Obsah (9)

§ 126§ 180§ 268§ 63§ 306§ 189§ 173§ 175§ 179

1-24-1189 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2025, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-1189 (23233000149) Kohtunik Olga Dorogan Kohtuis

) §-dest 306, 309 lg-st 3, 310 lg-st 1, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: 1 1-24-1189

1. Tunnistada Igor Jefimov süüdi KarS § 197 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
2. Jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Igor Jefimov ei pane 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ehk alates 13.02.
5. Jätta rahuldamata kannatanu D M hagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 298 350 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 100 000 eurot.
6. Asitõendid: DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel.

1. Valitud kaitsja Allan Valkile makstud tasu summas 9438,30 eurot jätta Igor Jefimovi kanda.
2. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks kannatanu D M kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest 4272 eurot 44 senti (sh käibemaks). See kulu jätta riigi kanda. 7.

§ 180

lg 1 alusel mõista Igor Jefimovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1329 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-A0019/TRT65 teostamise kulu 145 eurot, kannatanule riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ilya Zuevi kulu kohtueelses menetluses 131,76 eurot, kokku 1605,76 eurot. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700004285 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Igor Jefimov, kriminaalasja number - 1-24-1189, selgitus - kriminaalmenetluse kulud/sundraha“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 21.03.2025. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus 2 1-24-1189 motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 21.03.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS
3. Igor Jefimovit süüdistatakse selles, et ta pani toime kuriteo KarS § 197 lg 2 mõttes (tööohutusnõuete eiramine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm). I. Jefimov töötab alates 02.01.
4. a Aktsiaseltsis S üld- ja puistekaupade terminalis operaatori ametikohal, kellel on töölepingust, ametijuhendist, Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest ning tööandja poolt kehtestatud juhenditest ja eeskirjadest tulenevalt kohustus järgida tööohutusnõuete täitmist. Täites Sillamäe sadama territooriumil (asukohaga: XXX) laeva lastimiskonveieri nr 3 (kahe sööturiga laevalaadur SL1450S) operaatori tööülesandeid, eiras I. Jefimov 22.02.
5. a kella 17:40 paiku tahtlikult (vähemalt kaudse tahtlusega) tööohutusnõudeid, mille tagajärjel põhjustas ta ettevaatamatusest kaastöölise surma. Nimelt käivitas I. Jefimov vahepeal seisatud konveieri pea(transportöör-)lindi, olles seejuures teadlik, et konveieri kauba pealeandmise punkris ehk fiideris viibib sel hetkel fiideri otsas asuvas koonuses tekkinud ummistust eemaldav dokker A M. Hoolimata sellest, et konveieri / selle transportöörlindi käivitamine on inimeste fiideris (sh selle koonuses) viibimise ajal lubamatu, lülitas A. M asukohast teadlik olev I. Jefimov konveieri pealindi uuesti tööle. Ühtlasi jättis I. Jefimov linti käivitades veendumata, et tema kaastöölised on eemaldunud konveierist ohutusse kaugusesse. I. Jefimovi vahetu tegevuse - lindi käivitamise - järel hakkas seni fiiderit ummistanud puistlast koonuses liikuma. Koonuses seisnud A. M kaotas tasakaalu, kukkus koos puistlastiga (kergkruus / keramsiitgraanulid) läbi koonuse põhjas oleva ava konveieri pealindile ja mattus puistlasti alla. See põhjustas A. M surma – kergkruusa alla mattumisest tingitud hingamistakistus põhjustas isikule mehhaanilise lämbuse, mille tagajärjel tekkis A. M peaajuturse ja ajusurm. Jefimov eiras oma eelkirjeldatud tegevusega laevalaadur SL1450S kasutus- ja hooldusjuhendi punkte 5.8.3 ja 5.8.4, mille kohaselt laevalaadurit käivitades ja/või laadimist alustades tuleb veenduda, et kõik töötajad on laevalaadurist ohutus kauguses. I. Jefimoviga sõlmitud töölepingu p 2.3 kohaselt on ta kohustatud täitma ilma erikorralduseta kõiki ametiülesandeid, mis tulenevad töölepingust ja ametijuhendist, töö iseloomust või töö üldisest käigust. Vastavalt I. Jefimovi töölepingu lahutamatuks osaks oleva ametijuhendi p-le 1.3 peab ta oma tegevuses operaatorina juhinduma mh Eesti Vabariigis töösuhteid reguleerivatest seadustest, tehnika tehasejuhenditest, ettevõtte töösisekorraeeskirjadest ja tööohutusjuhenditest. Vastavalt ametijuhendile on tal mh kohustus järgida kõiki tööohutuse nõudeid (p 2.6), järgida kasutatava tehnika tehasejuhendeid (p 2.11) ja töösisekorraeeskirju (p 2.12) ning jälgida, et tema poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks tema enda või teiste elu, tervist ja keskkonda (p 2.14). I. Jefimov rikkus käesoleval juhul ka alljärgnevaid Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid : - § 5 lg 1, mille kohaselt töövahendi (sh masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend) kasutamine (sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine) ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. - § 14 lg 1 p 1, mille kohaselt töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. - § 14 lg 1 p 5, mille kohaselt on töötaja kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. 3 1-24-1189 Samuti rikkus I. Jefimov järgmiseid ettevõtte S töösisekorraeeskirja punkte: - 5.1.2, mille kohaselt töötaja on kohustatud täitma töösisekorraeeskirju /…/ ja tööohutuse /…/ nõudeid. - 5.3.4., mille kohaselt töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomises, järgima /…/ tööohutuse /…/ nõudeid. - 15.2.7., mille kohaselt töötaja on kohustatud tagama, et tema töö ei looks ohtu /…/ teiste elule ja tervisele /…/. - 15.2.8, mille kohaselt töötaja kohustub mitte tekitama oma tegevuse või tegevusetusega kahju / …/ teistele inimestele. - 15.2.9., mille kohaselt töötaja kohustub täitma töökohal töö- ja tuleohutuse eeskirju, juhinduma oma tegevuses eeskirjadest ja nõuetest, mis reguleerivad masinate, seadmete ja teiste vahendite kasutamist /…/. - 15.2.11., mille kohaselt töötaja kohustub tundma ja täitma tööohutuse /…/ nõudeid ning kasutama tööks ainult neid töövahendeid, mehhanisme ja seadeldisi, mille kasutamiseks ta omab luba ja vajalikke teadmisi ning oskuseid. Tööohutusnõuete täitmise eest vastutava isikuna oleks I. Jefimov hoolika suhtumise korral pidanud ette nägema, et eelnimetatud tööohutusnõuete eiramine võib tekitada inimesele raske tervisekahjustuse või põhjustada inimese surma. KOHTUMENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Viru Maakohtu Narva kohtumajale laekus 26.02.2024 Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kase (Kask) poolt Igor Jefimovi suhtes koostatud süüdistusakt üldmenetluses. Viru Maakohtu 22.05.2024 määrusega anti süüdistatav kohtu alla, võeti kannatanu tsiviilhagi menetlusse ning tehti kindlaks kohtuistungite toimumise päevad. Kriminaalasja arutati kohtuistungitel 15.10.2024, 24.10.2024, 25.10.202429.10.2024, 11.11.2024 28.11.2024, 20.12.
8. Kohtulike vaidluste käigus asus prokurör seisukohale, et uuritud tõendite kogum annab alust väita, et Igor Jefimov on käesolevas kriminaalasjas täitnud KarS § 197 lg 2 sätestatud kuriteokoosseisu. I. Jefimovi poolt tööohutusnõuete eiramine oli toime pandud tahtlikult (vähemalt kaudse tahtlusega). Surma põhjustamine oli I. Jefimovi poolt tekitatud ettevaatamatusest (vähemalt hooletuse vormis). I. Jefimov on varasemalt kriminaalkorras karistamata ja uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on tema puhul madal. Süüdistatav kahetseb tehtut. Prokurör asus seisukohale, et I. Jefimovi suhtes võib kohaldada tingimisi vabaduskaotuslikku karistust karistusraami keskmisest lähedas määras. Prokurör palus tunnistada Igor Jefimov süüdi KarS § 197 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata karistust tervikuna täitmisele, kui I. Jefimov 4 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks palus prokurör välja mõista süüdistatavalt kriminaalmenetluse kulud: sundraha ja kohtuarstliku ekspertiisi kulu. DVD plaadid taotles jätta kriminaalasja juurde.
9. Kannatanu D M kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev on seisukohal, et Igor Jefimov rikkus tööohutusnõudeid ja eiras talle teadaolevaid protseduure. Tema tegevus oli otseselt seotud õnnetuse põhjustamisega, kuna ta teadlikult käivitas masina olukorras, kus dokker A M viibis ohtlikus tsoonis. I. Jefimovi tegevus oli hoolimatu ja vastutustundetu, mis viib tema otsese vastutuseni traagilise tagajärje eest. Kaitsja toetas esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamise nõudes ja palus hagi rahuldada.
10. Süüdistatav Igor Jefimov oma süüd ei tunnistanud. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Allan Valk on seisukohal, et Igor Jefimovil puudub KarS § 197 lg-s 2 ettenähtud kuriteokoosseis 4 1-24-1189 ning Igor Jefimov talle esitatud süüdistuses tuleb õigeks mõista. Esitatud tsiviilhagi ei ole põhjendatud, kuna see on tegelikkuses esitatud ilmselgelt valedel õiguslikel alustel. Kaitsja palus Igor Jefimovi kasuks välja mõista tema poolt makstud tasu lepingulise kaitsja poolt osutatud õigusabi eest summas 9438,30 eurot.
11. Tsiviilkostja AS S esindaja vandeadvokaat Arne Ots palus jätta tsiviilhagi rahuldamata, menetluskulud aga jätta hageja kanda.
12. Kohtuistungil kuulati üle süüdistatava Igor Jefimov, kannatanu D M ning tunnistajad A M, N B, V G, A K, K T, S O, T I, S S.
