Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1094 (19284000480) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekre

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav E.G (isikukood: XXX; elukoht:xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx ; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Nikolai Kõiv RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada E.G süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 24.10.2019.–25.10.2019.a ning 06.12.201907.12.2019.a), s.o 4 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda E.G-l ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. Ülejäänud 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust jätta tingimisi kohaldamata. Määrata E.G-le katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva ei pöörata täitmisele, kui E.G ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike jä rel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata E.G-le katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Määrata E.G-le katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on liiklusalaste süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrata E.G-le lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (telefon 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.0016.00) või e-postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta E.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Tulenevalt Kr

MS § 414 lg 1 saadab kohus E.G-le kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429. 2. Konfiskeerimisele kuuluv vara:

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2020. a määrusega Kr

MS § 142 lg-te 1 ja 2 alusel arestitud E.G-le kuuluv sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX VIN-koodiga xxxxxxxxxxx (asukoht Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond).

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.G-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot ja riigi õigusabi tasu 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot 40 senti riigi kasuks. Määrata 2 kriminaalmenetluse kulud 632 (kuussada kolmkümmend kaks) eurot 40 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. juulikuust igakuise menetluskulu osa 52 (viiskümmend kaks) eurot 70 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700021386 ning selgituse “ E.G , otsus nr 1-20-1094, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus E.G sundraha summas 438 eurot riigi kanda. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kaudu riigi õigusabi tasu 32,40 eurot (s.h käibemaks 5,40 eurot) vandeadvokaat Nikolai Kõivule tema poolt E.G-le kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi naalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on E.G toime pannud kuriteona korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

lg 2 järgi, mis seisnes selles, et isikuna, kellega on 14.11.2019.a sõlmitud kokkulepe süüdistatuna

§ 424

lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning kes on 03.12.2019.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtumäärusega antud kokkuleppemenetluses kohtu alla, juhtis taas 06.12.2019.a kella 16:35 paiku Viljandi 3 maakonnas Mulgi vallas Päigiste külas Sultsi-Abja-Paluoja tee 18 km-l mootorsõidukit Škoda Octavia reg märgiga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0.99 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus E.G kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Tulenevalt

§ 68

lg-st 1 arvata mõiste tava karistuse aja hulka E.G poolt eelvangistuses viibitud aeg (24.10.2019.–25.10.2019.a ning 06.12.2019-07.12.2019.a), s.o 4 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud 1 aasta 4 kuud 26 päeva vangistust jätta E.G suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui E.G ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja välj aspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet 4 - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (telefon 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.0016.00) või e-postil alko@vmh.ee) AJK Kliinik Viru Haigla Tapa Tervisekeskus Kuressaare Haigla

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta E.G-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks.

Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.

§ 424

lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava E.G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 162 eurot. Süüdistatava E.G kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 32,40 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 5 KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud jätta sundraha osaliselt, s.o summas 438 eurot riigi kanda. E.G on töövõimetuspensionär, tal esineb töövõimetus ning on määratud keskmine puue, millest tingituna on lisasissetuleku teenimine oluliselt piiratud. Isik saab iga kuu invaliidsuspensioni ligikaudu 260 eurot, mis suuresti kulub ravimite ostmiseks ning igapäevaste kulutuste peale. Samuti puuduvad tal vajalikud säästud, millest tulenevalt on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ning menetluskulude täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmine halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 632,40 eurot: sundraha 438 eurot ja riigi õigusabi tasu 194,40 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus E.G on kahtlustatavana kinni peetud 24.10.2019.–25.10.2019.a ning 06.12.201907.12.2019.a, seega on E.G viibinud eelvangistuses 4 päeva.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemise vahendina Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2020.a määrusega KrMS § 142 lg-te 1 ja 2 alusel arestitud E.G-le kuuluv sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX VIN-koodiga XXXXXXXXXXX (asukoht Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond) tuleb

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida.

Vastavalt

§ 83

lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6