← Eesti

3-22-1223/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2024, Tartu Haldusasja number 3-22-1223 Haldusasi Kihusalu talu kaebus Põlluma

§ 3lg 6, põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 § 5 lg 2 (kuni 14.02.2022 kehtinud redaktsioon)). 4

(14)3-22-1223 6.
  1. Põllumassiive nr 55947344181 (põld nr A6), nr 55947272093 16,64 ha (põld nr A7), nr 56047092647 (põld nr A4), nr 56047357717 (põld nr A5), nr 56346842217 (põld nr A2, osa 1) ning nr 56346767788 (põld nr A2, osa 2) ei eksisteerinud veel
  2. juuni 2021 seisuga ning kaebaja pidi kasutatava ja toetusõiguslike põldude piirid määratlema ise lähtudes reaalselt tema põllumajanduslikus kasutuses olevast pinnast. 6.
  3. PRIA moodustas koheselt pärast põllumassiivide moodustamist põllumassiivi nr 56346842217 maksimaalse toetusõigusliku pindalaga 3,69 ha, kuid kaebaja oli juba
  4. juunil
  5. a lisanud nimetatud alale põllu nr A2 (osa 1) pindalaga 4,59 ha. Ka põllumassiiv nr 55947344181 moodustati maksimaalse toetusõigusliku pindalaga 37,93 ha, kui kaebaja oli nimetatud põllumassiivil asuvale põllule nr A6 taotlenud toetust 37,96 ha-le. Hoolimata PRIA poolt tähelepanu juhtimistest ei ole kaebaja nimetatud põldude osas taotletud pindala lähtudes põllumassiivide maksimaalsetest toetusõiguslikest pindaladest korrigeerinud. 6.
  6. Kaebaja teadis või pidi
  7. aastal teadma, et tema kasutuses olev põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav ala oli põllumassiividel nr 55947344181, nr 59045224132, nr 59045211232 ja nr 56346842217 väiksem kui põllumassiivide maksimaalne toetusõiguslik pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris (võsa ning pilliroo pealekasvu tõttu taotletud põldudel). Kaebaja ei olnud ka
  8. a vegetatsiooniperioodil põllumassiividelt võsa ega pilliroogu eemaldanud, s.t vaidlusaluseid alasid põllumajanduslikuks tootmiseks sobivaks kohandanud (määruse nr 22 § 5 lg 2). Põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ei tähenda, et nimetatud pindala on igal ajahetkel ka täies ulatuses põllumajanduslikus kasutuses ning vastab kogu ulatuses toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest, mh et toetust taotletakse toetuse saamise tingimustele vastavale maale. 6.
  9. Kehtiva õiguse järgi tuleb toetuse määramisel lähtuda kindlaksmääratud pindalast, mitte toetuse saamiseks deklareeritud pindalast, ning et kui deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on rohkem kui 3% või 2 hektarit, tuleb kindlaksmääratud pindalast lahutada veel 1,5-kordne leitud erinevus (määruse (EL) nr 640/2014 art 19a lg 1). Praegusel juhul moodustas ühtse pindalatoetuse osas taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus (53,95 ha) 5,52% kindlaksmääratud pindalast (977,67 ha), s.t halduskaristuse kohaldamise eeldus oli täidetud ning kaebajale määratud ühtset pindalatoetust vähendati täiendavalt 1,5x53,95=80,93 ha-le vastava toetussumma ulatuses. Kuna kaebaja suhtes oli varem ühtse pindalatoetuse kava raames halduskaristust rakendatud (nt
  10. ja
  11. a eest), puudus alus halduskaristuse vähendamiseks. Samuti ei esinenud aluseid halduskaristuse kohaldamata jätmiseks. 6.
  12. Kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetus arvutatakse ühtse pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud pindala alusel. Kuna kaebaja ühtse pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud pindala oli 977,67 ha, oli kaebajale kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse määramise aluseks samuti pindala 977,67 ha. Samas puuduvad kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse puhul täiendavad halduskaristused.
  13. Keskkonnaamet kaasatud haldusorganina on esitanud järgmised seisukohad. 7.
  14. PRIA võttis ühtse pindalatoetuse otsust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse otsust tehes arvesse Keskkonnaameti poolt poollooduslike koosluste hooldamise toetuse raames tehtud kontrollaruannet. 7.
  15. Kontrolli viidi läbi vastavalt Keskkonnaameti peadirektori asetäitja
  16. juuni 2021 käskkirjale nr 1-1/21/129 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (MAK 2014- 2020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhendi kinnitamine“. Keskkonnaameti spetsialistid viisid 5
(14)3-22-1223 kontrolli läbi kolmekesi, mis tagab arutelu ja õiglase hinnangu hooldustulemuse saavutamise kohta vastavalt määruse nr 38 § 10 lg-le
  1. 7.
  2. Keskkonnaamet fikseerib visuaalselt tuvastatu GPS-seadme ja fotodega, mis talletatakse programmis EAGIS. Fotosid tehti piisavalt, et aru saada, kas karjatamisnõuded on täidetud või mitte. Hooldustulemus oli ilmselgelt saavutamata. 7.
  3. PRIA ei ole Keskkonnaameti kontrollaruandele tuginedes eksinud. Kontrollaruanne on kontrollitav. 7.
  4. Kuna poolloodusliku koosluse nr 55947272365 ala nr 1E, koosluse nr 56047092745 ala nr 1E, koosluse nr 56047357797 ala nr 1E ja koosluse nr 56146946979 ala nr 1 puhul oli määratud hooldamise võtteks karjatamine, kohaldus neile aladele määruse nr 38 § 10 lg-s 3 toodud nõue. 7.
  5. Kaebaja ei ole esitanud vaiet ega kaebust PLK hooldamise toetuse otsuse osas ega ole vaidlustanud Keskkonnaameti kontrollaruannet. Keskkonnaameti kontrollaruanne on menetlustoiming PLK hooldamise toetuse menetluses, mitte ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse menetluses. Kontrollaruande usaldusväärsuse tagavad kohapeal tehtud fotod. 7.
  6. Kaebaja ei täitnud vaidlusalustel aladel

