagaratta eesmise osaga. Ekspert on ka ekspertiisiaktis kirjeldanud, kuidas ta seesugusele järeldusele jõudis. Kohus toob täiendavalt esile, et ekspert leidis, et sõiduautol Audi Q2 registreerimismärgiga XXX on vigastatud parempoolse külje tagaratta eesmine ala. Audi Q2 vigastatud alal on kolm intensiivsemat kontaktjälgedega kaetud piirkonda – parempoolne rattakoopa serv, kõrguste vahemikus 39-41 cm, kust nähtub horisontaalsete kraapenühkejälgedega kaetud ala (ekspertiisiaktile lisatud fotol punane tähis); eelnimetatud vigastuste kohal, kõrguste vahemikus 45-53 cm, on ühtlaste horisontaalsete kraapejälgedega kaetud ala (ekspertiisiaktile lisatud fotol kollane tähis); horisontaalsete tihedate kraapejälgedega kaetud ala keskel, kõrgustel ca 48 cm ja 49cm, on rattakoopalaiendi ja plastik küljeliistu puutekoht, mille servad võivad jätta eristatavad kontaktjäljed kontakteerunud sõidukile (ekspertiisiaktile lisatud fotol helesinine tähis). Sõiduautol Audi A6 registreerimismärgiga XXX on vigastatud vasakpoolne esinurk. Nimelt esistange vasakpoolsel nurgal on horisontaalsed kraape-nühkejälgede kogumid. Ka Audi A6 vigastused saab jaotada kolmeks piirkonnaks: 1) vasakpoolse udulaterna pesa väljaulatuval serval nähtuvad intensiivsed värvkatet läbistavad kahjustused (ekspertiisiaktile lisatud fotol punane tähis) – nimetatud vigastus on seostatav sõiduauto Audi Q2 rattakoopa alaservas oleva kraapejälgede kogumiga, mis on tähistatud sarnase värviga; 2) stange vasakpoolsel nurgal tulepesuri ja udutule vahele jääval alal on tihedate kraapejälgedega kaetud ala (ekspertiisiaktile lisatud fotol kollane tähis) – nimetatud vigastus on seostatav sõiduauto Audi Q2 rattakoopaserval oleva kraapejälgede kogumiga ja tähistatud sarnase värviga; 3) tihedate kraapejälgedega kaetud ala keskosas nähtuvad kaks paralleelset ja eristatavat jälge, mis on seostatavad sõiduauto Audi Q2 rattakoopa laiendi ja küljeliistu puutekohaga (ekspertiisiaktile lisatud fotol helesinine tähis). Seega kõik Audi Q2 esinevad jäljed on seostavad sõiduautoga Audi A
26. Kokkuvõtlikult leidis ekspert, et võttes arvesse sõidukitel esinevate vigastuste iseloomu, paiknemist ja vertikaalset ulatust, saab öelda, et vigastused sõiduauto Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX vasakul esinurgal on tekkinud kontakteerumisel Audi Q2 registreerimismärgiga XXX parempoolse tagaratta eesmise osaga.
27. Seega on ekspertiisiaktiga sõiduauto Audi A6 Avant vigastused seostatud Audi Q2 vigastusega ning kirjeldatud veenvalt, kuidas ekspert seesugusele järeldusele jõudis.
28. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kaitsja ega kaebuse esitaja ei ole kordagi vaidlustanud tõendi, s.o ekspertiisiakti lubatavust. Samuti ei ole kohtuliku uurimise käigus taotletud liiklusekspertiisi koostanud eksperdi ülekuulamist. Samuti ei ole kohtule esitatud ka ekspertiisiakti sisu kummutavaid tõendeid. Käesolevas menetluses ei ole ka vaidlustatud seda, et eksperdiarvamus on vale. Käesolevas menetluses on kaebuse esitaja seisukoht see, et tema ei ole seda liiklusõnnetust põhjustanud.
29. Kohtumenetluses antud ütlustes R. Solodkov talle etteheidetavat tegu ei tunnista. Tunnistab seda, et juhtis mootorsõidukit Audi Q2 registreerimismärgiga XXX väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas. R. Solodkov ei tunnista aga seda, et tema parklast väljudes oleks riivanud kuidagi XXX-i. Helistati kuskil oktoobri keskel politsei poolt ja kutsuti uurija juurde. Uurija juures selgitas samuti, et tema enda mälu järgi ei ole seda teinud. Korra näidati mingit pilti ka, aga ei osanud selle kohta midagi öelda. Kuskil märtsis võeti uuesti ühendust ja öeldi, et tulge väärteomenetlusele järgi. Anti lihtsalt see väärteoasi kätte ja kuu aja pärast otsustati, et olen süüdlane. Ei näe, et uurides oleks toodud mingeid fakte selle kohta, et tema kuidagi selle asjaga seotud oleks. Ei ole edastatud normaalseid pilte, ekspertiisis pole isegi värvikatseid tehtud. Ekspertiisist ei ole aru saada, kelle autod või mis numbrimärgiga ekspertiisiks esitatud on. Bolt ise võttis temaga ühendust alles
30. oktoobril. Kaamera pilt näitas, et R. Solodkov ikka on
31. septembri 2024 ööl vastu
32. septembri 2024 Bolt autoga sõitnud. Bolt andmete järgi võttis ta selle sõiduki Liikuri tn 48 kell 1.36 ja sõitis Kassi tn 2 juurde, lõpetas sõidu kuskil kell 2.
33. Oli sõidukis üksinda. Parkis sõiduki seal samas ära ka. Äpi kaudu saab vaadata, mis linnaosas mingi auto on, mis pesu ja hooldust vajab, ja ta sõitis tollele järgi. D. B.ga oli neil tööleping ja D. B.l oli siis omakorda leping Bolt-ga. Boltist saadud informatsiooni kohaselt liikus see sõiduk juba järgmisel hommikul edasi, täpset kellaaega ei tea. Aga teab, et järgmisel päeval kasutati sõidukit kohe edasi. Seega oli see auto kuni ekspertiisi tegemiseni siis kogu aeg erinevate klientide kasutuses. Kaebuse esitaja selgitas sedagi, et Bolt auto ei olnud kuidagi kaldus, vähemalt tema seda ei mäleta. Igal Bolt’i autol peaksid olema parkimisandurid, kuid sel õhtul parkimisandurid tööle küll ei hakanud. Mingit kriginat ta ka ei kuulnud. Tema mälu järgi ei olnud mingeid väljasõidu takistusi. Samuti autot pestes ei näinud ta sõidukil Audi Q2 mingeid vigastusi.
