lg 1 järgne aktsept saabus kostjalt 09.04.2019 emailiga (hagiavalduse lisa 1) ja sellest päevast loeti lisaks eelnevalt kohtumisel suuliselt kinnitatud seadme hinnale ka kinnitatuks seadme lõplik tehniline kirjeldus ning algas seadme koostamine Bosch Rexroth OY tehases Soomes. Hageja loeb tehniliste parameetrite kostja kinnitust hageja tellimuse kinnituseks, sest enne seda ei alustatud tootmisega. Hageja ootas enne seda kostjalt n-ö. "rohelist tuld", et kõik on nii nagu kostja soovib. Seega sõlmiti müügileping 09.04.2019. Vastavalt pakkumisele nr 10572 oli tellimuse täitmise aeg 14 nädalat tellimuse esitamisest. Kuivõrd kostja kinnitas lõplikult tellimuse 09.04.2019, siis sealt hakkas lugema tellimuse täitmise aeg. Nii pakkumises kui ka peale seadme valmimist 21.06.2019 esitatud arvel (hagiavalduse lisa 3) oli tasumise tingimuseks ettemaks, kuid seade jõuti tootja tehasest kostja poole teele panna enne seda kui hageja esitas kostjale arve. Vastavalt tehase saatelehele (Delivery note - lisa 4) saadeti seade välja kostja poole 18.06.2019 ning vastavalt hagiavalduse lisas 2 olevale saatelehele läks seadme omandiõigus kostjale üle 20.06.2019, mil kostja esindaja tarnitud seadme vastu võttis (täpsemalt 20.06.2019 kell 13:24 kostja aadressil Suur-Sõjamäe tn 35). Hagejal oli kavatsus esitada kostjale vastavalt hinnapakkumisele nr 10572 seadme kohta ettemaksu arve, aga kuna seade valmis tootja Boch Rexrochti tehases kiiremini ja pandi kostja poole teele, siis jõudis seade kostjani 20.06.2019 ehk samal päeval hageja arve esitamisega. Kostja ei ole arvele vastu vaielnud ega kauba kättesaamise fakti vaidlustanud. 04.09.2019 kirjutas kostja esindaja DR hageja seaduslikule esindajale küsimuse seadmele sobiva hüdraulika õli kohta. Hageja vastas 05.09.2019 ja toimus arutelu õli sobivuse üle (lisa 6). 11.11.2019 e-kirjas küsis kostja seaduslik esindaja tehnilist abi hüdraulikasüsteemi käivitamisel. Hageja vastas kostja päringule 11.11.2019 kell 10:32 e-kirjaga ja andis juhendeid (lisa 7, 8). 12.11.2019 kell 09:12 saatis hageja veel täiendavaid selgitusi koos joonisega (lisa 9). Peale seda ei ole kostja rohkem hageja poole ei pöördunud. Hageja sai eeldada, et hüdraulika süsteem saadi tööle ja rohkem ei ole vaja hageja abi. Hagejal oli vastavalt müügilepingule kohustus tarnida kostjale hageja enda poolt tulevikus omandatav seade, mis oleks valmistatud kostja poolt esitatud (09.04.2019 e-mail, hagi lisa 1) tehniliste andmete järgi. Hageja kohustuses ei olnud seadme tehases töösse seadistamine. Kostja tehnilise kirjelduse järgi ostetud seade on suurema süsteemi üks väike osa ning iseseisvalt ei ole kasutatav. Hageja andis kostjale üle seadme juurde käiva tehnilise dokumentatsiooni 642-l leheküljel (joonised, skeemid, juhendid jne) mälupulgal. 3 03.10.2019 soovis kostja sama hüdrojaama projekti juurde tellida samu tooteid, mis juba olid hageja poolt tarnitud seadme küljes. Kostja vastas samal päeval 03.10.2019 kell 15:05:53 e-kirjaga ja saatis fotod hageja tarnitud seadmel olevates klappidest (lisa 10). Hageja saatis 07.10.2019 kell 12:11 emailiga kostjale hinnapakkumise nr 12907, millele peale kostja helistas ja soovis tooted ära tellida. Seejärel saatis hageja 15.10.2019 kell 16:41 e-kirjaga kostjale arve nr 191196 summas 997,30 € ja palus arve tasuda ettemaksuna, kuivõrd krediiti hageja kostjale ei olnud valmis andma seoses võlas oleva arvega. Kostja ei maksnud kohe seda ära. 10.12.2019 palus kostja esindaja DR uuesti sama arvet, et see ettemaksuna tasuda. Hageja saatis 10.12.2019 kell 15:37 e-kirjaga uuesti arve (lisa 10). Hageja on seisukohal, et 03.10.2019 kostja poolt saadetud fotod, milledelt nähtub hageja poolt kostjale müüdud seade, tõendavad, et hageja müüdud seade on kostja valduses. Seega on hageja teinud võimalikuks seadme omandi ülemineku kostjale vastavalt