13. Kohus uuris kohtuistungil ka prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid, mis olid nimetatud süüdistusaktis ja kaitsja I. Zuevi poolt esitatud dokumendid. Kirjalike tõendite asjakohasust ja lubatavust ei ole kahtluse alla seatud. Ka kohtu hinnangul on need asjakohased ja lubatavad. Seonduvalt tõendite usaldusväärsusega märgib kohus, et alust ei ole kahelda dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuses. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnates neid oma siseveendumuse kohaselt leidis, et süüdistatav Igor Jefimovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning tema poolt toime pandud kuriteole on süüdistusaktis antud õige karistusõiguslik hinnang. Nimelt leidis kohtus kinnitust Igor Jefimovi süüdistus selles, et tema eiras tahtlikult tööohutusnõudeid ning sellega põhjustas ta ettevaatamatusest A. M surma. Seega tuleb Igor Jefimov mõista süüdi KarS § 197 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Oma seisukohti põhjendab kohus järgnevalt. Faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang
15. Käesoleval juhul on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 22.02.
16. a kella 17:40 paiku toimus tööõnnetus Sillamäe sadama territooriumil laevalaaduri (laevalastimiskonveier, inglise keeles shiploader) nr 3 juures, kus dokkerina (dokitööline) töötanud A M kukkus laaduri fiideris (kauba pealelaadimise punker) tekkinud ummistuse likvideerimise käigus laaduri konveiersüsteemi pealindile ja mattus puistlasti alla. Puudub vaidlus ka selles, et A. M fiideri koonuses viibimise hetkel käivitas laevalaaduri pealindi süüdistatav I. Jefimov, olles seejuures teadlik A M asukohast. Samuti on tuvastatud, et just liini käima lülitumise järel hakkas seni fiiderit ummistanud puistlast koonuses liikuma, mille tõttu kaotas koonuses seisnud A. M tasakaalu, kukkus koos puistlastiga läbi koonuse põhjas oleva ava konveieri pealindile ja mattus seejärel raske materjali alla. Nimetatud asjaolud kinnitavad tööõnnetuse ajal sündmuskohal viibinud tunnistajate N B, S S ja süüdistatava ütlused, mida toetavad peaaegu kõik tõendid – teiste isikute ütlused ja kirjalikud tõendid.
17. Tunnistaja N B ütluste (KoTo kd 1 tl 59-67) kohaselt töötas ta koos A. M ettevõttes S, töövõtjatena/abitöölistena. Õnnetusjuhtumi päeval oli tunnistaja koos A. M tööl Sillamäe sadamas, kus nad töötasid masinaga shiploader. Tööülesandeid andis neile stividor. Sel päeval shiploderi juures töötasid 3 või 4 inimest: stividor, tunnistaja, A. M ja I. Jefimov. I. Jefimov juhtis shiploderi seadet. Enne ummistuse tekkimist olid tunnistaja koos A. M seadme külgedel ja viskasid materjali alla. Kui tekkis ummistus, siis stividor andis A. M ülesande taguda metallkangiga materjal. A. M oli masina sees ja tagus materjali enda all. Ta oli just fiideris sees ja puhastas fiiderit ja seda toru, kus materjal alla läheb ja kangiga tagus seda. Tunnistaja aitas ka kaasa labidaga kõrval tagudes, et tõugata materjal edasi. Sel ajal oli I. Jefimov puldiga ja käis 5 1-24-1189 vahepeal sees, kontrollis, kuidas nad tööd teevad, analüüsis koos nendega olukorda. A. M seisis liiga jalad kokku ja lõi enda alla. Tagus seda toru, kus jäi materjal kinni. Kuidagi oli infovahetus, kas raadiosaatja teel ja seejuures küsiti kogu aeg üle, kas kõik on korras, kas võib nuppu vajutada. Ummistuse likvideerimise ajal käivitas I. Jefimov masinat mitu korda järjest. Igal korral ta hoiatas, et ta käivitab masina. Õnnetuse hetke kohta selgitas N B järgmist. Mingil hetkel I. Jefimov vajutas masina käivitamise nupule ning masin läks käima ja transportöörlint hakkas liikuma. Sel ajal olid tunnistaja ja A. M masina sees. A. M seisis aheraine peal keskel (seisis selle ava peal), lõi enda alla. Tunnistaja oli küljepeal, hoidis kinni. Info, et masin käivitati, edastati karjudes. I. Jefimov karjus tunnistajale ja A. M, et tuleb väljuda sellest ruumist. Tunnistaja kuulis seda, aga A. M ei kuulnud või ta ei pannud seda tähele, jätkas vastutustundetult tööd. I. Jefimov teadis, et nad olid selle masina sees ja käivitas masinat. Sel hetkel, kui I. Jefimov käivitas masinat materjal läks alla ja A. M kukkus järsku koonusesse koos materjaliga.
18. Tunnistaja S S ütluste (KoTo kd 1 tl 118-121) kohaselt töötas ta õnnetuse ajal koos A. M dokkerina shiploaderil. Nendel oli rike, kuna jäi lindile materjal kinni. Stividor andis ülesande ummistust kõrvaldada. Operaator I. Jefimov ütles, et alguses tuleb proovida kangidega koonust väljastpoolt taguda, hiljem proovida vahetult fiideri sees. Operaator ütles A. M ronida üle piirde (koonusesse). Fiideri sees oli kolm dokkerit. Kui Jefimov käivitas laevalaadurit teist korda, siis A. M oli sel ajal fiideri koonuses. Tunnistaja ei näinud kuidas A. M kukkus alla. Ta sai sellest aru, kui N B hakkas karjuma - lülita välja. Enne seda, kui A. M kukkus ja N. B hakkas karjuma, masin töötas 5-10 sekundit.
19. I. Jefimovi ütluste (KoTo kd 1 tl 124-138) kohaselt töötas ta õnnetuse päeval laevalaaduri operaatorina. Tekkis ummistus, kuna materjal ei läinud läbi punkri. Ummistuse hakkasid dokkerid N B ja A M likvideerima. Esialgu, kui A. M ja N. B koonuses viibisid, laaduri lint ei töötanud. Stividor läks veenduma, et lint on seisatud ja peale seda dokkerid läksid koonusesse. Peale seda, kui nad kaks kamakat said sealt välja, siis tuli see hetk, kus oli vaja linti sisse lülitada ja süüdistatav ütles kõikidele fiiderist välja tulla. Süüdistatav andis käsu välja tulla, mille peale A. M ütles, et nad ei kuku siit. Ja süüdistatav vaatas, et nad kahekesi ei seisaks sel ajal materjali peal. A. M ja N. B seisid mingitel nurkadel. Seejärel käivitas I. Jefimov lindi 10 sekundiks, kuid mitte midagi ei juhtunud. Süüdistatav seiskas lindi ja ütles, et võime töötada ja ise laskus alla 2-3 meetri võrra piirde juurde. Kui I. Jefimov läks sinna alla, siis A. M ütles süüdistatavale linti käivitada. I. Jefimov vastas sellele, et tulge välja, muidu kukute. A. M vastas, et ei kuku, et nad seisavad kindlalt. Süüdistatav sai aru, et nad tahavad jääda sinna sisse sama skeemi järgi, nagu esimest korda. Süüdistatav sai aru, et nad seisid punkris, koonuse sees, nurkadel. Süüdistatav arvas, et nad valmistuvad ette käivitamiseks, et nad on ohutuses. Seejärel pani süüdistatav peakonveieri lindi käima. Sel korral töötas lint mitte rohkem, kui 10 sekundit. Lindi töötamise ajal kuulis süüdistatav N. B karjet. I. Jefimov vajutas stopp nuppu peale. I. Jefimov ei ole näinud, kuidas A. M kukkus alla. Ta viimati nägi, et A. M seisis punkri sees koonuses näoga tema poole.
20. Kohus toob välja, et kokkuvõtlikult kinnitasid õnnetust vahetult näinud süüdistatav ning tunnistajad N B ja S S, et I. Jefimov käivitas laevalaaduri pealindi teades, et viibib sel hetkel fiideri otsas asuvas koonuses tekkinud ummistust eemaldav dokker A M. Samad isikud kinnitasid, et just liini käima lülitumise järel kukkus A M koos puistlastiga läbi koonuse põhjas oleva ava konveieri pealindile.
21. Tööõnnetuse toimumise asukoht on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja selle asjaolud on nähtavad fotodel. 22.02.2023 sündmuskoha vaatlusprotokollist (tõendite köide I tl 14-26) nähtub, et Sillamäe sadama aadressil XXX asub koorma mahalaadimise seade, mis viib materjali konveierilindile, mis omakorda viib materjali laeva lasti (vt foto nr 3). Vaatluse momendil sadamas on kaks sellist seadmest. Ühel seadmel on number „2", aga teisel seadmel on 6 1-24-1189 number „3". Vaatluse objektiks on seadme numbriga „3" (vt foto nr 3). Mahalaadimise seadme peal on kiri „AUMUND" (vt foto nr 4). Koorma mahalaadimise seadme pikkus on umbes 16 m, aga laius on 4.6 m. Koorma mahalaadimise seadme on sinist halli värvi, mis liikuv ratastega ja välja näeb, nagu suur mahuti, kuhu puistatakse puistaine, mis lindi liikumisel sattub koonusse. Koonus asub kõrgusel umbes 2.40 m maa pinnalt (vt foto nr 5). Vaatluse momendil koorma mahalaadimise seadme sees lindil asub suur puistaine hulk (vt fotod nr 10 ja 11). Puistaine sees on avastatud kolm labidat ja mõned koormarihmade tükid (vt fotod nr 12 ja 13). Koorma mahalaadimise seadme juures asub konveierilint. Konveierlindi pikkus on 22 m. Konveierlint on sinist värvi. Konveierlint on tõstukiga, mis võimaldab toimetada puistaine laeva lasti (vt fotod nr 8, 18 ja 19). Konveierlindil on spetsiaalsed vannid suurusega 160 x 130 cm. Ühes vannis, mis asub koorma mahalaadimise seadme koonuse juures, on avastatud kinnas (vt foto nr 15). Konveierlindi juures vasakult on avastatud mõned tööriistad ja saapad (vt fotod nr 8 ja 9). Samuti on avastatud musta värvi müts ja üks kinnas (vt foto nr 7). Konveierlindi teiselt poolt on avastatud oranži värvi kaitsekiiver (vt fotod nr 16 ja 17).
22. Tööinspektsiooni poolt läbi viidud 28.02.2023 paikvaatluse protokollist (tõendite köide I tl 49- 65) täiendavalt nähtub, et vaadeldav tööõnnetuse toimumiskoht asub XXX asuval Sillamäe sadama kai nr 13 territooriumil, kus töötaja mobiilses laeva laadimiskonveieris tekkinud ummistuse likvideerimise käigus kukkus laadimiskonveieri pealindile ja jäi puistlasti (metallgraanulid) alla ning hiljem suri saadud vigastustesse (vt joonis 1 ja fotod 1-2). Paikvaatlusel fikseeriti, et õnnetuse toimumiskohal asub mobiilne laeva laadimiskonveier (tootja B&W, mis kuulub kontserni A koosseisu), mida kasutatakse puistlasti laadimiseks laevadele. Paikvaatluse juures viibinud kasutajaettevõtja esindaja sõnul mobiilse laeva laadimiskonveieri asukoht paikvaatluse ajal erineb laadimiskonveieri asukohast tööõnnetuse hetkel. Mobiilne laeva laadimiskonveier koosneb 2 osast, nimelt peakonveierist ja kauba pealeandmise punkrist (feeder). Laadimiskonveieri tööd on võimalik juhtida operaatoriruumist ning väljast raadiopuldi abil. Kauba pealeandmise punkri paremal ja vasakul küljel asuvad hädaseiskamisnupud.
