Obsah (11)

§ 187§ 449§ 173§ 174§ 162§ 190§ 138§ 144§ 175§ 179§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-445 Tsiviilasi L.F-i hagi U.W R. vastu k

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi 1 2-24-445 taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE

1. L.F-i (hageja) esitas hagi U.W R. (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 7616 eurot 90 senti. Pooled sõlmisid
2. oktoobril 2021 üürilepingu eluruumi kasutamiseks.
3. oktoobril 2021 allkirjastatud üleandmise aktiga andis hageja eluruumi kostja valdusesse ja kasutusse koristatud seisukorras ning puhta ja terve sisustusega.
4. detsembril 2022 leppisid pooled kokku, et üürileping lõpeb
5. märtsil 2023 ning sellel kuupäeval peab kostja eluruumi vabastama. 1.1 Kostja andis eluruumi hagejale üle alles
6. märtsil 2023 üleandmis-vastuvõtmisaktiga, mille kohaselt on kostja kahjustanud kaasomandis olevat ridaelamu ees asuvat haljasala sõites selle peal autoga, korter oli täiesti koristamata ja must ning diivan oli katki. KOSTJA TAOTLUS AEGUMISE KOHALDAMISEKS
7. Kostja esitas
8. veebruaril 2025 taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja palus jätta hageja nõue kostja vastu rahuldamata ning panna kõik menetluskulud hageja kanda. 2.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 338 lg 1 kohaselt on üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest (VÕS § 338 lg 2). Üürileandja sai korteriomandi valduse tagasi
9. märtsil
10. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu kohtusse
11. jaanuaril 2024 ehk enam kui 9 kuud hiljem ning seega on hageja nõue kostja vastu aegunud. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA TAOTLUSE OSAS
12. Hageja nõue ei ole VÕS § 338 lg 1 kohaselt aegunud. Kogu hageja nõue ei koosne asja kahjustamisest tingitud hüvitise nõudest. Hageja on esitanud nõude ka luku vahetusega kaasnenud kulude tõttu, kahju ja selle suuruse kindlakstegemisega seotud kuludega, sh hageja kohtueelsete õigusabikuludega, eluruumi üleandmisega viivitamise eest. Need ei ole otseselt seotud üüritud asja kahjustamisega ning nende osas VÕS § 338 lg 1 ei kohaldu ning kohalduvad üldised aegumise sätted. 3.1 Hageja ei vaidle vastu sellele, et hageja on korteriomandi valduse tagasi saanud
13. märtsil
14. Hageja hinnangul ei kohaldu käesolevalt aega VÕS § 338 lg
15. Kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt 10 aastat. Kostja pole üürilepingu eset kasutanud hoolikalt ning on tagastanud selle halvemas seisus, mistõttu kostja tegevus lepingu eseme kahjustamisel on kahjustusi arvestades olnud tahtlik. Kostja mõistis haljasalale sõites, mööblile ja seintele ning põrandale tekitanud kahju tegevuse juures, et selline tegevus toob kaasa üüritud asja kahjustamise. Tegemist ei ole õnnetuse või kogemata juhtunud ühekordse asjaoluga, vaid teadliku ja sihipärase tegevusega, mille vältimatu tagajärg on asja kahjustamine. Seega saabub aegumistähtaeg
16. märtsil
17. 2 2-24-445 3.2 Juhul kui kohus asub seisukohale, et kostja tahtlik rikkumine pole tõendatud, leiab hageja, et aegumine katkes poolte kohtuvälise läbirääkimise ajaks. Läbirääkimised kostjaga kestsid
18. märtsist 2023 kuni
19. jaanuar 2024, sh hageja toonase lepingulise esindaja vahendusel
20. juulist kuni
21. oktoobrini
22. Läbirääkimiste käigus on kostja läbivalt nõuet tunnustanud, sh tegi seda
23. oktoobril 2023 ja
24. jaanuaril 2024, kui pakkus hüvitise suuruseks vastavalt 1300 ja 1350 eurot (dtl 12). Õiguskirjanduses on kompromissipakkumist, kus nõude alust ei vaidlustata ja reserveeritakse vastuväited vaid nõude suurusele, peetud aegumist katkestavaks. 3.3 Hageja selgitab, et kostja vabastas korteri
25. märtsil 2023 ning juba
26. märtsil 2023 saatis hageja kostjale kirja, kus andis teada, et üüritud asjal esinevad puudused ning kostja vastutab tekkinud kahju eest. Kostja vastas hageja nõudele
27. märtsil 2023, mööndes osaliselt tekkinud kahjusid ja kinnitades, et korter jäi koristamata ja tal on kohustus mh korter koristada ja haljasala korda teha. Hageja saatis kostjale täiendava kirja
28. märtsil 2023 ja kostja vastas sellele
29. märtsil
30. Edasi saatis hageja kostjale täiendavad teavitused kahjude osas
31. aprillil 2023,
32. aprillil 2023,
33. mail 2023 ja
34. mail
35. Kostja neile kirjadele ei vastanud, mistõttu jätkusid läbirääkimised esindaja vahendusel. Pooled esindaja vahendusel läbirääkimisi ebaõnnestunuks ega lõppenuks ei lugenud, samuti ei saavutanud kokkulepet, mistõttu saatis hageja