§ 4

lg-tes 2 ja 4 sätestatud nõudeid ega määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud nõudeid, mistõttu ei ole poolloodusliku koosluse nr 55947272365 alaga nr 1E, koosluse nr 56047092745 alaga nr 1E, koosluse nr 56047357797 alaga nr 1E ja koosluse nr 56146946979 alaga nr 1 kattuvad põllud nr A4, nr A5, nr A7 ega nr E ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustoetuste saamiseks toetusõiguslikud. Kaebaja väide, et kõikidel kooslustel olid karjatamistingimused täidetud, on tõendamata. 7.

  2. a kevadel on võimalik toetusõiguslikuks lugeda pindalad, millel ei kasva puitunud pilliroogu. Kui
  3. aasta sügisel tuvastatakse aga alal olukord, kus aasta jooksul on olnud võimalik pillirool kasvada, õitseda ning puituda, arvatakse selline pindala PLK toetusõiguslikust pinnast välja. Koosluse nr 55947272365 ala 1 E ja koosluse nr 56047357797 ala 1E puhul täpsustati koosluste toetusõiguslikke piire vastavalt olukorrale ja taimestule looduses kohapeal. Alade osades või alal, kus karjatamisega oli alustatud hilja pärast taimestu kulustumist ning pilliroo õitsemist, ei olnud võimalik puitunud pilliroogu toetusõigusliku pinnana arvestada. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega PRIA otsused selles osas, millega talle määrati kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning ühtset pindalatoetust vaid osaliselt. Samuti vaidlustab ta tühistamisnõudega vaideotsuse, millega PRIA lahendas eelnimetatud otsuste peale esitatud vaideid.
  5. Kaebaja on
  6. mai
  7. a taotlusega (I kd, tl 56-63) taotlenud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust põldude loetelu (PT50A) veerus „ÜPT ja ROH“ (veerg 11) märgitud põldude kohta, kokku 1032,62 ha-le. Täpsemad nõuded ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse saamiseks olid sätestatud kuni
  8. detsembrini 2022 kehtinud maaeluministri
  9. aprilli
  10. a määrusega nr 32 "Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus" (määrus nr 32). ELÜPS2014 §-st 23 tulenes PRIA pädevus otsustada kliima- ja keskkonnatoetuse ühikumäär ja toetuse suurus (PRIA
  11. detsembri
  12. a käskkirjaga nr 1-12/21/131 kehtestati kliima- ja 6