23. 25.05.2023 asitõendi vaatlusprotokolli (tõendite köide I tl 45-48) kohaselt on kõne Häirekeskusesse tehtud 22.02.2023.a kell 17:51 telefoninumbrilt XXX. Teataja räägib meeshäälega vene keeles, et Sillamäe sadamasse on kiiresti kiirabi vaja, kuna meesterahvas jäi alla ja ta on üleni veose all, ainult jalad paistavad, teda kaevatakse välja.
24. 31.03.2023 asitõendi vaatlusprotokollist (valvekaamera salvestise videofail, tõendite köide I tl 41-44) nähtub laevalaaduri nr. 3 ümber toimuv tegevus peale A M koonusesse kukkumist kuni kiirabi saabumiseni. Videosalvestise alguseks on 22.02.2022 kell 17:40:
25. Kohus märgib, et otseselt kukkumist ei ole salvestiselt näha, kuna kukkumine toimus laevalaaduri nr.3 fiideri sees asuvas koonuses. Kaamerast avaneb vaade platsi peale ning laeva peale. Laeva kõrval seisab tõstuk (vt foto nr l). Tõstuki juures kõnnib mitu inimest kollastes riietes. Kell 17:44:18 mees mustades pükstes ja kollases jopes (edaspidi Tööline) ronib tõstuki alla kõhuga alla poole (vt foto nr 2). Seejärel ta keerab ümber ning on selili asendis (vt foto nr 3). Tööline liigub tõstuki all. Kell 17:47:26 mees kollases jopes tuleb Töölise juurde, ning räägib temaga. Seejärel mees läheb Töölise juurest ära. Tööline liigub, kuid pole arusaadav, mis tõstuki all toimub. Kell 17:54:46 tõstuki juurde tuleb auto, mis liigutab tõstukit mööda rööpaid alla poole. Töölise juurde tuleb mitu inimest, kes midagi tõmbavad ja tõukavad tõstuki all. Seejärel kõik inimesed asuvad tõstuki taha ning neid pole näha. Kell 18:00:57 kohale jõuab valge auto ja kiirabi.
26. 25.veebruaril 2023 kell 13.14 suri A M haiglas. Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardist nr 23-024635 (tõendite köide I tl 5-10) nähtub, et 22.02.2023 kell 19.19 saabus kiirabiga SA IdaViru Keskhaiglasse A M. A. M oli koomas. Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist (tõendite köide 7 1-24-1189 I tl 11-14) nähtub, et A M saabus Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia- ja intensiivravi kliinikusse 23.02.2023 kell 14.57 põhidiagnoosiga asfüksia (lämbus). 24.02.2023 päeva jooksul intrakraniaalne hüpertensioon süvenes. Õhtuks tekkis ICP ja MAPi võrdsustumine. 25.02.2023 hommikust patsient oli sedeerimata. Patsiendiga mingit kontakti ei saanud. Kell 12.24 alustati ajusurma diagnoosimise protokolliga. 25.02.2023 kell 13.14 tuvastas arstide komisjon surma saabunuks peaaju funktsioonide täieliku ja pöördumatu lakkamise tagajärjel. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr 23E-AOS0019/TRT65 (tõendite köide I tl 15-25) nähtub, et A M surma põhjuseks on mehaaniline lämbus hingamistakistusest kergkruusa alla mattumisel, mille tagajärjel tekkisid peaajuturse ja ajusurm.
27. Kriminaalasjas on samuti leidnud tõendamist ja puudub vaidlus selle üle, et kannatanu A. M täitis õnnetuse päeval dokkeri tööülesandeid ja õnnetuse hetkel likvideeris laaduri ummistust. See nähtub üheselt nii eelnevalt käsitletud isikute kui ka tunnistaja stividori A M ütlustest. Tunnistaja A M ütluste (KoTo kd 1 tl 50-58) kohaselt töötas ta õnnetuse ajal stividorina. A. M oli dokker. I. Jefimov oli operaator. I. Jefimov helistas tunnistajale ja ütles, et shiploader on seisatud, et materjal on seal sees ära jäätunud ja fiideris kinni. Tunnistaja stividorina peab lahendama selliseid küsimusi igapäevaselt. A M andis operaatorile ülesande ummistus või rike kõrvaldada. Konkreetseid samme tunnistaja ei kirjeldanud, et kes peab kuhu minema ja mida tegema, kuna see on operaatori töö. Dokker allub operaatorile. Edasi I. Jefimov ja kaks dokkerit hakkasid taguma materjali, mis oli fiideris kinni külmunud, et see edasi lindile saaks. Lisaks A M ütlustele nähtub ka dokkerite aruandelehest (tõendite köide I tl 86), et 22.02.2023 alates kell 8.00 kuni kell 20.00 töötas A. M dokkerina. Samal ajal töötas dokkerina ka N B.
28. Vaidlust ei ole muuhulgas ka selle üle, et I. Jefimov töötas alates 02.01.2020 töölepingu alusel AS-is S puistekaupade terminalis operaatori ametikohal. Tööõnnetuse päeval täitis ta faktiliselt laevalaaduri operaatori tööülesandeid. Seda kinnitavad nii N B, S S, A M kui ka I. Jefimovi ütlused. Lisaks I. Jefimovi tööleping (tõendite köide I tl 71-75) tõendab, et 2.01.2020 oli AS S ja Igor Jefimovi vahel sõlmitud tööleping nr 261-01/
29. Töölepingu alusel töötab Igor Jefimov tööandja juures üld- ja puistekaupade terminalis operaatori ametikohal alates 02.01.2020 (p 1.1). Tööleping on sõlmitud tähtajatult (p 1.3). Töötaja peamisteks tööülesanneteks on erinevat sadamatehnikat kasutades kaupade laadimine, lossimine, ümberpaigutamine ja ümberpakkimine ning selle juhtimine vastavalt kvalifikatsioonile järgides valmistajatehase ekspluatatsiooninõudeid ja ettevõtte poolt kehtestatud tehnoloogilisi tööprotsesse; kasutatava tehnika korrasoleku jälgimine, regulaarsete hooldus- ja remonditoimingute tegemine; tehnika efektiivse, heaperemeheliku ja ohutu kasutamise tagamine ning kõigi seotud tööde s.h koristus-, pakkimis- ja puhastustööde teostamine (p 2.1).
30. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et õnnetus juhtus töötajaga tööajal tööandja antud tööülesannet täites. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 1 kohaselt mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TTOS § 22 lg 1 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Seega tuvastatud asjaolude pinnalt leiab kohus, et oli käesoleval juhul tegemist tööõnnetusega, mida kinnitab ka AS S 22.02.2023 toimunud tööõnnetuse kokkuvõtte (tõendite köide 1 tl 83-85).
31. Pooled ei vaidlustanud ühegi ülal refereeritud tõendi lubatavust ja usaldusväärsust (sh I. 8 1-24-1189 Jefimovi ütlused eelnevalt käsitletud osas) ning ka kohtul pole alust nende kriteeriumide täidetuses kahelda. Seega tuvastab kohus eelpool refereeritud tõenditele tuginedes, et I. Jefimov töötab alates 02.01.
32. a Aktsiaseltsis S üld- ja puistekaupade terminalis operaatori ametikohal. 22.02.2023 täitis I. Jefimov Sillamäe sadama territooriumil (asukohaga: XXX) laeva lastimiskonveieri nr 3 (ühe sööturiga laevalaadur) operaatori tööülesandeid. I. Jefimov 22.02.
33. a kella 17:40 paiku käivitas vahepeal seisatud konveieri pealindi, olles seejuures teadlik, et konveieri kauba pealeandmise punkris ehk fiideris viibib sel hetkel fiideri otsas asuvas koonuses tekkinud ummistust eemaldav dokker A M. I. Jefimovi vahetu tegevuse - lindi käivitamise - järel hakkas seni fiiderit ummistanud puistlast koonuses liikuma. Koonuses seisnud A. M kukkus koos puistlastiga läbi koonuse põhjas oleva ava konveieri pealindile ja mattus puistlasti alla. See põhjustas A. M surma – kergkruusa alla mattumisest tingitud hingamistakistus põhjustas A. M mehhaanilise lämbuse, mille tagajärjel tekkis A. M peaajuturse ja 25.veebruaril 2023 kell 13.14 ajusurm. Nagu kohus juba alguses märkis ei ole need fakte I. Jefimov ja tema kaitsja ise ka vaidlustanud.
34. Kohus märgib, et ei nõustu kaitsja väitega, nagu oleks prokuratuur hakanud üllatuslikult kohtuvaidlustes süüdistust muutma.

§ 268

lg 3 kohaselt süüdistuse muutmisena, mille kohta on vaja enne kohtuliku uurimise lõpetamist esitada muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele, pole käsitatavad esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamine või parandamine, ilma et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni. I. Jefimovile esitatud süüdistuse tekstis on tõepoolest märgitud, et tööõnnetus toimus kahe sööturiga laevalaaduriga, kuid vaidlustes prokurör arvas, et õnnetus juhtus ühe sööturiga laaduril. Kuigi kohus nõustub kaitsjaga, et süüdistus on selles osas ebakorrektne ei pruugi see veel tähendada seda, et prokurör väljus süüdistuse piiridest, millega on süüdistatava kaitseõigust rikutud ning süüdistatav tuleks temale esitatud süüdistustes õigeks mõista. Prokuratuuril on võimalik kohtuvaidlustes süüdistust korrigeerida ja täpsustada, kui tegemist ei ole faktiliste asjaolude olulise muudatusega. Kohtu arvates ei mõjuta laevalaaduri tüüp (kas ühe- või kahesööturiga laadur) oluliselt süüdistuse faktilist ja õiguslikku alust. Tegemist on vaid tehnilisi detaili täpsustamisega, mis ei muuda süüdistuse põhisisu ega süüdistatava vastutuse aluseid. Süüdistuse teksti pinnalt selgesti mõistetav, et tööõnnetus juhtus laeva lastimiskonveieriga nr

1. Ka kohtulikul uurimisel uuritud tõendid kinnitavad, et tööõnnetus juhtus laevalaaduril nr 3, mis on ühe sööturiga laadur. Tunnistajate (V G, K T, A K, T I, S O) ütlustega on ühiselt leidnud tõendamist, et mõlema seadmetüübi kohta kehtib sama juhend laevalaaduri SL1450S kasutus- ja hooldusjuhend. Kohtule ei ole esitatud ühtki vastupidise sisuga tõendit. Kuna süüdistus põhineb selle juhendi rikkumisel, siis puudus prokuröril vajadus uue kirjaliku süüdistuse esitamiseks. Kohus nõustub, et kriminaalmenetluses on oluline, et süüdistuse muudatused ei rikuks süüdistatva kaitseõigust. Kuid kaitsja ei ole täpsustanud, kuidas laaduri tehniliste tunnuste (ühe- või kahesööturiga laadur) erinevus on praegusel juhul kaitseõigust rikkunud.