36. detsembril 2023 kostjale taaskord kirja ettepanekuga jõuda kohtuvälisele lahendusele (dtl 425) ja kostja vastas
37. jaanuaril 2024 (dtl 425). Kuivõrd pooled läbirääkimisi ei lõpetanud jääb hageja eeltoodu põhjal seisukohale, et läbirääkimised kestsid
38. märtsist 2023 kuni
39. jaanuarini
40. 3.4 Olukorras, kus pooled on pidanud läbirääkimisi ja kostja on kogu aeg nõuet tunnustanud, kuid vaielnud vastu nõude ulatusele, ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas kui kostja saavutaks nõude aegumise oma vastuolulise käitumise ja venitamise tõttu. Poolte läbirääkimised peatasid TsÜS § 167 lg 1 kohaselt aegumise kulgemise ning kuivõrd kostja tegi
41. jaanuaril 2024 kompromissettepaneku, siis TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkes ja algas aegumine uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Seega saabus VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud tähtaeg
42. juulil
43. Kuivõrd hagi esitati
44. jaanuaril 2024, on hagi esitatud enne aegumistähtaja saabumist 3.4 Kostja on
45. aprilli
46. a vastuses hagiavaldusele (dtl 198jj) läbivalt nõuet tunnustanud, kuid jäänud seisukoha juurde, et ei nõustu nõude ulatusega ning eriti õigusabiga kaasnevate kulude ulatuse ja proportsiooniga. Kohtupraktikas on selgitatud, et aegunud nõude tunnustamist võib lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks (RKTKo 18.12.2013, 3-2-1-146-13, p 24). Seega oleks hea usu põhimõttega vastuolus kui kohus lubaks kostjal nüüd tähtaja möödumisele tugineda. KOSTJA TÄIENDAVAD VASTUSED
47. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et ta ei ole kunagi hageja nõuet tunnustanud, kuna pooltel on olnud erinev nägemus kahju hüvitise suurusest. TsÜS § 158 lg 1 alusel katkeb ja algab aegumine uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. 4.1 Kostja on seisukohal, et poolte läbirääkimised kestsid
48. juulist 2023 kuni
49. oktoobrini
50. Hageja on hagi juurde lisanud poolte kirjavahetuse (dtl 12-16). Kostja pöördus hageja 3 2-24-445 esindaja poole
51. juulil 2023 ning sellest kirjast nähtub kostja tahe leida tekkinud vaidlusele kohtuväline lahendus. Kostja on keeldunud mitmetest hageja pakutud kompromissidest ning teinud oma ettepaneku hagejale
52. oktoobril 2023, mille kohaselt on ta nõus hüvitama 1300 eurot. Hageja ei ole sellele ettepanekule vastanud ning esitanud kohtule hagiavalduse
53. aasta alguses. Järelikult lõppesid läbirääkimised
54. oktoobril 2023, kuna hageja ei olnud nõus kostja ettepanekuga. 4.2 Hageja sai oma korteri tagasi
55. märtsil
56. Hagejal oli aega esitada hagiavaldus hiljemalt
57. septembriks
58. Läbirääkimised kestsid 2 kuud ja 14 päeva. Selleks ajaks peatus nõude aegumistähtaeg. Järelikult tuli hagejal hagiavaldus esitada kohtule hiljemalt
59. detsembriks
60. 4.3 Riigikohus on selgitanud, et aegumine on läbirääkimiste tõttu TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust. Aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-53-15, p 11). Hageja esitatud kirjavahetus
61. aasta märtsist maikuuni tõendab vaid seda, et hageja kirjutas korduvalt kostjale. Kostja on kahel korral vastanud hagejale ning neist vastustest ei nähtu kostja tahet alustada läbirääkimisi, et leida kokkuleppel lahendus tekkinud probleemile. Kostja on
62. märtsi 2023 kirjas kirjutanud, et allkirjastas kinnistu vabastamisel üleandmisdokumendi, kus oli kirjas, et vastuvõtja kinnitab, et ei oma üleandja suhtes pretensioone. Kostja tahe alustada läbirääkimistega nähtub hoopis
63. juuli 2023 kirjas, mille kostja edastas hageja esindajale. 4.4 Riigikohtu seisukoha kohaselt saab läbirääkimisteks pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Seega ei saa läbirääkimisteks pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks. Kui pooled peavad läbirääkimisi, siis aegumise peatumine lõpeb, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta (RKTKo 13.04.1011, 3-2-1-10-11, p 10). Kostja edastas hageja esindajale
64. oktoobril 2023 e-kirja oma ettepanekuga. Hageja saatis järgmise e-kirja kostjale alles
65. detsembril
66. Hageja vastas kostja ettepanekule peaaegu kaks ja pool kuud hiljem. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja ei vastanud kostja ettepanekule mõistliku aja jooksul ning aegumine peatus
67. oktoobril
68. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
69. Kohus teeb käesolevas asjas kostja taotluse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 449 lg 2 alusel vaheotsuse, mis on lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud.

1. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja on soovinud aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist (dtl 412). Kostja hinnangul tuleks vaheotsusega lahendada küsimus, kas hageja nõue on aegunud. Hageja on seisukohal, et ta on hagi kostja vastu esitanud õigel ajal.
2. Kohus leiab, et praegusel juhul on vaheotsuse tegemine põhjendatud, arvestades, et pooltel on nõude aegumise üle vaidlus ning kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks ning jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kostja taotlus tuleb lahendada 4 2-24-445 vaheotsusega. Kohus käsitleb seetõttu alljärgnevalt

§ 449lg 3 järgi üksnes nõude aegumist.

Kohus selgitab, et aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus poolte vaidlust sisuliselt. Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes nõude aegumisega seotud piirides ning kontrollib vaid, kas hageja eeldatav nõue on aegunud või mitte.

1. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (RKTKo 17.03.2021, 2-16-16764, p 11). VÕS § 338 lg 1 kohaselt on üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. TsÜS §147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
2. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kõik hageja nõuded ei ole aegunud VÕS § 338 lg 1 alusel. Hageja märgitud nõuded (kostja on teinud eluruumi välisukse koopiad, mis tingis luku vahetuse; kahju ja selle suuruse kindlakstegemisega seotud kulud, sh hageja kohtueelsed õigusabikulu ja eluruumi üleandmisega viivitamise eest) on kõik seotud üürisuhtega ning kohtu hinnangul saab ka kostjapoolsete lisavõtmete tegemise, mis on tinginud hagejale täiendava kulutuse, pidada üüritud asja muutmiseks VÕS § 338 tähenduses. Samuti on kahju kindlakstegemine ja kohtueelsed õigusabikulud seotud üürileandja nõudega üürniku vastu, kes on väidetavalt üüritud asja kahjustanud, mistõttu ei saa nende nõuete esitamise tähtaeg olla olemuslikult pikem kui VÕS § 338 lg-s 1 sätestatu. Kas aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 alusel 10 aastat
3. Hageja on leidnud, et kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on aegumistähtaeg 10 aastat. Hageja märgib, et kostja pole üürilepingu eset kasutanud hoolikalt ning on tagastanud selle halvemas seisus, mistõttu kostja tegevus lepingu eseme kahjustamisel on kahjustusi arvestades olnud tahtlik ning kostja mõistis, et tema tegevus toob kaasa üüritud asja kahjustamise. Kostja käitumine on olnud teadlik ja sihipärane. Seega saabub aegumistähtaeg hageja hinnangul alles
4. märtsil
6. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada eriregulatsioonist tulenevaid erandeid tähtaja kestusele, st kohustuste tahtliku rikkumise tõttu tekitatud kahju (TsÜS § 146 lg 4). Kohustust rikutakse tahtlikult juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Siinkohal peab kohus oluliseks, et kogutud tõenditest järelduvalt võib kostja olla rikkunud kohustusi üürileandja ees, kuid puuduvad tõendid, et õigusvastase kahju tekitamise soov oli tahtlik.