(14)3-22-1223 keskkonnatoetuse ühikumääraks
  1. aastal 59,18 eurot abikõlbliku hektari kohta ning ühtse pindalatoetuse ühikumääraks 129,76 eurot abikõlbliku hektari kohta. ELÜPS2014 §-s 22 olid sätestatud toetuse maksmisest keeldumise alused.
  2. Vaidlustatud PRIA
  3. detsembri
  4. a otsusega nr 12-6/21/723 vähendati toetust esmalt 53,95 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, summas 7000,55 eurot. Nimetatud pindala erinevuse moodustasid nii väiksemaks mõõdetud põllud kui ka põldude nr A7, nr E, nr A4 ja nr A5 pindala, millistel põldudel asuvad rohumaad ei olnud nõuetekohaselt hooldatud. Toetusi vähendati ka halduskaristusena 80,93 ha-le vastava summa ehk 10 501,48 euro ulatuses seoses taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusega.
  5. Seejuures kattusid osaliselt alad, millele oli taotletud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust, poolloodusliku PLK taotletud aladega. Nimetatud alade kattuvuse on vastustaja kokkuvõtvalt välja toonud vastuses kaebusele (p-s 1 esitatud tabel, I kd tl 48p). Samuti nähtuvad need kaartidelt, millele on kantud nii
  6. aastal vaidlusaluste põldude taotletud kui ka nendega kattuvate poollooduslike koosluste taotletud alade piirid ning Keskkonnaameti kohapealse kontrolli käigus GPS-seadmega tuvastatud toetusõigusliku maa piirid (I kd tl 206-209).
  7. Kaebaja väidab esmalt vaidlustatud otsuste andmisel tehtud vormi- ja menetlusnõuete rikkumisi, sh otsuste põhjendamispuudusi. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud otsustel selliseid põhjendamispuudusi, mis võiks juba iseenesest kaasa tuua nende tühistamise (vt haldusmeneltuse seaduse (HMS) § 58, riigivastustuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Mõlemas otsuses (I kd, tl 9-12) on esitatud otsustamisel aluseks võetud asjaolud (nimetatud otsustega hõlmatud põllud, asjakohased pindalad, ühikumäärad, märatav toetussumma) ja lisatud vastavad märkused. Mõlemas otsuses on kirjeldavas osas toodud välja otsustamisel aluseks võetud õigusnormid ning otsuse lisas tabelina esitatud põhjendustes täpsustatud õiguslikke aluseid koos lühikeste põhjendustega ka põldude ja summade kaupa. Pikemaajalise väljakujunenud kohtupraktika järgi on põllumajanduse valdkonna struktuuritoetuste määramisel antavate haldusaktide põhjendamiskohustus loetud täidetuks ka siis, kui esialgse otsuse põhjendustele lisaks on täiendavalt esitatud põhjendusi vaideotsuses või nt otsuses viidatud kontrolliaruandes (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p-d 18-20). Vaidlustatud vaideotsuses (I kd, tl 13-17) on praegusel juhul põhjalikult käsitletud nii kohaldatavaid õigusnorme kui ka otsuste tegemisel arvesse võetud asjaolusid ning nende alusel tehtud järeldusi. Mõlemas otsuses on ka märgitud, et arvestatud on taotlejatele kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistega ja otsuse lisas esitatud põhjendustega Viidates vaideotsuses muudele, adressaadile kättesaadavatele dokumentidele on vastustaja täitnud HMS § 56 lg 1 teisest lausest tuleneva nõude. Kuigi vastustaja ei ole viidanud numbri ega kuupäeva täpsusega kontrollidokumentidele, on tegemist kaebajale kontrolli järel kättesaadavaks tehtud dokumentidega, mille olemasolu ja sisu oli talle teada. Seega on otsuste ja nende peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse koostoimet arvestades vastustaja täitnud kohtu hinnangul oma põhjendamiskohustust piisava põhjalikkusega. Ka asjaolu, et vastustaja esindaja andis vastuseks kaebaja väitele kohtuistungil täiendavaid selgitusi vaideotsuse põhjenduste kohta seoses põlluga A7 (istungil 00:18:52), ei vii järeldusele vaideotsuse õigusvastastest põhjendamispuudustest.
  8. Kaebaja väitel on vastutaja nii haldus- kui ka vaidemenetluses rikkunud uurimispõhimõtet ja teinud otsustamisel kaalumisvigu. Kaebaja leiab, et vastutaja jättis olulised asjaolud välja selgitamata ning ei arvestanud otsustamisel kaebaja esindaja vastuväidetega kontrolliaruandele ega kontrolli käigus inspektorile öelduga. 7
(14)3-22-1223 Vaidlust ei ole selle üle, et Keskkonnaamet viis 6.-
  1. oktoobrini
  2. a Kihusalu talu majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli PLK nõuete kontrollimiseks. Kontrolli tulemused on vormistatud kontrollaruandel nr 210071-012 (I kd, tl 19-19p) ning selle lisadeks olevatel kontroll-lehtedel (I kd, tl 20-24) ja toetuse nõude kontrollaktil (I kd, tl 26-26p) ning kontrolllehtedel (niitmise, karjatamise ja üldnõuete kohta, tl 27-31). kontrolli tulemused on olnud PRIA-le aluseks vaidlustatud otsuste tegemisel. Kontrolli dokumenteeritud tulemustest on PRIA Tiit Soad teavitanud
  3. novembri
  4. a kirjaga nr 2796323 (I kd, 210-210p) ning ta on esitanud
  5. novembril 2021 selgituskirja kohapealse kontrolli tulemuste kohta nr 12-1/21/17581 (I kd, 211-212). T. Soa on esitanud
  6. detsembril 2021 digitaalselt allkirjastatud selgitus/märkuse kontrollaruandele nr 210071-012, milles märkis, et ei nõustu konttrolli tulemustega karjatamise mittepiisavuse kohta, on seda selgitanud inspektorile ja tema selgitusi ei ole arvesse võetud (I kd, tl 32). Viidatud dokumnetidest ei ilmne, milliste asjaolude väljaselgitamata jätmist kaebaja vastustajale ette heidab.
  7. Kohtu hinnangul ei esine kaebaja väidetud vorminõudeid ega menetluspõhimõtete rikkumisi, mis võiks iseenesest kaasa tuua vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamise.
  8. Keskkonnaamet tuvastas kohapealses kontrolli käigus, et teatud poollooduslike koosluste toetusõiguslik pindala oli taotletud pindalast väiksem. Samuti tuvastas Keskkonnaamet osade poollooduslike koosluste alade puhul koosluste hooldamise nõuete rikkumisi. Eeltoodu tõendamiseks on kohtule esitatud kontrolli käigus tehtud fotod põllumajanduslikuks tootmiseks mittesobivatest võsaga ja pillirooga kaetud aladest ning nõuetekohaselt karjatamata aladest ning asendiplaanid, millele on kantud ka tõenditena esitatud fotode tegemise kohad (I kd, tl 136-205). Kontrolli tulemusi on vastustaja kokkuvõtvalt kajastanud vastuses kaebusele tabelis p-s 2 (I kd, tl 49).
  9. PRIA on, tuginedes Keskkonnaameti kontrollitulmustele, jõudnud otsuses nr 12-6/21/723 järeldusele, et poolloodusliku koosluse nr 55947272365 alaga nr 1E, koosluse nr 56047092745 alaga nr 1E, koosluse nr 56047357797 alaga nr 1E ja koosluse nr 56146946979 alaga nr 1 kattuvad põllud nr A4, nr A5, nr A7 ega nr E ei ole ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustoetuste saamiseks toetusõiguslikud, kuna seal ei ole täidetud karjatatavale poollooduslikule kooslusele esitatavaid nõudeid.
  10. Keskkonnaamet tuvastas pindalatoetuse taotluse nr 110211108007 poolloodusliku koosluse loetelu vormil MT68 esitatud koosluse 55947272365 ala nr 1E, koosluse 56047092745 ala nr 1E, koosluse 56047357797 ala nr 1E ja koosluse 56146946979 ala nr 1 ei olnud nõuetekohaselt karjatatud. PRIA on selgitanud, et nimetatud poollooduslikud kooslused kattuvad põllumassiivil 55947272093 asuva põlluga A7, põllumassiivil 56047092647 asuva põlluga A4, põllumassiivil 56047357717 asuva põlluga A5 ja põllumassiivil 56146984239 asuva põlluga E, millele kaebaja oli taotlenud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust (I kd, tl 211-212). 18.