2. Poolte vahel on vaidlus, kas I. Jefimov eiras tahtlikult oma töö tegemisel süüdistuses loetletud tööohutusnõudeid, kas A. M surm on talle omistatav ning kas vastutus KarS § 197 järgi on õigustatud. Vastupidiselt süüdistuses toodule on I. Jefimov eitanud kategooriliselt, et ta on rikkunud tööandja poolt talle varasemalt tutvustatud ohutusnõudeid. I. Jefimovi seisukoht on see, et ta ei olnud tööõnnetuse hetkel teadlik sellest, et inimeste fiideri sees viibimine on laevalaaduri käivitamise ajal lubamatu. I. Jefimovi väitel ei ole talle keegi operaatoriks väljaõppe käigus seda ohutusreeglit selgitanud ja mingit spetsiaalset väljaõpet stividorid talle tegelikult pole andnud.
3. KarS § 197 lg 1 näeb ette karistuse töötervishoiu- või tööohutusnõuete tahtliku eiramise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus. Nimetatud nõuete eiramine 9 1-24-1189 võib väljenduda kohustuste täielikus eiramises või nende ebatäpses täitmises, seega on karistatav nii tegevusetus kui ka tegevus. KarS § 197 sätestatud süüteokoosseis on koosseisutüübilt blanketne ja materiaalne. Selle sisustamiseks tuleb pöörduda Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse ja vastavat valdkonda reguleerivate seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide poole.
4. Igor Jefimovile esitatud süüdistuse kohaselt rikkus ta erinevaid tööohutusnõudeid. Ta eiras oma tegevusega eeskätt laevalaadur SL1450S kasutus- ja hooldusjuhendi punkte 5.8.3 ja 5.8.4, mille kohaselt laevalaadurit käivitades ja/või laadimist alustades tuleb veenduda, et kõik töötajad on laevalaadurist ohutus kauguses. Lisaks on süüdistuse tekstis toodud viited erinevatele tööohutusnõuete rikkumistele, mis tulenevad nii töölepingust, ametijuhendist, Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest kui ka ettevõtte S töösisekorraeeskirjast. Süüdistuse sisust on selgelt mõistetav, et I. Jefimovile heidetakse ette valdavalt tegevust. Süüdistuses on märgitud, et „I. Jefimovi vahetu tegevuse - lindi käivitamise - järel hakkas seni fiiderit ummistanud puistlast koonuses liikuma, A. M kaotas tasakaalu, kukkus koos puistlastiga (kergkruus/ keramsiitgraanulid) läbi koonuse põhjas oleva ava konveieri pealindile ja mattus puistlasti alla. I. Jefimov eiras oma eelkirjeldatud tegevusega laevalaadur SL1450S kasutus- ja hooldusjuhendi punkte 5.8.3 ja 5.8.4.“
5. Iseenesest ei ole vaidlus asjaolus, et laevalaadurit käivitades ei olnudki I. Jefimov veendunud, et A. M viibib laadurist ohutus kauguses. Kohus eelnevalt tuvastas, et I. Jefimov teadis liini käivitades väga hästi, et A. M on fiideri sees. Ka süüdistatav I. Jefimov ei ole oma ütlustes seda fakti eitanud. Seega peab kohus tõendatuks, et I. Jefimov eiras tööohutusnõudeid ja tema vahetu tegevuse tulemina — lindi käivitamisnupule vajutamise tagajärjel tööõnnetus juhtus. Kohtu hinnangul ei ole õige kaitsja seisukoht, et need laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendi punktid tõlgendatavad ka sellisena, et isik, kes laaduri lindid sisse lülitab, peab veenduma vaid selle ohutuses. Kaitsja meelest I. Jefimov on seda ka teinud, kuna A. M ja teine dokker seisid koonuses teatud nurkade peal. Kohtu hinnangul on see reegel sõnaselgelt ikkagi kohustab operaatorit laaduri käivitamisel veenduma just selles, et töötajad ei viibi fiideris ja nad on laevalaadurist ohutus kauguses mitte aga veenduma selles, et töötajate ohutus on tagatud fiideri viibimise sees. Laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendi punktides 5.8.3 ja 5.8.4 (tõendite köide I tl 87-91) on selgesõnaliselt esitatud hoiatus vene keeles, suurde tähtede ja punase kirjaga – „Veenduge, et kõik töötajad on laevalaadurist ohutus kauguses“.
6. Uuritud tõendid kinnitavad, et I. Jefimov ei ole enne tööõnnetust allkirjastanud eelnimetatud laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvumist ega selle tutvustamise kohta. Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalaste juhendamiste registreerimise kaardil (tõendite köide I tl 78-82) puudub I. Jefimovi allkiri selle juhendiga tutvustamise kohta. Kohus märgib, et registreerimiste kaartidel ei ole üldse sellist konkreetset laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendit nimekirjades. I. Jefimovi allkiri puudub ka C-plaanis, kus on justkui ajavahemikul 03.01.202006.01.2020 välja õpetatud ohutud töövõtted. Tunnistaja S O ütlustest (KoTo kd 1 tl 114-117) nähtub, et väljaõpe ohutud töövõtted olid mõeldud selleks, et inimestele oleks selge, mis on ohutud töövõtted. Tunnistaja ei ole registreerimise kaardile Igor Jefimovi allkirja küsinud. I. Jefimov ei ole ohutud töövõtte koolitust läbinud, kuna puudub allkiri. Registreerimiste kaartidelt veel nähtub, et seoses tööõnnetusega toimus 02.03.2023 täiendav juhendamine, kuid ka siin juhendite nimekirjas puudub märk sellest, et I. Jefimov oli laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvunud.
7. Tunnistaja S O ütlustest, kelle tööülesannete hulka kuulub tööohutusega tegelemine, täiendavalt nähtub, et S poolt ei ole eraldi laevalaaduri ohutusjuhendit tehtud. Tunnistaja ütluste kohaselt on olemas laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhend, mis sisaldab ka mingeid 10 1-24-1189 ohutuspunkte. Operaatori väljaõpe üheks osaks on laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvumine. Vahetu stividor jälgis, et I. Jefimov tutvuks kasutusjuhendiga. Tunnistaja käis ka ise vaatamas ja kontrollis koha peal ning tuvastas, et I. Jefimov töötab ohutult. Sellest, et isik on kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvunud, on kellegil allkiri võetud, kellegil aga ei ole. See sõltus operaatori väljaõppe pikkusest. Selleks, et võtta isikult allkiri ei olnud kindlat väljaõpe tähtaega kindlaks pandud. Tunnistaja hinnangul on kõik üldised tööohutuspunktid TOJ 1 ja 2 sees, mille tutvustamise kohta on I. Jefimovi allkiri olemas. Lisaks S O ütlustele nähtub S AS 17.03.2023 vastusest nr 3.3-5/54 nõudekirjale (tõendite köide I tl 66-70), et laeva laadimise konveierliini kasutusjuhend on üks neist dokumentidest, millega tutvumist kinnitavad töötajate allkirjad ametijuhenditel, kus on toodud töötajate kohustused muu hulgas järgida töötehnika tehasejuhendeid (vt Lisa 1 Igor Jefimovi ametijuhendi p 1.3 alajaotis 3). Kohtu hinnangul on asjaolu, et registreerimise kaardil puudub märge I. Jefimovi laevalaaduri ohutusjuhendiga tutvumise kohta, seletav sellega, et AS-is S ei olnud eraldi vastavat ohutusjuhendit.
8. Kohus nõustus osaliselt menetlusosaliste kriitikaga I. Jefimovi tööandja ettevõtte S poolt teatud puuduste osas tööohutusalase juhendamise ja väljaõppe fikseerimises. Allkirjalehel laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvumise kohta allkirja puudumine on kahtlemata kahetsusväärne. Samas allkirjalehel vastava juhendiga tutvumise kohta allkirja puudumine ei ole määrav tuvastamaks, kas I. Jefimov oli juhendis olevatest reeglitest tegelikult teadlik ja kas oli kohustatud neid järgima. Kohtu hinnangul järelduste tegemisel süüdistatava teadmiste osas ei piisa üksnes allkirjalehest. Kui isegi oleks I. Jefimov andnud allkirja allkirjalehele reegliga tutvumise kohta ei tähenda see automaatselt seda, et ta on selle juhendiga tegelikult ka tutvunud ja ka neid reegleid teadvustanud. I. Jefimov selgitas ise kohtuistungil, et kuigi talle tööle asumise päeval anti tutvumiseks suur hulk tööohutusjuhendeid, tutvus ta nendega vaid valikuliselt ja pealiskaudselt. On aga ilmselge, et samavõrra kui tööandjal on kohustus töötajaid instrueerida, on ka töötajal isiklik kohustus endale ohutus- ja muud tööd puudutavad nõuded selgeks teha ning vajaduse korral selgitusi küsida.
9. Hinnates uuritud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et I. Jefimov oli laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendi reeglitest (tuleb laevalaadurit käivitades ja/või laadimist alustades veenduda, et kõik töötajad on laevalaadurist ohutus kauguses) teadlik.
10. Esiteks kinnitasid sama tööandja juures väljaõppe saanud tunnistajad V. G ja A. M, et nad on väljaõppe käigus antud juhendiga tutvunud, on teadlikud selles sisalduvatest ohutusreeglitest ja järgisid neid oma operaatori töös. Tunnistajad kinnitasid, et sama väljaõppe on saanud ka I. Jefimov. Tunnistaja V G ütluste (KoTo kd 1 tl 74-81) kohaselt töötas ta ettevõttes S operaatorina. Igor Jefimov töötas ka operaatorina. Tunnistaja on laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvunud ning andis selle kohta allkirja. Kui ta juhendit luges, viibis tema juures personalijuht ja veel keegi. Tutvumine toimus kontoris, seejärel sai ta küsimusi esitada. Samuti selgitas talle praktikas juhendit inimene, kes tundis seda masinat, mida tohib ja mida ei tohi teha. Tunnistaja selgitas, et kui keegi tahab saada operaatoriks, peab ta kindlasti tutvuma seadme kasutusjuhendiga. Tunnistaja teab, et teiste operaatorite väljaõpe toimus nii nagu temal. Tunnistaja praktikas esines juhtumeid, kui oli vaja ummistuse tõttu fiiderit puhastada. Selleks oli vaja seisatada masinat. Juhendis on kirjas, et laadurit ei ole lubatud käivitada kui inimesed on punkris/fiideris. Operaator visuaalselt veendub, et masinas ei ole sisse jäänud inimest. Juhendaja selgitas seda tunnistajale ka praktikas. V G selgitas, et masin koosneb kahest transportimislindist. Neid linte on võimalik käivitada või peatada eraldi üks teisest sõltumata. Ühtegi linti ei tohi käivitada kui fiideris on inimesi. Samuti tunnistaja A M ütlustest (KoTo kd 1 tl 50-58) nähtub, et laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendis on kirja pandud reegel, et masin ei tohi töötada, kui seal sees on inimesed. Tunnistaja tutvus selle juhendiga, kui asus tööle operaatorina. Operaatoriks õpetas tunnistajat stividor T I. Väljaõpe kestis 6 kuud. I. Jefimov oli ka operaator ning tema 11 1-24-1189 väljaõpetamisega tegeles samuti T. I. Tunnistajal on palju kordi esinenud juhtumeid, kus dokkeritel on olnud vajadust siseneda fiiderisse. Sel juhul seisatab operaator masinat ja algselt operaator siseneb ise masinasse, et tuvastada, mis on seal juhtunud. Seejärel kutsub operaator juba dokkeri ja kõik koos kõrvaldavad rikke. Enne masina uuesti käivitamist tuleb operaatoril veenduda selles, et kõrvalisi esemeid ja inimesi ei ole fiideris.