7. Edasi märgib kohus, et VÕS § 338 puhul on tegemist erinormiga tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud üldiste lepinguliste nõuete aegumistähtaegade osas ning eriregulatsiooni eesmärgiks on üürisuhetest tulenevate nõuete puhul kiire õigusrahu (õiguskindluse) saavutamine. Kiire õigusrahu saavutamist tagab ühtlasi üürileandja kohustus üüritud asja tagastamisel see üle vaadata ning asja halvendamise korral sellest üürnikule viivitamatult teada anda. Tegemist on lühendatud lepingulise aegumistähtajaga TsÜS § 146 lg-ga 1 võrreldes. Kohtu arvates on üüritud asja kahjustamise ja muutmise nõude esitamisele TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude esitamise aegumistähtajast erineva aegumistähtaja sätestamine põhjendatud sellega, et vältida nõuete esitamist pika aja möödumisel arvates asja tagasisaamisest. Arvestades nii õigusrahu, käibekaitse põhimõtet kui 5 2-24-445 ka tsiviilkohtumenetluses kehtivat tõendamiskoormise jaotust on pooltel keeruline aastaid pärast üüritud asja tagastamist tõendada asjaolusid kahjustamisega seoses. Seega pidi hageja kui üürileandja VÕS § 338 lg 1 ja 2 kohaselt kostja vastu kahju hüvitamise nõude maksma panema 6 kuu jooksul asja tagasisaamisest. Järgnevalt tuvastab kohus, kas käeolevas asjas on aegumise peatumisele või katkemisele viitavaid asjaolusid. Kas aegumistähtaeg on katkenud
8. Kui kostja on kohtu ette toonud asjaolud, et hageja nõue võib olla aegunud, võib hageja tuua kohtu ette sellised asjaolud, mis lubavad kohtul jõuda veendumusele, et nõude aegumine oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud.
9. Aegumistähtaja katkestab nõude tunnustamine (TsÜS § 158). Hageja toob esile, et läbirääkimiste käigus on kostja läbivalt nõuet tunnustanud, sh tegi seda
10. oktoobril 2023 ja
11. jaanuaril 2024, kui pakkus hüvitise suuruseks vastavalt 1300 ja 1350 eurot (dtl 12). Kostja aga rõhutab, et ta ei ole kunagi hageja nõuet tunnustanud, kuna pooltel on olnud erinev nägemus kahju hüvitise suurusest.
12. Kohus märgib, et sõnaselget nõude tunnustamist või tegu, millest võiks välja lugeda, et kostja on nõuet tunnustanud, tõenditest ei nähtu. Näiteks on hageja
13. juulil 2023 küsinud kostjalt kahju hüvitamiseks 7616 eurot (dtl 3) See, et kostja on selle vastu pakkunud 1300 eurot
14. oktoobril 2023, ei tähenda kuidagi, et ta on nõuet tunnustanud. Hageja väidetud läbirääkimiste tulemusena kompromisslepingut ei sõlmitud ning kohtu hinnangul ei saa nurjunud kompromissläbirääkimistel esitatud mõtteavaldusi pidada nõude tunnustamiseks. Nõude tunnustamine TsÜS § 158 lg 2 mõttes saaks olla siis, kui kostja on nõude osaliselt tasunud või väljastanud õiguslikult siduva võlatunnistuse või teinud muu teo, milles väljenduks soov kaasa tuua nõude tunnustamine. Eelnevat arvestades ei saa pidada aegumist katkenuks ja uuesti alanuks TsÜS § 158 lg 1 alusel. Kas aegumistähtaeg on peatunud
15. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.
16. Läbirääkimised peatavad aegumise üksnes juhul, kui need ka sisuliselt toimuvad (RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 32). Aegumistähtaeg peatub eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust (vt RKTKo 10.05.2013, 3-2-1-25-13, p 12). Aegumise peatumise aluseks ei ole ainuüksi võlgnikule korduvate kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole sellele läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (vt RKTKo 22.03.2011, 3-2-1-178-10, p 28). Samuti ei peata aegumist TsÜS § 167 lg 2 järgi täiendava tähtaja andmine täitmiseks, kui võlgnik on juba varem teatanud, et ta keeldub kohustust täitmast.
17. Hageja on leidnud, et kuna hageja ja kostja on vahetanud erinevaid kirju, kestsid läbirääkimised
18. märtsist 2023 kuni
19. jaanuarini
20. Kostja märgib aga, et hageja sai 6 2-24-445 oma korteri tagasi
21. märtsil 2023, mistõttu oli hagejal aega esitada hagiavaldus hiljemalt
22. septembriks
23. Kostja hinnangul kestsid läbirääkimised 2 kuud ja 14 päeva, so