34. Kohtu hinnangul on tunnistaja S. K. ütlused usaldusväärsed, kuivõrd on kokkulangevad ka teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Samuti pole põhjust kahelda ekspertiisi või eelmärgitud teiste dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuses. Nii on ekspertiisiaktiga tuvastatud, et mootorsõidukil Audi A6 Avant registreerimisnumbriga XXX vigastused on tekitatud mootorsõiduki Audi Q2 registreerimismärgiga XXX poolt – seega on ekspertiisiaktiga kindlaks tehtud, et kõnesolevate sõidukite vahel on kontakt toimunud, kaks kõnesolevat sõidukit on kokku puutunud. Seejuures on tuvastatud, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas just menetlusalune isik mootorsõidukit Audi Q2 juhtis ja parkimiskohalt välja sõitis, et mootorsõidukit pesema viia. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud, et ju ta siis väärteoetteheites nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit audi Q2 registreerimisnumbriga XXX juhtis. Lisas sedagi, et väljasõidul pööras paremale, seega suunas, kus paikneski S. K. poolt pargitud Audi A6 Avant. Seesugune liikumistrajektoor on kahtlemata kokkulangev ja seostatav ka Audil A6 Avant tuvastatud vigastustega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul veenvalt tuvastatud, et sõiduautol Audi A6 Avant vigastused on tekitatud menetlusaluse isiku R. Solodkovi poolt väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas. Kuigi kontakt kahe sõiduki vahel leidis aset
35. septembri 2024 varahommikul (ca kell 1.36) ja tunnistaja R. K. tuvastas sõidukil Audi Q2 registreerimisnumbriga XXX vigastused
36. septembril 2024 kell 11.43, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et ajavahemikus
37. septembri 2024 kell 2.38 kuni 11.43 täpselt need kaks sõidukit oleksid kokku puutunud kuskil mujal kui Liikuri tn 48 maja ees, üksteist riivanud ja riivanud veel selliselt, et sõidukitel oleksid tekkinud täpselt samasugused vigastused, mis omavahel seostatavad. Seda enam, et isegi kui sõidukiga Audi Q2 sõideti peale Audiga A6 Avant kontakti toimumist, siis Audi A6 Avantiga ringi ei sõidetud. Seega ei ole võimalik, et nende kahe sõiduki kokkupuude oleksid saanud juhtuda väärteoprotokollis kajastatust erineval ajal ja erinevas asukohas.
38. Siinkohal märgib kohus sedagi, et kaitsja on ekslikult leidnud, et käesoleval juhul on tegemist nö tavapärase sõidukite rentimisteenusega, kus renditud sõiduk antakse järgmisele kasutajale üle selliselt, et eelnevalt kontrollitakse sõiduk põhjalikult üle ja alles siis antakse järgmisele kasutajale üle. Praegusel juhul oli R. Solodkovi poolt juhitud mootorsõiduki näol tegemist nn Bolt renditeenusega, kus kasutaja siis vastava Bolt äpi kaudu leiab endale sobiva sõiduki ja selle sama äpi kaudu rendib selle. See, et kasutustingimustes on kirjas, et sõiduk enne rentimist tuleb kasutaja enda poolt ka üle vaadata, et tähenda kindlasti seda, et kõik kliendid seda ka teevad.
39. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tõendatuks, et just R. Solodkov oli see, kes juhtis mootorsõidukit Audi Q2, registreerimisnumbriga XXX, ajavahemikus
40. septembril 2024 kella 21.36 kuni 27.septembril 2024 kella 11.43 aadressil Liikuri tn 48, Tallinn ja parkimiskohalt välja sõites riivas parkivat sõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX. Oma tegevusega põhjustas R. Solodkov varalise kahju Swedbank Liising AS-le ja A. K.le.
41. Kohtu hinnangul seisnes kõnealusel juhul liiklusnõuete rikkumine selles, et menetlusalune isik ei hinnanud õigesti vahemaad tema sõiduki ning pargitud sõiduauto Audi vahel. Möödumisel ei veendunud, et tema poolt juhitud sõiduk mööduks teisest seisvast sõidukist ohutult ning seetõttu riivas teist sõidukit. Juhi kohustuseks on olla veendunud, et tema sõit on ohutu. Olukorras, kus menetlusalusel isikul oli vaja parkimiskohalt väljumisel mööduda teisest pargitud sõidukist, ei olnud juht veendunud selles, et tema poolt valitud liikumistrajektoor tagaks ka tema sõiduki kõrval asuva auto ohutuse. Kuivõrd R. Solodkovi poolt juhitud sõidukil tekkis kokkupuude seisva sõidukiga, on ilmne, et juht ei valinud sobivat liikumistrajektoori. R. Solodkov tegi valearvestuse sõidukite vahele jääva kauguse suhtes, mis põhjustas teise sõiduki riivamise. Seega ei hoidnud R. Solodkov sõidukit juhtides ohutut külgvahet, sest vastasel korral poleks A. K.le kuuluva sõiduki vasakpoolne esinurk kannatada saanud. Kohus leiab, et R. Solodkov sõitis sõidukiga hooletult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üheselt on tõendatud R. Solodkovi poolt