§ 7

sätestas: „Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, täidab ta põllumajandusmaal, mis on poolloodusliku koosluse esinemisala, kas: 1) paragrahvides 4–6 sätestatud nõudeid või 2) maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” § 8 lõigetes 1, 6 ja 8, § 9 lõikes 2 ning § 10 lõikes 3 sätestatud nõudeid.“

§ 4

lg 2 sätestas, et põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega (s.o põllumajandusmaa hoidmisega karjatamiseks või 8

(14)3-22-1223 harimiseks sobilikus seisukorras), vastab põllumajandusmaale sätestatud nõuetele, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse.

§ 4

lg 4 kohaselt peab selline põllumajandusmaa olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide peab olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil. Määruse nr 38 § lg 1 esimese lause kohaselt hooldab taotleja kohustuseperioodi jooksul poollooduslikku kooslust määruses sätestatud nõuete kohase niitmise või karjatamise teel. 19. Vaidlust ei ole, et poolloodusliku koosluse nr 55947272365 ala nr 1E, koosluse nr 56047092745 ala nr 1E, koosluse nr 56047357797 ala nr 1E ja koosluse nr 56146946979 ala nr 1 puhul oli määratud hooldamise võtteks karjatamine. Seega kohaldus neile aladele määruse nr 38 § 10 lg-s 3 toodud nõue, mille kohaselt pidi karjatamise tulemusena olema 1. oktoobriks kogu taotletaval alal visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 % ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. 20. Kohus nõustub vastutajaga selles, et poollooduslike koosluste karjatamise nõuded on PLK kontekstis toetuse põhitegevuse nõuded, mille rikkumise eest on ette nähtud PLK protsentuaalne vähendamine, lähtudes rikkumise raskusastmest, ulatusest ja kestusest (määruse nr 38 § 19; määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg 3). Otsetoetuste määramise seisukohast on maa hooldamisele sätestatud nõuded toetusõiguslikkuse tingimused, mille täitmata jätmisel ei ole maa toetusõiguslik ega kuulu kindlaksmääratud pindala hulka. Määruse (EL) nr 640/2014 art 2 lg 1 punkti 23(

  1. a)kohaselt on pindalatoetuskavade raames kindlaksmääratud pindala selline pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuskõlbulikkuse tingimused või muud toetuse andmise tingimustega seotud kohustused. Seega oli ka praegusel juhul kohane arvesse võtta karjatamise nõude täidetust. 21. Keskkonnaaameti kontrolli tulemused on dokumenteeritud aruandel nr 210071-012 ning selle lisaks olevatel dokumentidel, sh alade asendiplaanil (I kd, tl 25) ning alade seisundit on fikseeritud kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodel (I kd, tl 137-205). Keskkonnaamet leidis kontrolli tulemusena, et aladel oli küll kokkuvõttes tuvastatav 30% ulatuses madalaks söödud rohustu ja ülejäänud osas valdavalt söödud rohustu, kuid määruse nr 38 § 10 lg-le 3 vastavat hooldustulemust ei olnud saavutatud. Keskkonnaamet on teinud kontrollimisel järgmised järeldused ja andnud ka omapoolseid soovitusi järgmiselt. 21.1. 7. oktoobril 2021 kontrollitud koosluse nr 55947272365 alal 1E (taotletud pindala 20,11
  2. ha)puhul mõõdeti GPS-iga erinevused taotletud piiridest (võsa, pilliroog, karjatara kulgemine). Karjatamisega oli alal alustatud peale taimestu õitsemist ja kulustumist. Kontrolli hetkel oli alal üle 25 karilooma (veise). Alal oli saavutatud ca 30% madalmurusus. Kontrollaruande kohaselt oleks koosluse parendamiseks 2022. aastal vajalik ala karjatamisele eelnev niitmine. 21.2. 11. oktoobril 2021 oli kontrolli hetkel kooslusel nr 56047357797 alal 1E (taotletud pindala 4,05
  3. ha)küll üle 40 veise, kuid alal oli taimestu enne karjatamise alustamist jõudnud kulustuda ja õitseda. Ala lõunatipus oli ca 0,75 ha suurune kulustunud taimestuga ala osa (peamiselt õitsenud angervaks), kus loomad olid vähesel määral liikunud, kuid mitte toitunud. Ülejäänud alal esines loomade toitumist ja kõrgematel põndakutel madalmurususe laike. Terviklikult oli alal saavutatud alla 50% madalmurusus. 21.3. 7. oktoobril 2021 tuvastati kohapealses kontrollis, et alal nr 56047092745 1E (4,74
  4. ha)olid veised viibinud, kuid loomad olid alale lastud hiljavõitu, kuna dominantsetest liikidest vohasid alal vanaks kasvanud angervaks ja erinevad kastikuliigid, mida veised ei söö. Loomad otsivad alalt endale sobivat taimestikku ja söövad sobiva taimestikuga alad nii 9