24. juulist 2023 kuni
25. oktoobrini
26. Kostja pöördus hageja esindaja poole
27. juulil 2023 ning sellest kirjast nähtub kostja tahe leida tekkinud vaidlusele kohtuväline lahendus (dtl 15). Kostja on keeldunud mitmetest hageja pakutud kompromissidest ning teinud oma ettepaneku hagejale
28. oktoobril 2023, mille kohaselt on ta nõus hüvitama 1300 eurot (dtl 12). Kohus on seisukohal, et aegumise peatumiseks peab arvamuse vahetamisest nähtuma, et asjas on võimalik kokkuleppelise lahenduse saavutamine.
29. Hageja enda esile toodud kronoloogiast ei nähtu, et hageja oleks sellele ettepanekule vastanud mõistliku aja jooksul. Aegumine on läbirääkimiste tõttu TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust Läbirääkimisteks ei saa pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei ilmuta soovi läbirääkimisteks (RKTKo 13.04.2011, 3-2-1-10-11 p 10). Samuti on Riigikohus selgitanud (vt RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-54-16, p 14), et läbirääkimiste pidamist aegumise peatumise tähenduses saab järeldada üksnes siis, kui vastaspool läbirääkimiste pidamise ettepanekule vastuseks väljendab mingitki valmisolekut läbirääkimisteks.
30. Hageja võttis aega 2,5 kuud kostja ettepanekule vastamiseks. Arvestades, et hageja ei ole kostja kirjale mõistliku aja jooksul läbirääkimiste tahtega vastanud, ei ole praegusel juhul hageja nõude aegumine peatunud. See, et hageja reageeris alles
31. detsembril 2023 (dtl 425) kostja
32. oktoobri
33. a ettepanekule, ei ole kohtu hinnangul mõistlik aeg vastamiseks läbirääkimiste ajal. Valmisolekut läbirääkimisteks ei nähtu kohtu hinnangul ka selles, et poolte arusaamistel kahju nõude üle olid jätkuvalt liiga suured „käärid“, so hageja nõue 7616 eurot ja kostja vastu pakutav 1300 eurot.
34. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta (RKTKo 3.06.2016, 3-2-1-21-16, p 14). Kohus nõustub kostjaga selles, et pooltevahelised läbirääkimised lõppesid
35. oktoobril 2023, kuna hageja ei olnud nõus kostja ettepanekuga ega vastanud kostjale mõistliku aja jooksul. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendatud, et pidas kostjaga läbirääkimisi
36. märtsist 2023 kuni
37. jaanuarini
39. Kohtu tuvastatud asjaoludel algasid läbirääkimised
40. juulist 2023 ja lõppesid
41. oktoobril 2023, seega kestsid 2 kuud ja 14 päeva (kokku 76 päeva). Selle aja vältel oli nõude aegumine peatunud. TsÜS § 168 lg 1 sätestab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Eelnevat arvestades pikenes aegumistähtaeg käesoleval juhul 76 päeva võrra. Järelikult tuli hagejal hagiavaldus esitada kohtule hiljemalt
42. detsembriks
43. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitati kohtusse
44. jaanuaril 2024, seega pärast aegumistähtaega.
45. Olukorras, kus hageja arvas endal olevat kostja vastu üüritud asja kahjustamisest tulenev nõue, ei nähtu kohtule asjaolusid, mis oleksid takistanud hagejal oma nõudega õigeaegselt kohtusse pöörduda. Kohtule esitatust nähtub, et algne hageja esindaja on juba juunis 2023 koostanud hagiavalduse kohtule (dtl 4-10), kuid hageja on selle mingil põhjusel kohtule esitamata jätnud. Kuna hageja kahjunõue on aegunud, siis on kostjal TsÜS § 142 lg 1 ning VÕS § 338 lg 1 järgi õigus keelduda kahju hüvitamisest. 7 2-24-445
46. Arvestades eeltoodut tuleb lugeda hageja nõue kostja vastu aegunuks ja kohaldada kostja taotlusel aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud 25.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

