← Eesti

1-17-6124/13

1-17-6124 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2017. a., Tallinn Kohtuasja number 1-17-6124 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav C.F RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava C.F apellatsioon Harju Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. oktoobril 2017 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav C.F ja tema kaitsja Raul Ainla käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe C.F süüdi tunnistamise kohta KarS §

§ 424järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning karistuse suuruses.

  1. Samuti lepiti kokkuleppes kokku C.F süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude suuruses, milleks oli sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 216 eurot ja ekspertiisikulu 420 eurot ning kohtumenetluses tekkivate kulude hüvitamise kohustuses (2 kd tl 13-14).
  2. Harju Maakohus mõistiski
  3. oktoobri
  4. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses C.F süüdi KarS §

§ 424järgi ning karistas teda vastavalt 1 aastase ja 2 aastase vangistusega. Kar

S § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel tuleb koheselt ära kanda 6 kuud vangistust. Ülejäänud 2 aastat 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui C.F ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 216 eurot ja ekspertiisikulu 420 eurot. Maakohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul ositi kohtuotsuse jõustumisest. Igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 111,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav C.F , kes taotleb kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmist, sest tal puuduvad rahalised vahendid nende tasumiseks. Tal puudub nii raha kui vara. Lähemal ajal peab ta asuma vanglakaristust kandma. Raha on tal vaja ka vanglas olles, et seal inimväärselt elada. Leiab, et maakohus oleks pidanud teda menetluskulude tasumisest vabastama. Seda küsimust maakohtus isegi ei arutatud. Seega leiab, et kriminaalmenetluse kulude tasumisest peaks teda nüüd vabastama ringkonnakohus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates
  3. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  4. aprilli
  5. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.
  7. oktoobril 2017 abiprokuröri Katrin Troni, süüdistatava C.F ja tema kaitsja Raul Ainla vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas sõnaselgelt, et kriminaalmenetluse kuluks on sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 216 eurot ja ekspertiisikulu 420 eurot ning need kuuluvad C.F poolt hüvitamisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 2

(3)
  1. oktoobril 2017 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et C.F on kohtuistungil kohtuliku arutamise ajal avaldanud, et talle on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub kokkuleppega vabatahtlikult, samuti väljendas ta kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet. Palub kokkuleppe kinnitada (2 kd tl 15, 18)).
  2. Apelleeritud kohtuotsusega ongi C.F kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Kohus on väljamõistetud menetluskulud võimaldanud tasuda 12 kuu jooksul ositi igakuiste osamaksetema vähemalt 111,75 eurot. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Vaatamata sellele vaidlustab C.F maakohtu otsust ja taotleb jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda. Kohtukolleegium ei pea süüdistatava taotlust asjakohaseks. Esiteks on menetluskulude riigi kanda jätmise taotlus asjakohatu, kuna seadus (KrMS § 180 lg 3) ei võimalda jätta menetluskulusid täielikult riigi kanda, vaid ainult osaliselt. Teiseks, nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on menetluskulude vähendamine või osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest ega ole esitanud muid põhjendusi menetluskulude tasumise võimatusest. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuliku arutamise järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  3. novembri
  4. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
  5. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
  6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava C.F apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.