) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11. Vaidlus puudub selles, pooled sõlmisid 30.06.2021 lepingu K01/2021-EE, millega hageja andis kostjale õiguse taasedastada Eestis telekanaleid PBK, REN TV, NTV Mir, DOM Kino (tl 5-26). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja väljastas 31.01.2022 arve nr 17046 summas 132 910,94 eurot maksetähtajaga 02.03.2022 ja arve nr 17047 summas 1 228,56 eurot maksetähtajaga 02.03.2022 (tl 27-28) ning 28.02.2022 arve nr 17146 summas 132 048,67 eurot maksetähtajaga 30.03.2022 ja arve nr 17147 summas 1 251,36 eurot maksetähtajaga 30.03.2022 (tl 29-30). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on lepingus märgitud telekanaleid taasesitanud kuni 28.02.2022. Vaidluse alla ei ole ka arvete sisu või suurus. 12. Kostja keeldub lepingust tulenevat kohustust täitmast põhjusel, et leiab, et hageja nõuab tasu sanktsioneeritud telekanalite vahendamise eest ja hagejaga seotud isik on sanktsioonide rikkumise eest süüdi mõistetud, seega esineb põhjendatud alus arvata, et hageja nõutava tasu maksmise tagajärg on selle otseselt või kaudselt kättesaadavaks tegemine sanktsioneeritud telekanaleid omavale ja sanktsioneeritud isikute loetellu kantud isikutele või nende kasuks. Määruse (EL) nr 269/2014 artikli 2 lõike 2 ja artikli 9 lõike 1 järgi on selline tegevus keelatud. Hageja omakorda leiab, et kostjal puudus õigus kohaldada finantssanktsiooni kuivõrd hageja, tema seaduslike esindajate ega tegelike kasusaajate suhtes ei ole kohaldatud ühtegi sanktsiooni. Seega on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus keelduda hageja poolt esitatud arvete tasumisest. 13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 368 järgi annab üks isik (litsentsiandja) litsentsilepinguga teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 14. Euroopa Liidu Nõukogu Määrus (EL) nr 269/2014, 17. märtsist 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega artikkel 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb külmutada sanktsioneeritud isikutele kuuluvad ning nende valduses või kontrolli all olevad varad ja majandusressursid. Rahalisi vahendeid ei tohi otseselt ega kaudselt kättesaadavaks teha sanktsioneeritud isikutele või nendega seotud isikutele ega nende kasuks. Määrus (EL) nr 269/2014 on otsekohalduv. 4 2-22-10269 15. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 19 lg 2 on sätestatud, et kui füüsiline või juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks teha, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni. RSanS § 19 lg 3 on sätestatud, et kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata Rahapesu Andmebürood (RAB). 16. Rahapesu Andmebüroo saatis veebruaris 2022, kui Venemaa relvajõud alustasid täiemahulist sissetungi Ukrainasse raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele ning abioperaatoritele mitmeid märgukirju: a. 24.02.2022 märgukirjas selgitas RAB, et sanktsiooninimekirja lisatud isikud (sh Bank Rossiya) „võivad omada või kontrollida [...] telekanaleid, sealhulgas telesaateid, mida teenuse-pakkujana edastate“ ; RAB palus kostjal hinnata, kas vastavalt RSanS §-le 19, kas kostja poolt telekanalite edastamine ja sõlmitud lepingud rikuvad finantssanktsiooni, sh teevad ressursi kättesaadavaks. Juhul, kui tegemist on finantssanktsiooni kohaldamise olukorraga, palume hinnata, kas esineb kohustus finantssanktsiooni kohaldada, sealhulgas lõpetada ressursi kättesaadavaks tegemine (telekanalite, saadete, reklaamide jms) edastamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda nimekirja lisatud isikute ja üksuste (nimetatud muu hulgas ülal) huvidest ning asjaolust, kas ressursi tehakse kättesaadavaks. Kättesaadavaks tegemine võib alltoodud hindamiskriteeriumite kohaselt sisaldada muu hulgas teenuse eest tasumist, mis jõuab lõppastmes sanktsioneeritud isikule või tema kontrolli all olevale ettevõttele, samuti telekanali edastamist, mille käigus vaatajale edastatud reklaamist saab tulu sanktsioneeritud isik või tema kontrolli all olev isik (tl 99). b. 28.02.2022 märgukirjas märkis RAB, et lähtudes EL nõukogu määrusest nr 269/2014, on Bank Rossiya kantud nimetatud määruse sanktsioneeritud isikute nimekirja alates 23.02.2022 ning tema osas tuleb kohaldada piiravaid meetmeid vastavalt määruse artiklile 2: külmutatakse kõik I lisas loetletud füüsilistele isikutele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks I lisas loetletud füüsilistele isikutele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks (tl 100). c. 03.03.2022 märgukirjas tõi RAB esile, et sanktsioneeritud isik YVK (sündinud 25.07.1951) on seotud telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino litsentse omavate ettevõtetega, mille tõttu tuli lõpetada nii nende kanalite vahendamine kui ka selle eest maksmine. RAB on märgukirjas selgelt märkinud, et ka Nord Print OÜ vahendatavad telekanalid kuuluvad Venemaal NMG-le ja Bank Rossiya’le, mille üle on käesolevas kirjas viidatud sanktsioonialusel isikul mõju ning mida on Euroopa Nõukogu sanktsioone kehtestavas määruses ka sellisena kirjeldatud. RAB täpsustas, et sanktsiooni rikkumine ei ole ainult nende kanalite eest maksmine vaid ka kanalite kättesaadavaks tegemine tarbijale olenemata sellest, kas seda tehakse tasuta või tasu eest (tl 101-102) d. 18.03.2022 märgukirjas andis RAB juhiseid, et sanktsioneeritud isik YVK (sündinud 25.07.1951) on seotud telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino litsentse omavate ettevõtetega, mille tõttu tuli nende kanalite vahendamine ja kanalite edastamise eest tasude vahendamisega majandusressursside kättesaadavaks tegemine lõpetada. Samas tuleb arvestada, et ka Nord Print OÜ vahendatavad telekanalid kuuluvad Venemaal NMG-le, mille üle on käesolevas kirjas viidatud sanktsioonialusel isikul 5 2-22-10269 mõju, mida on Euroopa Nõukogu sanktsioone kehtestavas määruses ka sellisena kirjeldatud. See kinnitab täiendavalt, et ka telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino vahendamine litsentse omavate ettevõtete abiga on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine (tl 103-104). 17. Vaidlust ei ole selles, et YVK (sünd xx.xx.xxxx, seotud telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino litsentse omavate ettevõtetega) ja Bank Rossiya on kantud määruse lisas I toodud nimekirja. Kostja hinnangul on alust arvata, et hagi rahuldamise ja hagejale makse tegemise tagajärg on rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine Bank Rossiyale ja/või YKile või nende kasuks. Kohus nõustub kostja arvamusega. Kohus on seiskohal, et kostjal oli alus kohaldada hageja suhtes finantssanktsiooni. Finantssanktsiooni kohaldamise meetmeks on mh majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelamine, mis võib iseenesest väljenduda ka lepinguliste kohustuste mittetäitmises. 18. Määrus (EL) nr 269/2014 artikkel 11 lg 1 kohaselt lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:
Menetluskulude jaotus 32.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 33.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 34. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude 8 2-22-10269 rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.