§ 46lg 3 nõuete rikkumine - juht peab sõitmisel hoidma ohutut külgvahet.

30.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohtu hinnangul oma tegevusega, s.o teise sõiduki kahjustamisega parkimiskohalt väljasõitmisel, rikkus R. Solodkov ka

§ 16nõudeid.

1. Tuvastatud on ka see, et liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati varaline kahju A. K.le (vigastused sõiduautol Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX) ja AS-le Swedbank Liising AS-le (vigastused sõiduautol Audi Q2 registreerimismärgiga XXX). Varalise kahju tekkimist ja mootorsõidukitel tekkinud vigastusi kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll kui ka sõidukite vaatlusprotokollid koos fotodega, millede kohaselt on sõiduautol Audi A6 Avant vigastused vasakul esinurgal ja sõiduautol Audi Q2 vigastused parema külje tagumisel osal ja veljel.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik R. Solodkov rikkus oma tegevusega

§ 16

lg 1 ja § 46 lg 3 nõudeid ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse (riivas pargitud sõiduautot), millega kaasnes varaline kahju. Sellega täitis ta

§ 223lg 1 objektiivse koosseisu.

Menetlusaluse isiku ütlustega loeb kohus tõendatuks, et

§ 16lg-s 1 ja § 46 lg-s 3 sätestatud rikkumine on R.

Solodkovi poolt toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. R. Solodkov pani rikkumise toime vähemalt hooletusest, arvates alusetult, et temast paremal seisval sõidukil ei tekkinud kahjustusi ning seetõttu ei ole ta liiklusnõudeid rikkunud. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud Audi A6 Avant riivamist tunnetama, sõidukitel tekkinud vigastusi nägema ning märkama. Tagajärg on seega põhjustatud hooletusest. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 33. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 16

lg 1 ja § 46 lg 3 nõudeid ja pani sellega toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

R. Solodkovi teo kvalifitseerimine

§ 236lg 1 järgi 34.

Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud teoga rikkus R. Solodkov

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg-s 1 sätestatud väärteo.

35.

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused, sh: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad on punktides 24 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud (p 5).