11. Teiseks kinnitasid tunnistajaid T. I, S. O, A. K ja K. T, et AS-is S operaatorina töötamine eeldab laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvumist ja sealsete teadmiste omandamist. Samuti ei peetud nimetatud tunnistajaid võimalikuks, et ilma antud juhendi sisuga põhjalikult tutvumata saaks operaatorina tegutseda, kuna tegemist on keeruka masinaga. Tunnistaja A K ütluste (KoTo kd 1 tl 93-101) kohaselt pidi laevalaaduri kasutus- ja ohutusjuhendiga tutvuma isikud, kes tegelesid selle masina hooldusega ja opereerimisega. Operaatoritel ja stividoridel oli kohustus selle juhendiga kursis olla. Selle konkreetse juhendiga tutvumine toimus nende väljaõppe käigus. I. Jefimovi väljaõppe toimus töökohal, teda õpetas T. I. I. Jefimovi väljaõpe kestis umbes pool aastat. Seejärel ütlesid tunnistajale S. O ja T. I, et kõik on läbitud ja I. Jefimov oskab seda masinat iseseisvalt käsitleda. Tunnistaja A K selgitas, et laevalaadurit ei ole väga tõenäoline juhtida ilma juhendit läbi lugemata. Seda ei ole võimalik ka omandada läbi praktilise juhendamise, ilma teoreetiliste alusteta. Tunnistaja S O ütlustest nähtub sama, et ettevõttesisese operaatori väljaõpe üheks osaks on laevalaaduri kasutusjuhendiga tutvumine. Operaator ei saa masinaga töötada, kui ta ei ole kasutusjuhendit lugenud. Laevalaaduri kasutus- ja ohutusjuhendid olid olemas kontoris ja kõigis laevalaadurite kabiinides. Vahetu stividor jälgis, et I. Jefimov tutvuks teooria ja kasutusjuhendiga. Tunnistaja S O ütluste kohaselt operaatorid õpetati välja ettevõtte siseselt. I. Jefimovi väljaõpe kestis umbes 6 kuud. Vahetult väljaõpet viis läbi stividor, kelle juures I. Jefimov töötas. Ta töötas T I vahetuses. Teda õpetas ka mingi elektrik. Tulenevalt S AS-s personalijuhi K T ütlustest (KoTo kd 1 tl 85-91) on operaatori väljaõppe üheks osaks laevalaaduri kasutus- ja ohutusjuhendiga tutvumine ja selle läbitöötamine. Kõik operaatorid, keda koolitati shiploaderi peale, said ühesuguse väljaõppe. Ka töölepingust ja ametijuhendist (töölepingu lisa) tuleneb, et töötaja peab tutvuma tehnika tehasejuhenditega.
12. Kolmandaks oli I. Jefimov saanud tööandjalt tööohutusnõuete osas nõuetekohase väljaõppe. Seda kinnitab töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalaste juhendamiste registreerimise kaart (tõendite köide I tl 78-82). Registreerimise kaardi kohaselt 30.12.2019 tutvustati I. Jefimovile järgnevaid juhendeid: töötervishoiu ja tööohutuse juhend nr 1, dokker-mehhanisaatori ohutusjuhend nr 2, töösisekorraeeskirjad, tuleohutusjuhend nr 4, elektriohutusjuhend nr 6, isikukaitsevahendite kasutusjuhend nr 7, esmaabi andmise juhend nr 8, frontaalaadurijuhi ohutusjuhend nr 10, kauba Nepheline Syenite käitlemise ohutusjuhend nr 15, korvtõstukijuhend nr 18, nitraatammooniumväetiste käitlemise ohutusjuhend nr 19, kahveltõstukijuhi ohutusjuhend nr 20, raskuste käsitsi teisaldamise ohutusjuhend nr 25, kõrgustes töötamise ohutusjuhend nr 26, mootorsaega töötamise ohutusjuhend nr 28, kõrgsurvepesuriga töötamise ohutusjuhend nr
13. Täiendjuhendamine hüdraulilise kraana ohutusjuhendi nr 9 kohta toimus 06.01.
14. Väljaõpe isikukaitsevahendite kasutamises toimus 02.01.
16. Lisaks kinnitavad I. Jefimovi juhendamist (sh konkreetse laevalaaduri kasutus- ja ohutusjuhendi osas) kõik ülalmainitud tunnistajad (S. O, A. K, K. T) ning ka süüdistatava väljaõpetamisega tegelev tunnistaja T I. Nimetatud tunnistajad kinnitasid ühiselt, et laeva konveireliiniga (shiploaderiga) töötamise kohta on I. Jefimovile tehtud põhjalik praktiline õpe koos tööohutusnõuete selgitamisega. Igor Jefimovi väljaõpe on lõppenud piisavate oskuste omandamisega ja iseseisvale tööle lubamisega. Igor Jefimovil on oskused laeva konveierliiniga töötamiseks ning tal on omandatud ka vastav pikaajaline töökogemus. Täiendavalt avaldas tunnistaja stividor T I (KoTo kd 1 tl 107-113), et operaator on välja õpetatud ja teab kuidas ohutult käivitada seadet. Igor Jefimovit õpetas nii tunnistaja ise kui ka teised kogenenud 12 1-24-1189 stividorid. Kõik operaatorid on ühtemoodi välja õpetatud. Väljaõppe ajal on operaator kohustatud lugema laevalaaduri kasutus- ja ohutusjuhendi läbi. Tunnistaja pidas Igor Jefimoviga vestlusi ja on veendunud, et ta on selle juhendiga tutvunud. Tunnistaja on operaatoritele kogu aeg selgitanud, et shiploaderi käivitamisel ja enne nupu vajutamist peab ta veenduma, et dokker on fiiderist väljas. Igor Jefimovile on ta isiklikult neid printsiipe selgitanud.
17. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaitsja seisukoht, et tunnistaja T. I ütlused on ebausaldusväärsed. T. I ütlused selles osas, et nii tema kui ka teised kogunenud töötajad Igor Jefimovit välja õpetasid tõendab veel 11.11.2024 AS S vastus nõudekirjale nr. VRP-9-1/24/2386 (tõendite köide I tl 160-161). Nimetatud vastusest nõudekirjale nähtub, et väljaõppe käigus töötas I. Jefimov shiploaderil esmakordselt 10.03.2020 stividor L. O vahetuses ja tema juhendamisel. L. O oli stividor, kes osales esimesel shiploaderi koolitusel, mille korraldas Sillamäel shiploaderi tootja. I. Jefimov töötas stividor L. O vahetuses enne seda, kui I. Jefimov viidi stividor T. I vahetusse. L. O oli AS-s S ka praktikakoha poolne juhendaja töökohapõhises õppes, mis viidi läbi osana CoMET projektist. See projekt kätkes teooriaõpinguid Ida-Viru Kutsehariduskeskuses, simulaatorõpet Kotkas ja töökohapõhist õpet töökohal, AS-is S. Vastusest ka nähtub, et I. Jefimov töötas esimest korda T. I alluvuses 27.04.2020, kus täitis tööülesandeid koos teiste kogenud operaatoritega. Stividor T. I vahetusse läks I. Jefimov alaliselt üle 10.05.2020, kus jätkas väljaõpet shiploaderil alates 11.06.
18. Lõpliku väljaõppe ja tööandja hinnangu iseseisvale tööle lubamise kohta sai I. Jefimov ajal, mil ta töötas T. I vahetuses ja juhendamisel. Sellega seoses nähtub ka AS S töötaja arvestamise graafikutest 2020 jaanuarist-augustini (tõendite köide 1 tl 162-169), et I. Jefimov töötas tõepoolest esialgu L. O vahetuses, kuid alates 10.05.2020 tema töögraafiku vahetused langevad kokku T. I töövahetusega ning T. I vahetuses hakkas I. Jefimov töötama 2000 aasta juunist. Seega peab kohus tunnistaja T. I ütlusi usaldusväärseks ja teiste tõenditega kooskõlas olevaks.
19. Tuginedes eelnevale, tuvastab kohus, et Igor Jefimovi tööandja tegi talle vajaliku tööohutusalase juhendamise ja väljaõppe, mistõttu olid Igor Jefimovi teadmised ohutusreeglitest piisavad arusaamaks, et laevalaaduri käivitamisel pidi ta olema veendunud selles, et töötajad ei viibi fiideris ja nad on laevalaadurist ohutus kauguses.
20. Seoses süüdistatava selle reegli teadlikkusega on olulised ka tema enda selgitused kohtuistungil selle kohta, et ta tegelikult hoiatas ummistust likvideerivatele dokkeritele laaduri pealindi käivitamisest ja andis ka korralduse punkrist välja ronida. Seega teadis I. Jefimov laaduri käivitamisega kaasnevat ohtu ja täitis osaliselt ka tööohutusnõuded (laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhend p-d 5.8.3 ja 5.8.4). Kui I. Jefimov pole laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvunud ja tema teada on fiideri koonuses viibimine laaduri käivitamise ajal lubatud, siis puudus ka vajadus dokkereid hoiatada või neile korraldusi anda. Reeglist kõrvalekaldumine toimus siis, kui dokkerid ei täitnud süüdistatava hoiatusi ega korraldusi või ei pidanud neid piisavalt tõsiseks ning I. Jefimov ei kehtestanud oma operaatori positsiooni piisavalt, st ei veendunud, et tema tegevus laevalaaduri käivitamisel on piisaval määral ohutu.