(14)3-22-1223 madalaks, et sellistes paikades tekib ülekarjatamise oht, samas kui vanaks kasvanud taimestik jääb suuresti puutumata ja sega ka hooldamata. Alal esines madalaks söödud laike, 40% ulatuses alast. Lisaks kasvas alal jõudsasti (taastamisjärgne) noor võsa, kuid karjatamise seisukohast võis ala lugeda veel PLK toetuse suhtes toetusõiguslikuks, sest võsa võrade projektsiooni pindala kokku moodustas vähem kui 30% kogu ala pindalast. Esimese aasta võsa on kergesti eemaldatav ning vastava soovituse täitmise korral on ala järgmisel aastal taas toetusõiguslik. 21.
  1. Koosluse nr 56146946979 ala 1 (27,24 ha) oli kontrolli ajal jaotatud elektrikarjustega kolmeks eraldi kopliks Koppel 1 oli eraldivõetuna nõuetekohaselt karjatatud. Madalaks söödud ja valdavalt söödud rohustu pindalaline suhe oli hinnanguliselt 60-
  2. Koplis 2 oli kontrolli ajal loomad, kes ei saanud seal kaua olla. Vanaks kasvanud hein oli osaliselt madalaks söödud (ala keskel (0,74 ha), kopli lõunapoolne elektrikarjuse ümbrus ning koplit läbiva raja ümbrus, so kokku ca 2,5 ha). Madalaks söödud ja valdavalt söödud rohustu pindalaline suhe oli hinnanguliselt 30-
  3. Koplis 3 leidus ka laike, mis ei kuulu ei madalaks ega valdavalt söödud rohustu alla. Suuremat osa alast kattis vanaks kasvanud angervaks, kastikud ja tarnad. Madalaks söödud ja valdavalt söödud rohustu pindalaline suhe oli hinnguliselt 20-
  5. Pooled on erineval arusaamal selles, kas kontrolli järeldused on põhjendatud ja tõendatud. Kaebaja on väljendanud kahtlust ka kontrollijate pädevuse ja kontrolli metoodika asjakohasuse suhtes. Muu hulgas on kaebaja tõstatanud küsimuse, kuidas ametnikud selgitavad välja, millises ulatuses on ala söödud „madalaks“ ja „valdavalt“. Kaebaja hindab karjatamisnõuete täidetuse ulatust Keskkonnaametist erinevalt (st suuremas ulatuses täidetuks kui kontrollijad) ning peab ameti hinnanguid meelevaldseks.
  6. Vastustaja selgituste kohaselt viis kohapealset kontrolli läbi mitu Keskkonnaameti ametnikku, mis suurendab kontrollitulemuste usaldusväärsust. Kontrollaruandelt nr 210071012 (I kd, 19-19p) ilmneb, et kontrolli on läbi viinud ametnikud Ragnar Kapaun ja Gunnar Sein ning kontrolli eest vastutava ametnikuna Cätrin Martinson, kes kõik on ka kontrolli tulemusi kajastavad dokumendid digitaalselt allkirjastanud. Kaebaja esindajat on kontrolli tulemustest koheselt ka teavitatud erinevate koosluste osas kas koha peal kokku saades või telefoni või e-kirja teel. Kohtuasja materjalidest ei ilmne, et kaebaja oleks kohe kontrolli käigus või vahetult pärast seda oma selgitusi või vastuväiteid esitanud, kuid on seda teinud enda
  7. detsembri
  8. a kirjas PRIA-le (I kd, tl 32-33), märkides: „Ei nõustu kontrolli tulemustega karjatamise mittepiisavuse kohta, olen seda selgitanud inspektorile ja kuna minu poolseid selgitusi ei ole arvesse võetud, siis oma õiguste kaitseks jätkan vaidlust vaide- ja vajadusel kohtumenetluses.“ Kaebaja seaduslik esindaja on selgitanud, et ei saanud kontrolli juures olla, kuna oli kiire põllutööde aeg. Samaga on ta põhjendanud ka kontrollaruande vaidlustamisega hilinemist (istungil 01:24:49).
  9. Keskkonaameti selgituste kohaselt on kontrollimisel põhirõhk kohapealsel visuaalsel hindamisel. Kontrolli läbiviimisel arvestatakse kogumit kõigest kohapeal nähtust, fotodest ja GPS-ga määratletud aladest (istungil 01:33:40). Selgituste kohaselt võidakse hindamisotsus teha ka kohe kontrolli järel, kuid see pole kohustuslik ning lisamaterjalide (nt droonifotode) olemasolul tehakse otsus hiljem pärast materjali tervikuna hindamist, kasutades seejuures ka kontrolli käigus tehtud märkmeid (istungil 02:23:59). 24.
  10. Vastavad põhimõtted ja kriteeriumid karjatamisnõuete täitmise (sh rohustu madalaks sööduks) hindamiseks on esitatud määruse nr 38 seletuskirjas 1, millest kokkuvõtvalt ilmneb madalaks söödud rohustu hindamise kaks meetodit ning et hinnang sõltub koosluse tüübist ja konkreetsest hooldatavast alast. Esimese metoodika puhul on loomade poolt madalaks söödud 1 https://www.pria.ee/sites/default/files/2020-01/PLK%20m%C3%A4%C3%A4ruse%20seletuskiri.pdf, lk
  11. 10
(14)3-22-1223 niiduala, kus rohu kõrgus on kuivadel loopealsetel kuni 5 cm, luhaaladel kuni 20 cm ning rannaaladel, niisketel loopealsetel ja kõikidel teistel kooslustel kuni 10 cm. Teisel juhul hinnatakse madalaks söödud rohustut kohapeal kasvava rohustu kõrguse järgi – madalaks söödud rohustu on kuni ¼ kohapeal kasvava rohustu kõrgusest. Näiteks kui majandamata poolloodusliku koosluse rohustu kõrgus on 60 cm, siis
  1. oktoobriks peab olema vähemalt pool alast kaetud rohustuga, mille kõrgus on maksimaalselt 15 cm. 24.
  2. Lisaks kaasatud haldusorgani kirjalikus seisukohas viidatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja
  3. juuni