1. Kostjale on antud
2. detsembri 2024 määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täies ulatuses osamaksetena. U.W R. kohustati tasuma ettemaksu riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude katteks 100 euro ulatuses ühekordse maksena. U.W tasus ettemaksu
3. detsembril
4. 27.

§ 190

lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

1. Kohus on kostja esindaja tasu kindlaks määranud
2. juunil 2025 summas 1073 eurot 84 senti koos käibemaksuga, s.o riigi õigusabi eest tasuks 786 eurot ja kuludeks 94 eurot 20 senti, millele lisandub käibemaks. 29.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

30.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või kohtumääruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.
2. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Arvestades advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja 8 2-24-445 kulude hüvitamise korra § 10 lg 3, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnihinnad vastavad riigi õigusabi andmisel aktsepteeritud tunnihindadele.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 33. Kostja on tasunud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude katteks ühekordse maksena 100 eurot. Kostja esindaja põhjendatud tasu ja kulu kokku on 1073 eurot 84 senti koos käibemaksuga. Arvestades, et kostja on tasunud ettemaksu 100 eurot menetluskulude kandmiseks, tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskuluna riigi tuludesse 973 eurot 84 senti koos käibemaksuga (1073,84-100) ja 100 eurot kostja kasuks. 34.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. RÕS § 26 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Arvestades summa suurust, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata tasumiseks pikem tähtaeg. Kohus näeb ette, et kostjal tuleb menetluskulud tasuda riigituludesse käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul. Kohus hoiatab hagejat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt

§ 179

lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 30 päeva jooksul. 35.

§ 179

lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

§ 179

lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. 36.

§ 178

lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 9