21. Kannatanu D M ütluste (KoTo kd 1 tl 41-44) kohaselt on Igor Jefimov pärast tööõnnetust proovinud kannatanuga ühendust võtta. Toimusid kaks telefonikõnet I. Jefimovi ja kannatanu vanema õe vahel. Esimene vestlus toimus üsna koheselt pärast sündmust, teine oli märtsis. Esimese vestluse käigus ütles I. Jefimov, et võtab vastutuse enda peale ja on valmis igati aitama. Teise kõne käigus ütles Igor Jefimov otseselt, et ta on selles kuriteos süüdi ja tööohutusreeglite eiramise tõttu sai hukka kannatanu XXX. Need kõned olid salvestatud ja I. Jefimov teadis sellest.
22. Asitõendi vaatlusprotokollist (tõendite köide I tl 148-156), millega on vaadeldud salvestised I. Jefimovi 17.04.2023 ja 24.04.2023 kõnedega nähtub, et 17.04.2023 kõnes tunnistab 13 1-24-1189 Igor Jefimov, et ta on süüdi. Tema sõnade kohaselt on tema süü seal olemas ning süüaste on suur. Ta tegi suure vea, nad olid kahekesi idioodid. Ta saab aidata rahaliselt. 24.04.2023 kõnes ütles I. Jefimov, et mingil momendil hakkas ta ainult A (M) käske täitma ja täielikult usaldama, aga ta poleks pidanud. Ta sai 10 minutit enne juhtunut aru, et see on väga ohtlik. Ja ta lihtsalt lülitus kuidagi välja. See on tema viga. Ta vajutas konveieri nupu. Eelpool märgitud kannatanu ütlused ning I. Jefimovi 17.04.2023 ja 24.04.2023 kõned omavahel kooskõlas selles, et tunnistas I. Jefimov nende vestluste ajal, et tegi vea ja käitus valesti. Seega kinnitavad tõendid taas, et süüdistatav mõistis, et laevalaaduri käivitamine, kui dokkerid olid fiideri sees, on olnud ohtlik.
23. Kohus ei jaga kaitsja seisukohta, et telefonikõne, mis toimus kannatanu õe ja süüdistatava vahel on ebaseaduslik jälitustoiming ja seega lubamatu tõend. Kohus viitab Riigikohtu
24. märtsi
25. a otsusele nr 3- 1-1-5-09, milles märgitakse, et jälitustoiminguga kogutakse ja töödeldakse salaja või varjatult isikuandmeid, mille käigus sekkutakse jälitatava (aga sageli paratamatult ka kolmandate isikute) põhiseaduslikult kaitstavate õiguste sfääri. Enda telefonivestluse kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada. Neil põhjustel ei teki eraelulise vestluse salvestise kui tõendi lubatavuse otsustamisel küsimust võimaliku eraviisilise jälitustegevuse kohta KarS § 137 tähenduses. Kohus märgib, et telefonikõne salvestamine ilma osapoolte nõusolekuta võib kvalifitseeruda sõnumisaladuse rikkumisena. Kuid praegusel juhul oli Igor Jefimovil teada, et kõne lindistatakse ja ta andis selleks ka nõusoleku (vt 18.08.2023 asitõendi vaatlusprotokoll, tõendite köide I tl 148-156). I. Jefimovil ei olnud nõusoleku andmise osas vastuväiteid ka kohtuistungil. Kohus leiab, et käesoleval juhul on menetluslikult tegemist lubatud eraelulise vestluse salvestusega, mida tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena

§ 63

lg 1 tähenduses ning sellest koostatud protokolli kasutamine tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel ei ole kriminaalmenetlusõigust rikutud.

1. Eelnimetatud asjaolud kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et olid süüdistuses märgitud reeglid I. Jefimovile tutvustatud ja teadis ta või pidas vähemalt võimalikuks laevalaaduri lindi käivitamisega kaasnevat ohtu. Vastupidised I. Jefimovi ütlused kohus ei usu, kuna need on vastuolus teiste tõenditega ja ka tema enda käitumisega. Kohtu hinnangul ei ole I. Jefimovi ütlused usaldusväärsed osas, kus ta väidab, et ta käitus õnnetuse päeval vastavalt oma teadmistele ja parematele arusaamadele, samuti vastavalt eelneva töö käigus sissejuurdunud praktikale. Uuritud tõenditest saab järeldada, et I. Jefimov oli laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendi reeglitest teadlik. Tal olid tööõnnetuse toimumise ajal piisav väljaõpe ja kogemus laevalaaduril töötamiseks ja vajalikud teadmised tööohutusest.
2. Seega leiab kohus, et lülitades laevalaaduri peamise transportöörliini tööle, eirates talle teadaolevat asjaolu, et A. M polnud laadurist ohutus kauguses rikkus I. Jefimov laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendi punktid 5.8.3 ja 5.8.4, mille kohaselt laevalaadurit käivitades ja/või laadimist alustades tuleb veenduda, et kõik töötajad on laevalaadurist ohutus kauguses. I. Jefimoviga sõlmitud töölepingu p 2.3 kohaselt on ta kohustatud täitma ilma erikorralduseta kõiki ametiülesandeid, mis tulenevad töölepingust ja ametijuhendist, töö iseloomust või töö üldisest käigust (tõendite köide 1 tl 71-75). Vastavalt I. Jefimovi töölepingu lahutamatuks osaks oleva ametijuhendi p-le 1.3 peab ta oma tegevuses operaatorina juhinduma mh Eesti Vabariigis töösuhteid reguleerivatest seadustest, tehnika tehasejuhenditest, ettevõtte töösisekorraeeskirjadest ja tööohutusjuhenditest. Vastavalt ametijuhendile on tal mh kohustus järgida kõiki tööohutuse nõudeid (p 2.6), järgida kasutatava tehnika tehasejuhendeid (p 2.11) ja töösisekorraeeskirju (p 2.12) ning jälgida, et tema poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks tema enda või teiste elu, tervist ja keskkonda (p 2.14) (tõendite köide 1 tl 76-77). I. Jefimov rikkus käesoleval juhul Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõudeid § 5 lg 1, § 14 lg 1 p 1, § 14 lg 1 p 5, mille kohaselt töövahendi (sh masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks 14 1-24-1189 kasutatav vahend) kasutamine (sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine) ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda; töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; töötaja on kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist. Ühtlasi rikkus süüdistatav ka ettevõtte S töösisekorraeeskirja punkte 5.1.2, mille kohaselt töötaja on kohustatud täitma töösisekorraeeskirju ja tööohutuse nõudeid; 5.3.4, mille kohaselt töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomises, järgima tööohutuse nõudeid; 15.2.7, mille kohaselt töötaja on kohustatud tagama, et tema töö ei looks ohtu teiste elule ja tervisele; 15.2.8, mille kohaselt töötaja kohustub mitte tekitama oma tegevuse või tegevusetusega kahju teistele inimestele; 15.2.9, mille kohaselt töötaja kohustub täitma töökohal töö- ja tuleohutuse eeskirju, juhinduma oma tegevuses eeskirjadest ja nõuetest, mis reguleerivad masinate, seadmete ja teiste vahendite kasutamist; 15.2.11, mille kohaselt töötaja kohustub tundma ja täitma tööohutuse nõudeid ning kasutama tööks ainult neid töövahendeid, mehhanisme ja seadeldisi, mille kasutamiseks ta omab luba ja vajalikke teadmisi ning oskuseid (tõendite köide 1 tl 67-68).
3. Kohus toonitab, et antud olukorras lasus tööohutuse tagamise kohustus I. Jefimovil ning eelkõige pidi ta oma tegevuses lähtuma laevalaadur SL1450S kasutus- ja hooldusjuhendi punktidest 5.8.3 ja 5.8.4, mis kohustasid teda laevalaadurit käivitades veenduma, et kõik töötajad viibivad laevalaadurist ohutus kauguses. Seega on kohus seisukohal, et I. Jefimov eelnimetatud aga ka muid süüdistuses loetletud nõudeid eirates, rikkus hoolsuskohustust. I. Jefimovil oli operaatorina kohustus järgida tööohutusnõuete täitmist, milline kohustus tulenes I. Jefimovi puhul nii töölepingust, ametijuhendist, Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest kui ka töösisekorraeeskirjast ja laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendist. KarS § 197 lõikes 2 sätestatud kuriteo subjekt on mh isik, kellel oli kohustus järgida või ka tagada tööohutusnõuete täitmist ja kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu saabus koosseisuline tagajärg. Asjaolu, et õnnetuse päeval oli tööohutusnõuete täitmise eest vastutavaks isikuks stividor A. M, ei vabasta see kohtu hinnangu I. Jefimovit laaduri operaatorina süüdistuses loetletud nõuete täitmisest. Süüdistatav ei eitanud asjaolu, et stividor A M ei viibinud kogu selle õnnetuse likvideerimise ajal laevalaaduri juures. Samuti laevalaaduri käivitamise ja tööõnnetuse momendil ei ole ta stividori näinud. Otsuse masina käivitamise kohta võttis I. Jefimov ise vastu. Selles osas on süüdistatava ütlused kooskõlas tunnistaja A M ütlustega, mille kohaselt oli ta õnnetuse päeval vastutav tööohutusjuhendite täitmise ja jälgimise eest. I. Jefimov helistas tunnistajale ja ütles, et shiploader on seisatud, et materjal on seal sees ära jäätunud ja fiideris kinni. Tunnistaja käis kohal ja nägi, et operaator ja dokker võtsid labidad ja kangid ning üritasid selle jääkamaka sellest fiiderist lahti saada. A M ei viibinud kogu aeg selle ummistuse likvideerimise juures. Tal olid ka muud tööülesanded ning ta ei olnud kohustatud seda ummistuse likvideerimist vahetult juhtima. Tunnistaja hoidis I. Jefimoviga ühendust telefoni teel, kuid süüdistatav ei helistanud talle kordagi. Reeglites on kirjas, et operaator käivitab ja seiskab seadet ise, seejuures otsustab operaator ise, millal seadet käima panna ja millal seisata. Ka praegusel juhul operaator ise käivitas shiploaderi. Tunnistaja ei näinud õnnetust. Territooriumil ei olnud ka võimalik kuulda seda masina käivitamist või mitte käivitamist. Tunnistaja vaid kuulis, kuidas inimesed hakkasid juba karjuma, et A. M kukkus. Seega lasus antud situatsioonis tööohutuse dokkeritele tagamise kohustus I. Jefimovil.