Kostja endapoolset ostuhinna tasumise kohustust täitnud ei ole. Uute toodete osas tasus kostja ettemaksu 11.12.2019 ning saatis maksekinnituse hagejale e-mailiga ja leppis kokku kaubale järele tulemise 12.12.2019 hageja kontorisse (lisa 11). 25.02.22 (dtl 162) märkis, et poolte vaheline tava ja praktika on olnud selline, et kostja kinnitas hageja kirjaliku pakkumise oma kirjaliku (harva suulise) tellimusega ning on seeläbi aktsepteerinud ka hageja müügi-ja tarnetingimused. Sellega on loetud leping sõlmituks. Ka teiste arvete puhul on lepingute sõlmimine toimunud samal viisil. Hageja pakkumises nr 10572 oli viide hageja müügi- ja tarnetingimustele. Bosch Rexroth on toodete edasimüüja Eestis ning kinnitas, et ta oli müüdud seadme omanik. Ka hageja müügi- ja tarnetingimuste punkt 2.3 sätestab, et müüja jätab endale õiguse tarnida ostjale tooteid oma tootevalikust otse väljaspool Eesti Vabariiki asuvast tootmistehasest. Kuigi hageja on seisukohal, et hageja ja Bosch Rexrothi omavaheline arveldus ei puutu kostjasse, on Bosch Rexroth OY kinnitanud, et hageja on tasunud tootja arve (lisa 4). Kostja on viivituses ja seadusjärgne viivis on võlalt perioodi 22.06.19 - 30.04.21 eest 4018,19 €. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlga 27000 €, viivist hagiavalduse esitamise seisuga 4018,19 €, täiendav viivis arvestatuna võlgnevuse summalt (27000 €) alates 01.05.2021 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni
Menetluskulud ja sellelt nõutava viivise palub jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kulud hageja kanda. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõue, kuna see on esitatud 1,5 aastat hiljem Intrum Iustitia poolt, seega on nõue üle läinud (07.06.21, dtl 30). Hageja ei ole seadme valmistaja s.o. seadme tootja. Tegelik seadme tootja on tehas „Bosch Rexroth“ ning antud seadme on hageja ise tellinud tehaselt. Et tõendada nõudeõiguse olemasolu, peab hageja tõendama, et ta on tasunud seadme eest. Hageja on teadlik, et tegelik seadme tellimuse kättesaaja on metallurgia ettevõte (tehas) „Heneken Melts s.r.o“, mis asub Slovakkias (Heneken Melts s.r.o Vajanského 146, 053 61 Spišské Vlachy, Slovakia). Hageja tellimusel valmistatud seade on osa 4 metallurgiaseadmetest ning käesoleva ajani ei tööta see nõuetekohasel viisil. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole, et kas kaugteel või kohapeal kõrvaldada puudused, kuid kostja on sellest keeldunud. Vaadeldaval juhul ei ole kostja ja hageja vahel lepingut sõlmitud. Kostja ei võtnud endale tasumise kohustust. Hageja poolt esitatud arve (arve ei ole esitatud sõlmitud lepingu raames) ei tekita rahalise kohustuse täitmise kohustust (20.07.21 vastus, dtl 45). Arve esitamine ei tähenda lepingu sõlmist, lepingu sõlmimine on tõendamata (10.01.22, dtl 148). Hageja pidanuks esitama uue pakkumise uutel tingimustel, mida pole tehtud, sest pakkumises nr 10575 ja arves nr 190738 oli orienteeruv hind ja räägiti ettemaksust, mida ei esitatud. Pakkumuse aeg lõppes 12.01.19 ja hageja pidi tegema uue pakkumuse, kuid ei teinud seda. Seega polnud leping sõlmitud 09.04.19 (19.01.22 dateeritud dokument, esitatud kohtule 07.04.22, dtl 182, infosüsteemi dokumendi nr 27.) Menetluskulud palub jätta hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kõigepealt käsitleb kohus otsuses asjas kohalduvaid õigusnorme (I), siis vaidlustamata asjaolusid (II), siis lahendab nõuded (III) ja seejärel võtab seisukoha menetluskulude ja protokolli parandamise taotluse kohta (IV). I
lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 2 sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest, lg 3 sätestab, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 järgi on nõustumuse (aktsept) on otsese tahteavalduse või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt
lg 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 kohaselt kui 5 võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja § 113 lg 1 II lause järgi seadusjärgset viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. TsÜS § 67 lg 1 sätestab tehingu mõiste ja selle kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise eelduseks vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes (Riigikohtu
lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, lg 3 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. II Vaidlustamata asjaolud Hageja esitas kostjale tasumiseks arve 21.06.2019 nr 190738 arves märgitud hüdraulika seadme eest tasumiseks 27000 € (dtl 13-14), mille tasumise aeg oli 21.06.2019. Kostja ei ole hagejale seda summat tasunud. Hüdraulikaseade on tarnitud kostja lattu Suur-Sõjamäele (saateleht nr FI00156084, dlt 12, hagi lisa 2). Viivis on arvestuslikult perioodi eest 22.06.19-30.04.21 hagetavalt võlalt seadusjärgses määras 4018,19 €. III Vaidlus on selles, kas pooled sõlmisid müügilepingu. Kohtule hageja esitatud ja kostjale saadetud 12.12.18 e-kirjast nähtub, et hageja saatis kostjale pakkumise nr 10572 koos seadme esmase kirjelduse ja hinnaga (08.12.21, Lisa 1, tõlge dlt 93). Hageja esitas kohtule e-kirja 13.12.2018 koos illustreeriva materjaliga seadme kohta (Lisa 2, tõlge dlt 98). Hageja poolt kohtule esitatud kostjaga peetud e-kirjavahetusest 31.01.19 (lisa 3, dtl 119 tõlge) nähtuvalt vastab hageja kostjale ja täpsustab toote andmeid. Hageja seadusliku esindaja AKe seletustest vande all (protokoll 01.03.23, dtl 287jj) nähtub, et 2018.a lõpus pöördus kostja hageja poole sooviga osta hüdraulikaseade projekti jaoks, mille tarvis peeti korduvalt koosolekuid, arutati tehnilisi 6 nüansse. Selle käigus teatas hageja kostjale, et hind ei muutu tehniliste üksikasjade tõttu ning kostja soovis, et hageja telliks seadme ära. Selline jutt toimus kostja kontoris suuliselt. Hageja seletas, et uut pakkumist polnud vaja kostjale teha, sest kostja oli tellimust kirjalikult kinnitanud ning pakkumises märgitud 30 päeva on tavaline standardmärge juhuks kui mõni klient avastab 2 aasta pärast ja soovib asja osta, et siis saab hageja hinda korrigeerida. Seletuste kohaselt tarniti seade kostjale 2019.a. juunis ja tehnilise dokumnetatsiooni andis hageja üle kostja töötajale DRle mälupulgal kostja tootmishallis. Seletuste kohaselt ei olnud tegemist valmisseadmega, mis oleks iseseisvalt saanud töötada, osa seadme osi tuli kostjal endal hankida. Seda, et kostja soovis, et hageja hangiks seadme, sai hageja aru siis, kui oldi kostja kontoris ja kostja ütles, et hind 27000 koos käibemaksuga, sobib. Antud olukorras tuli seade kiirelt, ettemaksu ei jõutudki kostjalt küsida. Seade tarniti kostja tehasesse Suur-Sõjamäele. Hageja esitass kohtule pooltevahelise e-kirjavahetuse 21.03.19 - 09.04.19, millest nähtub, et hageja on palunud kinnitust kostjalt, kas kõik sobib, kuna tehas vajas tehniliste andmete kirjalikku kinnitust ning palus need üle vaadata. Kostja vastas hagejale 09.04.19 e-kirjaga ja kinnitas hüdrojaama paigutuse ja andmed (hagi lisa 1, dtl 6jj). Hageja esitatud pakkumisest nr 10572 12.12.18 (08.12.22 dokumendi lisa, dlt 92) nähtuvad hüdraulika seadme nimetus, tehnilised andmed ja hind 27000 €. Kostja seaduslik esindaja MQ andis seletusi vande all (01.03.23 istungi protokoll dtl 290jj). Seletuste kohaselt oli ta selgitanud kontoris peetud rääkimiste käigus hagejale, et seade läheb Slovakkias asuvale ettevõttele. Lisaks seletas kostja seaduslik esindaja, et seadmega oli probleeme, millest teavitas hagejat. Ta seletas, et kui seade kätte saadi, siis selgus kohapeal, et seade ei tööta. Kostja seletas, et hagejaga ei ole räägitud ei ettemaksust, tarneajast ega muid küsimusi. Kostja seletas, et käesolevas asjas oli vaja teha leping ja erimeelus on selles, et seade ei tööta. Hinnates kogumis poolte seletusi vande alla, poolte eeltoodud e-kirjavahetust, asub kohus järeldusele, et pooled pidasid suuliselt läbirääkimisi selles, et hageja tarniks kostjale hüdraulikaseadme, mille tehnilised tingimused ja hind 27000 € koos käibemaksuga oli näidatud pakkumises nr 10572, e-kirjas 12.12.18 ja pooltevahelises edaspidises e-kirjavahetuses. Seega asub kohus järeldusele eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et hageja tegi