§ 169

lg 5

1 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 236

lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. 36. Eelnevalt on tuvastatud, et R. Solodkov pani toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vaidlust ei ole ka selles, et R. Solodkov pani toime

§ 236

lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo – lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes politseile õnnetusest teatamata, kuigi

§

§ 169lg 4 p-de 4 ja 5 ning lg 5 järgi oleks see olnud kohustuslik.

1. Samas on kohtu hinnangul tuvastatav, et R. Solodkov pani süüteo toime hooletusest ettevaatamatuse vormis (KarS § 18 lg 3). Menetlusaluse isiku enda sõnul ei saanud ta aru, et tema parkimiskohalt väljudes oleks riivanud tema kõrval pargitud sõidukit Audit A6 Avant. Kohtu hinnangul pidi aga menetlusalune isik liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta võis olla põhjustanud liiklusõnnetuse. Kuigi ta väidetavalt ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, pidanuks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral Audi A6 Avant riivamist tunnetama (eriti silmas pidades seda, et oli tegemist öise ajaga, kus liiklustihedus ja seega ka müra kahtlemata vaikne), sõidukitel tekkinud vigastusi nägema ning märkama. Seega oleks pidanud ta ka tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral sõidukid üle vaatama ja liiklusõnnetusest teatama. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis kahju saanud isik.
2. Kuivõrd kohtu hinnangul on tuvastatav, et R. Solodkov pani

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest ettevaatamatuse vormis, ei vasta R. Solodkovi tegu

§ 236lg 1 sätestatud süüteokoosseisule.

1. Nii on Riigikohus
2. veebruari 2024 kohtuotsuse nr 4-23-2240 punktides 9 ja 10 selgitanud järgmist: „

§ 236lg 1 sõnastus ei täpsusta nõutavaid subjektiivse koosseisu tunnuseid ning karistusseadustiku (Kar

S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Maakohus tuvastas, et S. K pani süüteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 järgi (p 9). Riigikohus on varem selgitanud, et kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhile heidetakse ette liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse täitmata jätmist, peab tegema kindlaks, kas see isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest või mitte. Juhul, kui menetlusalune isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa ka järgneda tema vastutust, sest isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire (Vt RKKK 13.10.2006, 3-1-1-87-06, p 8)“. 40. Seega, kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et R. Solodkov jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata hooletusest, st ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, ei vasta R. Solodkovi tegu

§ 236lg 1 süüteokoosseisule.

Seetõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega R. Solodkovi karistati

§ 236lg 1 järgi ja lõpetab selles osas väärteomenetluses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Karistus 41. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 42.

§ 223

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 70 trahviühikut ehk 280 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Kohus leiab, et arvestades R. Solodkovile süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud. Samas on kohtu hinnangul tegu toime pandud ettevaatamatusest ning samuti tuleb arvestada, et R. Solodkovil ei ole kehtivaid karistusi. R. Solodkovile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus on seaduslik ja põhjendatud, siis kohus määratud rahatrahvi suurust muutma ei hakka, kuid arvestades menetlusalusele isiku materiaalset olukorda (tegemist on üliõpilasega, kellel sissetulek puudub, läbiviidud ekspertiisi eest tasumise kohustus), on kohtu hinnangul igati mõistlik anda R. Solodkovile võimalus tasuda väärteo eest määratud rahatrahv vabatahtlikult pikema aja jooksul. Arvestades rahatrahvi suurust on põhjendatud rahatrahvi tasumine ositi võrdsetes osades 4 kuu jooksul. 43. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o Romek Solodkovi karistamises

§ 236

lg 1 järgi ja Romek Solodkovile

§ 223lg 1 alusel määratud põhikaristuse täitmise tähtaja osas.

Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse millega: 1) lõpetab väärteomenetlus Romek Solodkovi suhtes

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; 2) Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrab, et

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 280 eurot tuleb tasuda ositi 4-kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, st tasudes igakuiselt 70 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahuldada menetlusaluse isiku R. Solodkovi ja tema kaitsja J. Kitteri kaebus osaliselt. Menetluskulud 44. Kuivõrd käesolevas väärteoasjas on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik pani toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja tema karistamine on seetõttu õiguspärane, kuuluvad VTMS 38 ja Kr

MS § 175 lg 1 p 3 ning § 180 lg 1 alusel temalt väljamõistmisele menetluskuluna väärteomenetluse käigus tekkinud kulud liiklustrassoloogiaekspertiisi eest. Arvestades ekspertiisi maksumust 661 eurot ja R. Solodkovi majanduslikku olukorda ja talle määratud karistuste suurust, on põhjendatud väljamõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 66,10 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)