KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juunil 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-1074 Haldusasi Metsatervenduse OÜ kaebus Ke

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks 3-25-1074 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (

§ 52lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Metsatervenduse OÜ (edaspidi kaebaja) taotles
2. veebruari
3. a kirjaga (digitoimiku lehekülg (dtl) 11) Keskkonnaameti (edaspidi vastustaja) nõusolekut Rõuge vallas Mäe-Lüütsepa külas asuva Tornimäe katastriüksuse jagamisele kolmeks eraldiseisvaks katastriüksuseks vastavalt taotlusele lisatud plaanile. Kaebaja soovis vastavalt
4. septembri
5. a kinnistu kasutuskorra ja kaasomandi lõpetamise kokkuleppele Tornimäe kinnistut jagada selliselt, et taluhoonete jaoks jääks 1 ha suurune maa, mis jääks peale kinnistu jagamist kaasomanike S. ja T.A kaasomandisse ja mis vastab nendele kuuluva kaasomandi osa suurusele.
6. Vastustaja keeldus
7. veebruari
8. a kirjaga (dtl 29) Tornimäe kinnistu kolmeks katastriüksuseks jagamiseks nõusoleku andmisest, põhjendades keeldumist sellega, et vastustaja hinnangul on 1 ha suurune suures osas õuemaa kõlvikuga kaetud maa põlistalu jätkusuutlikuks säilimiseks ebapiisav ning sellisel pindalal on oht põlise talukoha hävimiseks. Vastustaja tegi ettepaneku katastriüksus jagada nii, et põlise talukoha juurde jääks vähemalt 2 ha maad, sh soovitavalt nii metsa kui põllumaa kõlvik.
9. Kaebaja esitas
10. veebruaril 2025 taotluse uuesti üle vaadata varasem keeldumine Tornimäe kinnistu jagamiseks nõusoleku andmisest (dtl 58). Vastustaja vastas
11. märtsil 2025 (dtl 31) ning selgitas, et arvestades asjaolu, et katastriüksusel asub põline talukoht, mis on Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolistel kaartidel järjepidevalt märgitud alates 1-verstasest kaardist (1895-1922), ohustab kavandatud maakorraldustoiming looduspargi pärandmaastike kaitse ja asustusstruktuuri säilimise eesmärke, kuna 1 ha suurune suures osas õuemaa kõlvikuga kaetud maa on põlistalu jätkusuutlikuks säilimiseks ebapiisav ning sellisel pindalal on oht põlise talukoha hävimiseks. Seetõttu soovitas vastustaja katastriüksus jagada nii, et põlise talukoha juurde jääks vähemalt 2 ha maad, sh soovitavalt nii metsa kui põllumaa kõlvik.
12. Kaebaja esitas
13. märtsil 2025 vaide (dtl 33) tühistamaks vastustaja
14. veebruari
15. a keeldumine nõusoleku andmisest Tornimäe kinnistu jagamiseks ning palus anda nõusolek Tornimäe kinnistu jagamiseks kaebaja palutud viisil.
16. Vastustaja tagastas
17. aprilli
18. a kirjaga (dtl 36) vaide selgitades, et haldusmenetluse seaduses ei ole ette nähtud võimalust menetlustoimingu (kooskõlastamisest keeldumine) vaidlustamiseks vaidemenetluse korras. Vastustaja märkis, et käsitleb vaiet selgitustaotlusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 p 1 tähenduses ning annab selgitused vaides esitatud seisukohtadele hiljemalt
19. aprillil
21. Vastustaja esitas
22. aprillil 2025 seisukoha kaebaja esitatud vaidele (dtl 38), kus põhjendas oma seisukohta, millest tulenevalt peaks Tornimäe kinnistu talu juurde jääma vähemalt 2 ha maad, et kaitsta pärandmaastikku.
23. Tallinna Halduskohus registreeris
24. aprillil 2025 Metsatervenduse OÜ kaebuse nõuetes tuvastada Keskkonnaameti (KeA)
25. veebruari,
26. märtsi ja
27. aprilli
28. a keeldumiste õigusvastasus ning kohustada KeA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. 2

§ 27

lg 3 ja § 159, palub vastustaja võtta vastu avalduse kaebuse õigeksvõtmise kohta. Vastustaja teeb kaebaja taotluse kohta uue (nõustuva) otsuse 3 tööpäeva jooksul haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest arvates.

1. Kaebaja esitas
2. mail 2025 menetluskulude nimekirja ning palub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 1780 eurot (ilma käibemaksuta) ning menetluskuludelt seaduses sätestatud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
3. Kaasatud haldusorgan esitas
4. mail 2025 omapoolse arvamuse kaebuse kohta.
5. Kohus määras
6. mai
7. a määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtaja seisukohtade esitamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse (

§ 159lg 1).

Vastustaja võttis 19. mail 2025 esitatud avalduses kaebuse õigeks, mistõttu tuleb kaebus rahuldada. Kuigi kaebaja palus kohtul kohustada vastustajat taotlust uuesti lahendama, võimaldab

§ 41

lg 3 kohtul kohustada kohustamiskaebuse rahuldamisel vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus lähtub seetõttu vastustaja esitatud õigeksvõtu sisust ning kohustab vastustajat tegema kaebaja poolt Tornimäe kinnistu jagamiseks esitatud taotlust rahuldava otsuse 3 tööpäeva jooksul haldusasja nr 3-25-1074 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest arvates. 14.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

1. Kaebaja taotleb 1780 euro ulatuses menetluskulude hüvitamist (riigilõiv 20 eurot ning 1760 eurot õigusabikulud (ilma käibemaksuta)). Kaebaja palub ühtlasi välja mõista menetluskuludelt seaduses sätestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamiseni.
2. Kohtu hinnangul võib menetluskulusid pidada vajalikuks ja põhjendatuks ning need tuleb vastustajalt välja mõista.
3. Kaebaja on taotlenud menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist. Viivise väljamõistmise menetluskuludelt näeb ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4, kuid

sellist võimalust ei sisalda. Ka Riigikohtu praktika kohaselt ei ole halduskohtumenetluses menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks alust (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 6. juuni 2019. a otsus nr 3-17-842/44, p 37). Seega jääb see taotlus rahuldamata. Maarja Oras 3