4. Kohus leiab, et antud olukorras ei olnud tööõnnetuste vältimine ülemäära keeruline selleks tuli I. Jefimovil lihtsalt järgida tööohutusenõudeid, laevalaadur SL1450S kasutus- ja hooldusjuhendis sätestatud nõudeid ning jätta laaduri lindi käivitamata kuni fiideris inimesed viibivad. I. Jefimov piirdus vaid sellega, et andis dokkeritele korralduse fiiderist välja ronida. Seejuures I. Jefimov ei saanud lähtuda eeldusest, et dokkerid käituvad õiguspäraselt ja väljuvad 15 1-24-1189 fiiderist, kuna ta enda ütluste kohaselt teadis, et dokkerid viibivad laevalaaduri käivitamise ajal fiideri koonuses. Olukorras, kus dokkerid ei täitnud I. Jefimovi korraldust, ei veendunud süüdistatav piisavalt, et tema tegevus laaduri pealindi käivitamisel on ohutu. Kohtu hinnangul ei olnud kujunenud olukorras I. Jefimovi tehtu (ehk korraldus koonusest välja ronida) selline objektiivselt hoolsuskohustust järgiv tegu, mis oli piisav ohutusnõude järgimiseks. Operaatorina oleks I. Jefimovil objektiivselt olnud võimalik korraldada ummistuse likvideerimine nii, et dokkeritele ei oleks tekkinud ohtu elule ja tervisele. Ta oleks pidanud jätta lindi käivitamata kuni fiideri sees inimesed viibivad. Asjaolu, et see oli objektiivselt võimalik, kinnitasid ühiselt stividorid ja endised operaatorid T. I ja A. M. Nii tunnistaja T. I kinnitas I. Jefimovi küsimusele, et antud situatsioonis oli ohutu ummistuse likvideerimise võimalus. Enne lindi käivitamist oli I. Jefimovil igal juhul kohustus veenduda, et isikud oleks fiiderist väljas. Operaator on kohustatud jälgima, et dokkerid, kes on tal alluvuses, töötavad ohutult. Tunnistaja T. I praktikas olid ette tulnud juhtumeid, kui inimesed, kes on läinud fiideri sisse, ei tahtnud sealt välja tulla. Tunnistaja veenis neid fiiderist lahkuma, hoolimata sellest, et nad ütlesid, et nendega midagi ei juhtu. Tunnistaja selgitas inimestele, et konveieri käivitamisel võib tekkida vibratsioon ning jalg võib konveierile läbi resti libiseda ja tunnistaja peab jala tükke trümmist välja võtma. Konveieri kiirus on mitu meetrit sekundis. Tunnistaja peale on palju solvutud, et enne käivitamist sundis ta dokkereid fiiderist välja minna. Tunnistaja A. M avaldas, et ka temal on korduvalt olnud juhtumeid, kus dokkeritel oli vaja fiiderisse siseneda. Sel juhul annab operaator korralduse seisata masin ja algselt operaator ise siseneb masinasse, et tuvastada, mis on seal juhtunud. Seejärel operaator kutsub dokkeri ja kõik koos ummistuse likvideerivad. Enne masina uuesti käivitamist tuleb operaatoril veenduda, et kõrvalisi esemeid ja inimesi ei ole fiideris. Ise oli ta operaatorina seda protsessi läbinud mitu korda.
5. Kohus leiab, et I. Jefimov pidi ette nägema, et laevalaaduri lindi käivitamine võib viia õnnetuseni. I. Jefimov oli teadlik, et lindi käivitamise ajal fiideri koonuses viibivad dokkerid, kes likvideerivad ummistuse. Nagu igale mõistlikule isikule, pidi ka I. Jefimovile olema arusaadav, et juhul, kui fiiderit ummistanud puistlast hakkab koonuses liikuma, siis võib koonuses seisnud A. M kukkuda koos raske materjaliga töötavale pealindile, mis võib kannatanule kaasa tuua mis iganes tagajärje, sh ka surma. I. Jefimov pidi mõistma ka seda, et pelgalt info edastamine laaduri käivitamise kohta ja dokkerite lubadus ohutult seista ei pruugi olla piisav. Kogu selle laevalaaduri mehhanismi käivitamise juures ei saa olla kindel, et inimene ei või kaotada tasakaalu ja kukkuda koos raske materjaliga töötavale pealindile. Tunnistaja T. I ütlustest nähtub, et masina käivitamisega kaasneb vibratsioon. Töötava koorma all või peal seismine ei ole ohutu. Kõigi seaduspärasuste kohaselt peab koorem kukkuma peakonveierile. Kui linti ei peatata, võivad jäsemed sattuda pöörlevatesse elementidesse või rullide vahele ning saada kehast rebitud. Ainus ohutu võimalus on seista väljaspool fiidrit. Tulenevalt V G ütlustest koosneb laevalaadur kahest transportimislindist. Ühtegi linti ei tohi käivitada kui fiidris viibivad inimesed. Kui inimene seisab koorma peal koonuses ja suur lint on tema jalge all, siis kukkumise korral võib lint ta laevale viia. Juhul, kui fiideri sees olnud isikud ei soovi sealt väljuda, peab operaator helistama stividorile, kes lahendab küsimuse ise. Kokkuvõtlikult tuleneb samas valdkonnas tegutsevate isikute ütlustest, et antud olukorras oli tööõnnetus objektiivselt ettenähtav.
6. Vastavalt kohtupraktikale tuleb silmas pidada, et ettevaatamatusdelikti puhul puudub õigusvastasusseos, kui isik küll rikkus hoolsuskohustust, kuid tagajärg oleks saabunud ka hoolsuspärase teo korral (RKKKo nr 3-1-1-56-07). Nimelt ei saa hoolsuskohustust rikkunud isikule ettevaatamatusdelikti raames normatiivselt omistada tema põhjustatud teise inimese surma siis, kui see surm oleks saabunud ka vajalikku hoolsust üles näidates. Praegusel juhul õigusvastasusseost tuleks eitada näiteks siis, kui A. M kukkuks laaduri koonusest alla ja saaks surma ka siis kui I. Jefimov ei käivitaks linti. Kohus märgib, et vastavalt tunnistajate (vt nt T. I ütlused) ütlustele on koonuses koorma peal seismine lubatud, kui laevalaadur on välja lülitatud, 16 1-24-1189 sest läbi koorma inimene ei saa kukkuda. Kui ummistus on juba likvideeritud ja inimene kukub mitte-pöörlevale lindile, saab ta ohutult sealt väljuda, kuna koonuse ja lindi vahel kõigest 50 cm. Seega tuvastab kohus, et tagajärg (A. M surm) ei oleks saabunud I. Jefimovi hoolsuskohustusele (jättis laaduri pealindi käivitamata seni, kuni dokkerid viibisid fiideris) vastava käitumise korral.
7. Kohus ei ole nõus kaitsja väitega, et laaduri koonusest resti eemaldamine omas kannatanu surma põhjustamisel olulist või määravat tähendust. Tunnistaja T. I ütluste kohaselt on rest shiploaderil ette nähtud selleks, et kõrvaline koorem ei satuks laevale. Tunnistaja kinnitas, et rest ei olnud selleks mõeldud, et vältida inimeste kukkumist, vaid oli paigaldatud, et takistada suuremate materjalitükkide läbi kukkumist. I. Jefimovi ütluste kohaselt oli ta teadlik, et tööõnnetuse päeval ei olnud selles punkris resti, mistõttu pidi ta oma tegevuses ja otsuste tegemisel sellega arvestama. I. Jefimov möönis ka ise kohtuistungil, et koonuses inimeste viibimise ajal lintide seisatamise vajalikkus oli talle mõistetav ja loogiline ning seda nõudis õnnetuse päeval ka tolle päeva stividor. Tuginedes eelnevale, tuvastab kohus, et I. Jefimovile oli objektiivselt ettenähtav, et laevalaaduri transportöörlindi käivitamine A. M fiideri koonuses viibimise ajal võis viia kannatanu kukkumiseni töötavale pealindile, mis omakorda võis põhjustada tervisekahjustusi või kannatanu surma. Kokkuvõttes on KarS § 197 lg 1 kuriteo objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud.
8. Kohus hindas ka kannatanu enda tegevust tööõnnetuse ajahetkel. Tõendamist on leidnud, et A. M rikkus ohutusnõuet, jättes fiiderist väljumata, olles samas teadlik konveierlindi käivitamiskavatsusest. Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt on A. M tutvustatud ohutusjuhendeid. Raamlepingust AS S ja OÜ S vahel (tõendite köide I tl 110-114) nähtub, et AS S (tellija) kohustub tagama töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise ja viima koostöös töövõtjaga OÜ S läbi töövõtja töötajate tööohutuse alase juhendamise ja väljaõppe (p-d 4.3.3, 4.3.4). A. M töövõtuleping (tõendite köide I tl 98-106) ja allkirjaleht OÜ-s S tööohutusjuhenditega tutvumise kohta (tõendite köide I tl 107-109) tõendab A. M tööohutusalast väljaõpet/juhendamist. A. M allkirjaga kinnitas, et on tutvunud ohutustehnikajuhendi ja tuleohutuseeskirjadega ning kohustub täitma nendes dokumentides kehtestatud tingimusi ja nõudeid. Dokkerite aruandelehest (tõendite köide I tl 86) nähtub, et 22.08.2023 oli A. M dokkerina enda tööohutusalast juhendamist kinnitanud. A. M on aruandelehel allkirjaga kinnitanud, et on läbinud juhendamise TOJ nr 1, TOJ nr 2, TOJ nr 4, TOJ nt 8, tutvunud käideldava materjali ohutuskaardiga. Sadama dokkeri ohutusjuhendist nähtub, et dokker on kohustatud täitma tööde juhi korraldusi (juhend nr 2, p 1.2, DVD-R plaat). S 13.10.2023.a (tõendite köide I tl 66) kirjast nähtub, et A. M poolne rikkumine seisnes selles, et operaator I. Jefimov ütles talle, tulla ära liikuva konveierliini fiideri seest, aga ta keeldus (p 5). A. M tööohutuse alase väljaõppe tagamist ja ohutusnõuete rikkumist kinnitavad ka tunnistajate V G, A K, T I, N B ja S S ütlused.
9. Tunnistaja V G selgitas, et enne töö alustamist tutvustatakse dokkeritele ohutustehnikat. Selle käigus tehakse ekskursioon, näidatakse juhendeid ning dokkerid annavad selle kohta allkirjad. Väljaõpe toimub sadama juhendite alusel ning juhendamist viiakse samuti sadama juhendi alusel. Ekskursiooni käigus tutvustatakse ka konkreetset laevalaadurit. Väljaõpe koosneb kahest osast: teooriast ja praktikast. Väljaõpet viivad läbi nii tunnistaja ettevõte S kui ka sadam. Ohutustehnika koolituse viib läbi ettevõtte S ning selle kohta võetakse allkirjad. Koolitusel räägitakse pöörlevatest ja keerlevatest mehhanismidest ning õigest signaliseerimisest. Dokkeritele laevalaaduri juhendit numbriga SL1450S ei tutvustata, kuna nad ei juhi masinaid ega vajuta nuppe. Täiendavalt selgitas tunnistaja, et dokker täidab operaatori juhiseid ega saa anda käsklusi operaatorile, kuna operaator on temast kõrgema otsustusõigusega. Ka tunnistaja A K ütlustest nähtub, et dokkerid olid tutvunud üldise ohutusjuhendiga. Küll aga ei olnud neil kohustust laevalaaduri kasutus- ja ohutusjuhendit tunda ega sellega tutvuda. Dokkerid ei 17 1-24-1189 tegelenud laevalaaduri opereerimisega.
