Obsah (5)
§ 438§ 405§ 173§ 174§ 1632-25-100998 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 10. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-25-100998 Tsiviilasi IPF Digital AS hagiavaldu
) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
§ 438
lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 28. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. 6
(8)2-25-100998 Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sealjuures VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga, kui pooled sõlmivad krediidilepingu, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
- Kostja esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 04.04.2025 nr 3.2-1/7153-2 tõendi kohaselt PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskond alustas 10.04.2024.a kriminaalmenetluse nr 24259050288 KarS § 213 lg 2 p 1, § 1572 selles, et tuvastamata isik, tegutsedes ebaseaduslikult S H loata ja teadmata, 10.12.2023.a kell 02:02 sisenes internetiportaali credit24.ee ning sõlmis H nime alt krediidikonto lepingu nr 5713084364 IP aadressilt 91.129.102.15 limiidiga 1 800 eurot, mida kinnitati kannatanu Smart ID parooliga. Väljamakse summas 1 800 eurot oli tehtud S H arvelduskontole XXX ning samal päeval kantud üle A B arvelduskontole XXX (dtl 205).
- Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kliendileping IPF Digital AS ja kostja vahel on sõlmitud kostja Smart ID kasutades. Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 23 leidnud, et „Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine…“. Sama otsuse punktis 22 on Riigikohus selgitanud, et „juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt“.
- Kostja on kohtuistungil selgitanud, et ise kasutas pangateenuseid arvutis ID-kaardi vahendusel, kirjutas paroolid üles ja hoidis neid seifis. Olid paroolid tal ka telefoni sisse salvestatud. Kostjal ei ole ühtegi põhjendust, miks ta Smart ID teenuse tellis, kui ta pangateenuseid vaid ID-kaardi vahendusel sisenedes kasutas. Kostja on vähemalt olnud hooletu oma Smart ID paroolide hoidmisel. Politsei- ja Piirivalveameti 04.04.2025 tõendist tulenevalt alustati kriminaalmenetlus 10.04.
- Kuna kostja selgituste kohasel kasutas ta tihti ID-kaardi vahendusel pangateenuseid, siis pidi ta tema kontole hagejalt raha laekumisest teada saama kas raha laekumise kuupäeval 10.12.2023 või mõisliku aja jooksul pärast seda. Mõistlikuks teada saamise ajaks ei ole võimalik lugeda 4 kuud ehk politseile avalduse esitamise aega 04.04.
- Kohus eeldab, et kostja sai tema kontole raha laekumisest palju varem teada, kuid ei teinud mitte midagi selleks, et teavitada kontole väidetavalt ilma aluseta laekunust ja kontolt kolmandale isikule ilma aluseta edasi ülekantud rahast. Seega kohus leiab, et politseitõend väidetavalt tuvastamata isiku poolt laenulepingu sõlmimise kohta või laenuilepingu sõlmimise asjaolude kohta kriminaalmenetluse alustamise kohta ei vabasta kostjat tema kontole laekunud rahaliste vahendite tagastamise kohustusest. Kostja on tekitanud olukorra, kus tema andmeid kasutades tema pangakontole on laekunud 1 800 eurot, mille tagastamist käesoleval juhul hageja nõuab.
- Tähtsust ei ole kostja väidetel asjaolude uurimiseks kriminaalmenetluse algatamise kohta, sest Politsei- ja Piirvalveameti 17.09.2024 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega 7
(8)2-25-100998 lõpetati kriminaalasjas nr 24259050288 menetlus KarS § 213 lg 2 p 1; § 157 2 lg 1 järgi KrMS § 2001 lg 1 alusel, kuna kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid. (dtl 183-184). Kostja ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määrust vaidlustanud.
- TsÜS 115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Seega isegi eeldades, et kostja ise ei ole IPF Digital AS-iga tehingu sõlmiseks tahet avaldanud, on tahteavalduse kostja nimel teinud isik, kellele kostja enda esindamiseks volituse andis.
- Hageja on menetluses kõrvalnõuetest loobunud ja nõuab üksnes põhisumma 1 800 eurot väljamõistmist. Kostjal on täitmata tema ja IPF Digital AS-i vahel sõlmitud lepingust tulenev kohustus põhisummas 1 800 eurot.
§ 405
lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhisummas 1 800 eurot ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata. Seoses intressi ja viivise väljamõistmise osas hagist loobumisega lõpetab kohus selles osas tsiviilasja menetluse. MENETLUSKULUD 35.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 174
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 36.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 1 800 eurot, mis on 62% täpsustatud hagi hinnast 2 884.17 eurost. Seega kohus jätab 62% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 38% kostja menetluskuludest hageja kanda. 37. Kohus on nõudnud menetluskulude nimekirjad ja küsinud seisukohad menetluskulude, kuid peab vajalikuks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. 38.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov 8
(8)2-25-100998 Kohtunik 9
(8)