  4. a käskkirjaga nr 1-1/21/129 kinnitatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (MAK 2014-2020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhendile selgitas Keskkonnaaameti esindaja R. Kapaun, kes oli ka ise üks kontrolli kohapealsetest läbiviijatest, kohtuistungil vaatluse läbiviimise põhimõtteid järgmiselt. Ala tuleb esmalt läbi käia ja visuaalselt hinnata. Kontrolli läbiviivad ametnikud on saanud vastava koolituse (botaanika valdkonnas), kuidas eristada ja hinnata taimestikku madalaks sööduks ja valdavalt sööduks ning määratleda seda protsentuaalselt (istungil 01:39:14; 01:42:54). Keskkonnaaameti mõlemad esindajad kinnitasid, et kahtluse korral hindamistulemuses tehakse otsus pigem taotleja kasuks (01:47:44). R. Kapaun selgitas kontrolli tulemusena antud hinnaguid kohtuistungil vaadeldud fotode (dtl 289-296) pinnalt. 24.
  5. Keskkonnaametil tuleb kõnealuse kontrolli läbiviimisel lähtuda ühelt poolt valdkondlikest eriteadmistest ning teisalt haldusmenetlusele omastest põhimõtetest (HMS § 5 lg-d 1, 2 ja 4). Kohtul puudub alus kahelda kontrolli läbi viinud ametnike asjatundlikkuses ja piisavas ettevalmistuses. Samuti selles, et hindamisel kasutatakse ja on ka praegusel juhul järgitud eelpool kirjeldatud põhimõtteid, sh kahtluste tõlgendamist taotleja kasuks. Kohus ei nõustu kaebaja väitega (istungil 02:00:00), et kontrolli läbiviimine peaks olema põhjalikumalt reglementeeritud. Eelpool käsitletud kontrollimenetlus kujutab endast lisaks mõõteseadme (GPS) abil saadud tulemustele ka olulisel määral valdkonna spetsialisti hinnangut, mille üksikasjalik reguleerimine ei ole mõistlik ega võimalik. Eelpool viidatud õigusnormid, määruse seletuskirjas kirjeldatud metoodika ning koolitusel saadavad juhised kogumis tagavad kohtu hinnagul piisava õigusliku ja metodoloogilise aluse usaldusväärse kontrolli läbiviimiseks. Nagu ilmneb kaasatud haldusorgani selgitustest, on taotlejal või tema esindajal olnud võimalik kontrolli juures viibida ja samas selgitusi saada, mida kaebaja ei ole pidanud oma kiirete töökohustuste tõttu võimalikuks. 24.
  6. Kaebaja seisukoht, et karjatamisnõuete täitmist tulnuks hinnata protsentuaalselt ulatuslikumaks, kui seda on teinud Keskkonnaamet (nt 50% Keskkonnaameti hinnngulise 40% asemel), ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole oma hinnangu kujunemisel ilmselgelt lähtunud samasugustest põhimõtetest ja metoodikast nagu seda on teinud väljakujunenud metoodikat ja praktikat arvestades Keskkonnaamet. Keskkonnaaamet on oma selgitustes möönnud teatud lubatud veamäära mõõtetulemustes (istungil 02:29:19, 02:29:59), mis aga ei sea kahtluse alla kontrollitulemuste usaldusväärsust tervikuna. Ka kaebaja enda väited ei tugine usaldusväärsematel mõõtetulemustel. 24.
  7. Kontrolli käigus on kontrollitavatest aladest tehtud rohkelt fotosid, mis on esitatud tõenditena ka kohtumenetluses. Lisaks on dokumenteeritud kaardile kantuna ka fotode tegemise asukohad. Keskkonnaameti sõnavõtuast kohtuyistungil selgus, et fotosid on tehtud veelgi rohkem, kuid neid kõiki ei ole kohtutoimiku ülekoormamise vältimiseks peetud vajalikuks esitada. Küll aga on kaebajal olnud võimalik soovi korral kogu kontrolli puudutava materjaliga tutvuda. Kohtu hinnagul saab fotomaterjali kontrolli käigu kohta pidada piisavaks ning koosmõjus kontrollimisel antud hinnanguga usaldusväärseks.
  8. Kaebaja väitel tulnuks karjatamise nõude täidetuse väljaselgitamiseks hinnata ala tervikuna, kuid praegusel juhul on koosluse nr 56146946979 ala 1 jagatud kolmeks 11
(14)3-22-1223 karjakopliks, millest igaüht on hinnatud eraldi. Vastuseks kaebaja etteheitele on ameti esindaja selgitanud põldude osadena kontrollimise vajadust põldude suurusega. Kohus ei pea sellist osadena hindamist, arvestades eeltoodud norme ja põhimõtteid, lubamatuks ega õigusvastaseks ning pole alust arvata, et suurema tervikliku ala hindamisel oleks järeldus kujunenud kaebajale soodsam.
  1. Eeltoodut kokku võttes on kohus arvamusel, et kontroll karjatamisnõuete täidetuse üle on läbi viidud ja dokumenteeritud kehtiva õguse ja metoodikaga kooskõlas ning selle tulemusi saab pidada usaldusväärseks.
  2. Pooled on erineval arvamusel ka selles, kas haldusmenetluse käigus on toetusõigusliku maa pindala õigesti välja selgitatud. Kaebaja väitel ei kattu PRIA poolt vähendatud alad põllumassiivide kaardil Keskkonnaameti poolt mais 2021 PLK aladele kohapealse GPSseadmega mõõtmise ja paikvaatluse tulemusena toetusõiguslikuks tunnistatud aladega, st PRIA on vähendanud põllumassiive aladel, mille Keskkonnaamet on mais 2021 enne toetustaotluse esitamist tunnistanud toetusõiguslikeks.
  3. PRIA leidis Keskkonnameti kohapealse kontrolli mõõtetulemustest lähtudes, et muutunud on kaebaja pindalatoetuse taotlusel olevate poollooduslike koosluste aladega kattuvate massiivide toetusõiguslikud pindalad (vt käesoleva otsuse põhjenduste p 20 ja alapunktid). Kohtu hinnagul puudus PRIA-l otsustamisel alus kahelda Keskkonnaameti kontrollitulemustes. 29.