lg 1, § 16 lg 1 pakkumuse kostjale müüa talle pakkumises nr 10572 ja e-kirjavahetuses ning hageja seletustes mainitud seade 27000 € eest ning kostja aktsepteeris
lg 2, § 20 lg 1 järgi suuliselt ja lisaks ka 09.04.2019 e-kirjaga hageja pakkumust osta vastava hinnaga vastav seade. Isegi kui kostja pole selgelt ja ühemõtteliselt väljendanud kirjalikult, et ta soovib osta pakkumises märgitud seadet vastava hinnaga ja pole seda ka märkinud 09.04.19 ekirjas, on tema 09.04.19 e-kirjaline kinnitus, eelnev pooltevaheline e-kirjavahetus ning hageja antud seletus selle kohta, et kostja kinnitus suuliselt, et talle sobib seade vastava hinnaga, kostja antud kaudne tahteavaldus TsÜS § 68 lg 3 tähenduses olla hagejaga õiguslikult seotud, et osta hagejalt seade 27 000 €-ga. Nii on ülalviidatud tõenditega tõendatud, et pooled vahetasid vastastikuseid tahteavaldusi TsÜS § 67, 68 lg 1, 3,
8 lg 1, § 9 lg 1, 2 mõttes erinevatel viisidel, nii suuliselt kui kirjalikult, et sõlmida hüdraulikaseadme müügileping. Kuna kostja andis e-kirjaga hageja nõudel seadme tehniliste andmete sobivuse kohta kinnituse 09.04.19, siis on poolte vahel leping sõlmitud
Kostja seadusliku esindaja seletus, et sellise suure ostu puhul oleks pidanud olema kirjalik leping, ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja oleks avaldanud mingilgi viisil tahet sõlmida leping kirjalikus vormis, st et vastavalt poolte kokkuleppele oleks leping sõlmitud vaid kirjalikus vormis
Kostja seadusliku esindaja seletustest vande all nähtub vaid etteheide hagejale, et seade justkui ei tööta. Seega ei kinnita kostja seletused vande all seda, et pooled 7 pole sõlminud müügilepingut või et kostja pole soovinudki seda seadet osta või oleks poolte vahel muu lepingu (muu lepingu olemasolu ei ole kostja oma vastustes ka väitnud). Poolte vahel peetud e-kirjavahetusest ajavahemikul september 2019 - november 2019 (hageja 08.12.21 dokumendi lisad 6, 7, 8, 9, dtl 124-136) nähtub, et pooled arutavad seadmega seotud küsimusi, nagu millist õli kasutada ja kuidas tehniliselt toimida (käivitada jms). Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja oleks saanud toote, mida ta pole kunagi soovinud osta. Seega kinnitavad need kirjad hageja väiteid, et kostja on soovinud saada vastava hüdraulikaseadme, vastasel korral oleks mõistlik võlgnik/võlausaldaja ehk kostja teatanud kohaselt hagejale, et tal ei ole märgitud seadmega mingit puutumust ja pole soovinud seda osta. Hageja on esitanud 09.01.20 e-kirja kostjale, milles palub arve tasumist (dtl 15jj, hagi lisa 4). Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja pole soovinud osta seadet, vastasel korral oleks mõistlikult käitunud kostja teatanud kohaselt hagejale, et tal ei ole seadmega mingit puutumust. Nii on tõendatud hageja väited, et pooled sõlmisid vastava hüdraulika seadme müügilepingu 09.04.19
lg 1, § 8 lg 1, 2 järgi ning kostja väited, et sellist lepingut pole sõlmitud, on alusetud. Kuna kohus tuvastas eeltoodud tõendite alusel pooltevahelise müügilepingu sõlmimise, ei ole vaja kohtul hinnata poolte varasemat praktikat lepingute sõlmimise küsimustes ega ka 25.02.22 kohtule esitatud müügi- ja tarbetingimusi, kostja poolt varem hagejale tasutud summade kohta esitatud arvete nimekirja ja pangakonto väljavõtet (lisa 1, 2, 3, dlt 159, 160 153jj). Kostja väide ja asjaolu, kas hageja on tasunud selle seadme eest oma lepingupartnerile ja et hageja ise soetas selle tootjalt Boch Rexroth OY-lt, ei oma hageja ja kostja vahelise müügilepingu sõlmimise ja täitmise seisukohalt tähtust, mistõttu ei ole kohtul vaja sisuliselt hinnata Boch Rexroth OY kinnitust selle kohta, et hageja on omakorda viimasele seadme eest tasunud (25.02.22 dokumendi lisa 4, dtl 158, tõlge dtl 166). Samuti ei oma tähtsust vaidluse seisukohalt, kas kostja soovis 03.10.2019 tellida veel juurde tooteid, mille tõttu ei ole vaja hinnata hageja poolt kohtule esitatud kostja 03.10.19 e-kirja, fotosid seadmel olevatest klappidest, hinnapakkumist nr 12907, arvet nr 191196 ja maksedokumenti tolle arve tasumise kohta 11.12.19 (08.12.22 dokumendi lisa 10, 11 dtl 137-146). Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et seade tarniti kostja lattu ja et kostja on seadme kätte saanud. Seetõttu ei ole vaja hinnata ka hageja 08.12.21 esitatud HRX AS-i kirja selle kohta, kas saatelehe originaal koos allkirjadega on säilinud või ei (lisa 5, dlt 121). Seega on tõendatud, et hageja on andnud üle kostjale ka seadme omandi
Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt
Kostja väide, et hageja on nõude loovutanud Intrum Estonia AS-le, ei ole millegagi leidnud kinnitust, sest märgitu ei nähtu kostjale saadetud nõudekirjast (dtl 36, kostja 07.06.21 lisa). Vastupidiselt nähtub kirjast, et võlausaldaja on hageja, kes on volitanud Intrum Estonia AS-i võlga sisse nõudma kostjalt ja palunud tasuda võlg Intrum Estonia AS-i arvele. See ei tähenda hageja nõude üleminekut Intrum Estonia AS-le
Müügihind tuli tasuda arve järgi 21.06.19. Selles vaidlus puudus. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale 27000 € ehk müügihinda, siis on kostja rikkunud müügilepingust ja
lg 1, § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 tulenevat müügihinna tasumise kohustust ning on kohustuse rikkumises ehk viivituses
Ülaltoodu alusel on tõendatud ja põhjendatud hageja müügihinna tasumise nõue 27 000 €
Viivise arvestust ei ole kostja vaidlustanud. Viivis on seadusjärgses määras
MS § 367 on hagejal õigus nõuda alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk alates 01.05.21 viivist võlgnetavalt põhivõlalt seadusjärgses määras ehk
8 Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlga 27000 €, viivist 4018,19 € ja alates 01.05.21 viivist võlgnetavalt põhivõlalt
MS § 162 lg 1, 2 sätestab, et hagi rahuldamise korral jäävad poolte menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Hagi kuulus rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kohus koostas 08.11.21 istungi kohta protokolli. Hageja esitas 10.11.21 protokolli parandamise taotluse. Kohus palus kostjal vastata 17.11.2021 (dtl 77, kiri 10.11.21), kostja ei esitanud vastuväiteid. Hageja märkis, et protokolli 2.-l lehel kell 00:10:12 vastab hageja esindaja kohtu küsimusele „mida saateleht faktiliselt tõendab
lg 1 tähenduses“ ning hageja esindaja vastas, et „omand on üle antud kostjale selle kuupäeva seisuga“. Kuivõrd kohtu küsimus oli suunatud konkreetse tõendi kohta (hagi lisas 2 olev saateleht), siis on ilmne, et „selle kuupäeva seisuga“ tähendab saatelehel märgitud kuupäeva. Protokollis on kirjas. „Hageja es kohtule saatelehe kohta: Saateleht: tänase seisuga on omand üle antud. Lepingu sõlmimise kohta: Hagejal on esindaja täiendavaid tõendeid. Omavahel rääkisid hageja poolt AK ning kostja poolt kaks inimest. Hageja on seisukohal, et protokollis on ilmne viga ning taotleb kohtult selle parandamist. Hageja esindaja ei öelnud, et omand on üle antud „tänase“ seisuga, kuivõrd see tähendaks kohtuistungi toimumise päeva. Hageja esindaja ütles, et omand on üle antud saatelehel märgitud kuupäeva seisuga. Kooskõlas TsMS § 53 lg 3, 4 parandab kohus protokolli järgmiselt: Lugeda protokolli 2.-l lehel kell 00:10:12 hageja esindaja vastuse „ Tänase seisuga on omand üle antud.“ asemel õigeks järgmine „Omand on üle antud saatelehel märgitud kuupäeva seisuga.“. (digitaalne allkiri) Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.