) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on abielu lahutamisega nõus ja võttis esitatud hageja nõude õigeks.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning pooltel ei ole soovi neid taastada. Eeltoodust tuleneb üheselt, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. 2 2-22-12496 Menetluskulude jaotus
Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalisele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. 3.10.2022. a määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult 100 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt
lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
lg 2 kohaselt, menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi, kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja menetluskulud (s.o tasumata riigilõiv). Lähtuvalt
lg-st 7,
lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohus on 14. juuni 2010. a määruses (tsiviilasi nr 3-2-1-56-10) p-s 10 märkinud, et
lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohus leiab, et hageja varanduslik seisund tsiviilasja menetluse jooksul ei muutunud. Taotleja ainsaks sissetulekuks on taotleja perekonna sotsiaaltoetused, peretoetused ning laste toetused. Taotleja ülalpidamisel on viis alaealist last. Kohus tuvastas menetlusabi taotluse lahendamisel, et hagejal puuduvad muu vara ja sissetulekud, mida oleks võimalik arvestada taotleja maksevõime hindamisel ja/või millele seadus võimaldaks pöörata sissenõuet. Kohus loeb hageja majandusliku olukorra mõjuvaks põhjuseks, et vabastada ta
lg 7 alusel menetluskulude – tasumata 100 euro riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ja jätab hageja 100 eurot menetlusabi kulu Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt
lg-le 2 saadab kohus kohtuotsuse pärast jõustumist Narva linnakantseleisse kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse. 3 2-22-12496 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.