§ 3

lõike 6 kohaselt lähtutakse otsetoetuste toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel põllumajandusministri

  1. märtsi
  2. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ (määrus nr 22) §-s 5 sätestatust. Määruse nr 22 § 5 lg-st 2 (kuni 14.02.
  3. a kehtinud redaktsioonis) tulenevalt võetakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi ning saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 hektari suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik.
  4. Põllumassiivid nr 55947344181 (põld nr A6), nr 55947272093 16,64 ha (põld nr A7), nr 56047092647 (põld nr A4), nr 56047357717 (põld nr A5), nr 56346842217 (põld nr A2, osa 1) ning nr 56346767788 (põld nr A2, osa 2) moodustati taotleja
  5. juuni
  6. a avalduse alusel alles
  7. juunil 2021, kuid
  8. juuni
  9. a seisuga, mil kõik taotlusega hõlmatud põllud pidid olema taotlusele lisatud, neid põllumassiive veel ei eksisteerinud. Kohus nõustub vastustajaga, et seetõttu ei saanud taotleja lähtuda alles tulevikus moodustatavate põllumassiivide piiridest ning pidi kasutatava ja toetusõiguslike põldude piirid määraltema ise, lähtudes tegelikult tema põllumajanduslikus kasutuses olevast pinnast. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja väidet, et kaebaja ei korrigeerinud põldude A2 (osa 1) ja A6 osas taotletud pindala vastavalt PRIA poolt moodustatud põllumassiivide maksimaalse toetusõigusliku pindala suurusele. Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei olnud tegemist kaebaja viidatud haldusasjaga nr 3-18-305 sarnase olukorraga. Nimelt puudus viidatud kohtuasjas kaebajal võimalus teada, et registriandmed on väärad. Praguse haldusasja kaebaja jaoks ei saanud aga olla teadmata, et tema tegelikult põllumajanduslikuks kasutamiseks olev maa on põllumassiividel nr 55947344181, nr 59045224132, nr 59045211232 ja nr 5634684221 võsastunud ja/või pillirooga kaetud ala võrra väiksem kui põllumassiivide maksimaalne toetusõiguslik pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Kohus nõustub 12

(14)3-22-1223 vastustajaga, et kaebajale pidi olema arusaadav, et võsastunud ja/või pillirooga kaetud ala ei ole põllumajanduslikult kasutatav, st loomade karjatamiseks sobiva taimestiku tekkkeks sobiv. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et taotlejal endal on kohustus tagada toetuse tingimuste nõuetekohane täitmine, sh tõrjuda toetustaotlusega hõlmatud alal pilliroo pealekasvu (istungil 00:47:10 ; 02:47:54). Võsastumise ja pilliroostumise tõttu toetusõigusliku pinna vähendamine on toimunud alade A6, H ja L puhul. Kaebaja väitel ei saanud olla tegemist
  1. a pilliroostunud alaga. Kaebaja viitab Maa-ameti geoportaali aerofotodele, mille järgi on pilliroog olemas juba varem (
  2. a,
  3. a aprillis). Kaebaja väitel ei saa ta eeldada, et alasid, mis on Keskkonnaameti kaardi järgi nö sisse mõõdetud, ei peeta toetuskõlbulikuks (kohtuistungil 00:37:13). Kohus nõustub vastutaja ja kaasatud haldusorgani seisukohtadega, et põllumassiivide piirid ning Keskkonnaameti poolt mõõdetud PLK alad on oma tähenduselt erinevad ja neile kehtivad erinevad toetusõiguslikkuse nõuded. Vastustaja selgitustest ilmneb, et
  4. a aprillis tehtud fotode alusel on moodustatud põllumassiivid, millest arvati välja mittetoetusõiguslikud objektid, kuid mitte pilliroog (istungil 00:47:10). Küll aga ei ole vaidlust, et
  5. a sügisel tuvastati kontrolli käigus puitunud pilliroog, mis ei ole loomadele söödaks kõlbulik, st tegemist polnud põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava (toetusõigusliku) alaga.
  6. Kaebaja on juhtinud istungil vaadeldud kaardimaterjali põhjal tähelepanu, et erinevad mõõtetulemused ei kattu. Kohtule esitatud kaartidele on kantud nii
  7. aastal vaidlusaluste põldude taotletud kui ka nendega kattuvate poollooduslike koosluste taotletud alade piirid ning Keskkonnaameti kohapealse kontrolli käigus GPS-seadmega tuvastatud toetusõigusliku maa piirid (I kdtl 206209), kus vastsutaja selgituste kohaselt sinine joon tähistab GPS mõõtejoont, kollane ristikestega joon taotletud põllu piiri ning tumeroosa katkendlik joon poolloodusliku koosluse ala taotletud piiri. Seejuures on kohtuistungil täpsemalt vaadeldud ala L kohta esitatud kaarte (I kd tl 185, 208; dtl 297, 320). Tuleb möönda, et kaartidel erinevate joontega tähistatud PRIA märgitud piir ja hooldatud ala piir ei lange küll täielikult kokku, kuid kohus nõustub vastustajaga, et pinnaerinevused on vähesed. Vastustaja selgituste kohaselt arvutab erinevused välja kaardiprogramm ning tehniline võimekus neid erinevusi interaktiivselt kuvada puudub (istungil 00:56:53; 00:59:11). Kaebaja väited toetuse vähendamisel aluseks võetud erinevuste põhjendamtusest on siiski jäänud paljasõnaliseks. Kohtul puudub alus arvata, et toetuste vähendamist tinginud pindalaerinevused oleksid ebaõigesti välja selgitatud.
  8. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 23 lg 2 kohaselt arvutatakse kliimaja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetus ühtse pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud pindala alusel. Seega lähtutakse kliima- ja keskkonnatoetuse määramisel ühtse pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud pindalast (praegusel juhul 977,67 ha) ning eraldi selleks pindala kindlaks ei määrata. Kuna kohus on eelpool nõustunud vastuataja järeldusega ühtse pindalatoetuse arvutamise aluseks olnud pindala suuruse osas, tuleb õiguspäraseks pidada ka kliima- ja keskkonnatoetuse määramisel aluseks võetud pindala. Rõhutamist väärib seejuures, et erinevalt ühtsest pindalatoetusest ei too pindalaerinevuste võrra toetuse vähendamine kliimaja keskkonnatoetuse puhul kaasa halduskaristust määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lg 1 alusel.
  9. Kaebajale määratavat toetust on
  10. detsembri
  11. a otsusega nr 12-6/21/723 vähendatud ka halduskaristuse võrra otsekohalduva komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lg 1 alusel. Viidatud säte nägi ette, et kui ühtse pindalatoetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5-kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab 13
(14)3-22-1223 kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 hektarit. Seega tuleneb viidatud normist, et toetuse määramisel tuleb lähtuda kindlaksmääratud pindalast, mitte toetuse saamiseks deklareeritud pindalast. Vastustaja on vähendanud makstavat toetust halduskaristusena 80,93 ha suuruse pinaaerinevuse tõttu summas 10 501, 48 eurot. 33.
  1. Kohus nõustub vastustajaga, et kui on tuvastatud, et maa ei vasta üheselt sätestatud toetusõiguslikkuse tingimustele, ei anna viidatud säte vastustajale kaalumisruumi. Kohus on eespool asunud seisukohale, et vastustaja on õigesti kindlaks teinud taotletava ja toetusõigusliku pindala ning toetuse vähendamine pindalade vahe ulatuses on olnud põhjendatud ja õiguspärane. Vastustaja on halduskaristuse kujunemist selgitanud esmalt vaidlustatud otsuse lisaks olevas tabeli ning hiljem põhjalikult ka vaideotsuse p-s 10 (I kd, tl 15-16). Seega ei nõustu kohus kaebaja etteheidetega halduskaristuse määramise ebapiisavast põhjendamisest. Kohus nõustub ka vastustaja põhjendustega halduskaristuse kohaldamise ja suuruse osas. 33.
  2. Samas on vastustaja ka selgitanud, miks ei olnud võimalik halduskaristust vähendada või üldse määramata jätta. Määruse (EL) nr 640/2014 art19a lg-st 2 tulenes, et kui toetusesaajale ei ole veel määratud halduskaristust sama artiklik lõikes 1 osutatud pindala üledeklareerimise eest asjaomase toetuskava või -meetme puhul, vähendatakse kõnealuses lõikes osutatud halduskaristust 50 % võrra, kui erinevus deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahel ei ole suurem kui 10 % kindlaksmääratud pindalast. Vastustaja selgitustest nähtuvalt puudus võimalus halduskaristust vähendada, kuna taotlejale oli ka juba varem ühtse pindalatoetuse kava raames halduskaristus määratud (
  3. ja
  4. aasta eest). Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja suhtes pole ilmnenud parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 77 lg-s 2 sätestatud aluseid halduskaristuse kohaldamata jätmiseks.
  5. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et puuduvad alused vaidlustatud otsuste ja vaideotsuse tühistamiseks. Kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Teiste menetlusosaliste menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.