10. Tulenevalt T I ütlustest tehakse dokkeritele tööalane ohutusväljaõpe, kus neile selgitatakse reegleid. Neile antakse ka juhised, et fiideris ei tohi viibida selle käivitamise ajal ning kui transportöörlint töötab. Stividori kohustuste hulka kuulub sissejuhatav instrueerimine enne vahetuse algust. Ka dokkeri N B ütluste kohaselt näidati talle mingit juhendit, kuid ta ei jõudnud sellega täielikult tutvuda, kuna saadeti kohe tööülesandeid täitma. Samas oli talle selge, et A. M rikkus ohutustehnika nõudeid, kuna ei lahkunud ruumist enne masina käivitamist. I. Jefimov ütles tunnistajale ja A. M, et ta käivitab laadurit ja tuleb ruumist väljuda. N B arvates rikkus ka I. Jefimov ohutusnõudeid seoses sellega, et lubas dokkeritel käivitatud shiploaderis sees olla. Nähtuvalt dokkeri S S ütlustest toimus suuline instrueerimine, mille viisid läbi nii operaator kui stividor. Tunnistajale selgitati, et fiideris ei tohi viibida, kui materjal liigub. Kuid kui laadur on välja lülitatud, siis fiideris seista on lubatud. Õnnetuse päeval I. Jefimov ütles A. M, et ta peab laevalaadurist välja tulema. Kuid A. M vastas, et jääb seisma materjali tükkide peale, väites, et seisab kindlalt koonuses. Kohus tuvastab eelpool käsitletud ja omavahel kooskõlas olevatele tõenditele tuginedes, et A. M oli teadlik reeglist, mille kohaselt laevalaaduri käivitamise ajal ei tohi viibida fiideris. Kuigi tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud dokkeril kohustust laevalaaduri juhendiga tutvuda, ei saa uuritud tõendite pinnalt järeldada, et A. M sellest reeglist teadlik ei olnud. Sellele nõudele juhtis vahetult enne õnnetust tähelepanu ka operator I. Jefimov. Seega rikkus A. M ohutusnõudeid, jättes konveierlindi käivitamise ajal fiiderist väljumata ning ei arvestanud piisavalt vajadusega tagada enda ohutus.
11. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et saabunud tagajärg pole toimepanijale inkrimineeritav juhul, kui kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve. Tegemist on n-ö enesekahjustamisega, mille puhul pole alust karistusõiguslikuks sekkumiseks (vt nt RKKK 3-11-23-13 p 6). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on toonitatud, et individuaalsete õigushüvede ohtu asetamine vastutusvõimelise isiku enda poolt on võimalik ning see võib välistada saabunud kahjuliku tagajärje omistamise teistele isikutele, kuid selle eelduseks on ohvri käitumise teadlikkus ja vabatahtlikkus (vt ka RKKK nr 3-1-1-60-10, p 17.2). Kui isik otsustab teadlikult ja vabatahtlikult näiteks enda surma saabumise üle (nt enda olukorra ohtlikkust mõistes keeldub võimalikust arstiabist), pole tõepoolest põhjust viia karistusõiguslikku vastutust nn esmapõhjustaja käitumiseni, olgu selleks siis viimase tahtlik või ettevaatamatu tegu. Sellistes situatsioonides tuleb sisuliselt tõdeda, et tagajärje saabumise puhul kuulub otsustusvabadus ja teovalitsus kannatanule endale (RKKKo 3-1-1-102-16, p 11).
12. Kohus on varasemalt tuvastanud, et jättis A. M fiiderist väljumata, olles samas teadlik konveierlindi käivitamiskavatsusest. Süüdistatava I. Jefimovi ja tunnistaja S. S ütluste kohaselt ütles A. M, et ta jääb seisma tükkide peale, kinnitades, et seisab kindlalt koonuses ega kuku sealt alla. Kohtu hinnangul ei saa oma elu ohtu seadmise teadlikkusega samastada kannatanu passiivset arusaama sellest, et teatud teo tagajärjel võib ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel saabuda tema surm. Sellist teadlikkust ei saa järeldada ka pelgalt sellest, et kannatanu rikkus teatud ohutusnõudeid. Kannatanu vaatenurgast ei olnud surma tõenäosus tema jaoks selgelt mõistetav, mistõttu ei saa pidada tema tegu teadlikuks enese elu ohtu seadmiseks. Tõenditest nähtub, et kannatanu oli veendunud oma ohutuses, uskudes, et ta seisab koonuses kindlalt ega kuku. Seega ei saa A. M surma I. Jefimovile omistamist välistada see, et A. M rikkus ka ohutusnõudeid, jättes fiideri koonusest väljumata, olles samas teadlik konveierlindi käivitamiskavatsusest.
13. Kohtu hinnangul on oluline ka prokuröri argument, et õnnetus toimus tegelikult ja ennekõike just I. Jefimovi vahetu tegevuse tulemina — lindi käivitamisnupule vajutamise tagajärjel ning A. M poolne rikkumine on siinkohal teisejärguline. Riigikohtu 18 1-24-1189 kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-13-17 punktis 5 märkinud: „See, et sama tagajärje võis põhjustada mitme isiku koosseisupärane käitumine, annab aluse kontrollida tagajärje omistamist neile kõikidele, kuid ei vabasta ühtki töötervishoiu- või tööohutusnõuete rikkujat vastutusest“. Praegusel juhul peaks see tähendama seda, et kuigi A. M rikkus ohutusnõudeid ja asetas oma õigushüved ohtu, ei vabasta see süüdistatavat vastutusest. Kohtu hinnangul saaks süüdistatav I. Jefimov vastutusest vabaneda vaid juhul, kui kannatanu A. M panus tagajärgede saabumisse oli väga suur. Kohtu arvates on põhjendatud prokuröri seisukoht, et üksnes kannatanu toimepandud rikkumisega ei oleks traagilised tagajärjed saanud saabuda, kuna A. M rikkumise lõpetamine oli täiel määral I. Jefimovi võimuses. I. Jefimovil oli tõepoolest mitu võimalikku varianti, kuidas olukorda ohutult lahendada. Näiteks oleks ta võinud teavitada dokkeri keeldumisest stividori, kes oleks olukorra juhtimise ja otsustamise enda peale võtnud. Samuti oleks ta võinud end kehtestada ja oma korraldusi kindlalt korrata. I. Jefimov oli pikaajaline ja kogenud töötaja, kelle puhul puudub alus arvata, et ta ei teadnud käsuliinide toimimist. Märkimisväärne on ka see, et kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad ühiselt kinnitasid, et operaator on ülem, kellele peavad dokkerid alluma. Lõpuks, I. Jefimov oleks võinud jätta lindi käivitamata. Kuigi A. M rikkus ohutusnõudeid, poleks õnnetust ikkagi juhtunud, kui I. Jefimov poleks laaduri pealiini (ohutusjuhendeid rikkudes) sisse lülitanud. Seetõttu ei saa A. M rikkumisele anda sellist kaalu, mis välistaks I. Jefimovi vastutuse. Eelöeldu tähendab, et I. Jefimov täitis KarS § 197 lg 2 objektiivse koosseisu.
14. Kohus on seisukohal, et I. Jefimov on tööohutusnõudeid ning hoolsuskohustust rikkunud kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. I. Jefimov oli pikaajalise kogemusega töötaja, kellel olid vajalikud teadmised selle valdkonna tööde tegemiseks, sealhulgas tööohutusest. Kohus asus varasemalt seisukohale, et oli I. Jefimov tööandja poolt tööohutusnõuete osas nõuetekohaselt instrueeritud ja laevalaaduri reeglitest teadlik. Kuna ta aga tööohutusnõudeid rikkus ja reeglite järgimisest irdus, on see tema tahtlik tegevus. I. Jefimovi ütlustest saab järeldada, et sai ta ka ise aru, et ei ole tööohutuse osas nõuetekohaselt käitunud. Seda kinnitab kohtu hinnangul seegi, et I. Jefimov pärast õnnetuse toimumist tunnistas vigu telefonikõnes kannatanu sugulastega, kinnitades, et sai ta aru, et tema tegevus oli väga ohtlik. Seega I. Jefimov oli teadlik, millised nõuded kehtivad ning ta pidi möönma nende rikkumist.
15. Koosseisupärase tagajärje suhtes, milleks on surma põhjustamine, eeldab käesolev süüteokooseis ettevaatamatust hooletuse või kergemeelsuse vormis. Kohus leiab, et tegemist on ettevaatamatuse kergema vormi - hooletusega KarS § 18 lg 3 mõttes – isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. I. Jefimov oli teadlik sellest, et laevalaaduri liini käivitamisel inimeste fiideri koonuses viibimine on ohtlik ja tema tegevus ei vasta ohutusnõuetele, seega pidi ta arvestama võimalike tagajärgedega alates töötajate tervisekahjustusest kuni kõige raskema tööõnnetuseni, milleks on inimese surm. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanuks ta süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist vähemalt ette nägema. Karistus
16. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 197 lg 2 näeb ette karistusena töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm kuni 19 1-24-1189 viieaastane vangistuse. Seega on vangistuse sanktsiooni keskmine määr 2,5 aastat vangistust.
17. Hinnates I. Jefimovi teosüüd, leidis kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteo toimepanemise tehiolud kõnelevad süüst alla keskmisest määrast. Kohus on subjektiivse koosseisu analüüsimisel tuvastanud, et I. Jefimov rikkus tööohutusnõudeid ja hoolsuskohustust kaudse tahtlusega ning tagajärje suhtes käitus hooletult, s.o nii tahtluse kui ettevaatamatuse nõrgima vormiga. Kohus arvestab kannatanu enda tegutsemist, s.o ebakohane käitumine ning oma õigushüvede ohtu asetamine.
18. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Küll aga esineb karistust kergendav asjaolu. Süüdistatav on viimases sõnas avaldanud, et „tal on väga kahju, et A M juhtus traagiline juhtum. Ta ei saa siiamaani sellega leppida, seda enam, et ta sellega mõnevõrra seotud“. Kuigi ei ole I. Jefimov avaldanud kahetsust oma teo suhtes ega tunnista oma süüd kahetseb ta sündmust kui sellist ja saabunud tagajärje. Kohtupraktikas on selgitatud, et puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal näiteks ka kannatanu rollile toimunus (vt RKKKo 1-20-3535, p 20). Maakohtul kujunes veendumus, et I. Jefimov puhtsüdamlikult kahetseb ja kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses.
19. Puutuvalt võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu karistusregistri väljavõttele (tõendite köide kd 1 tl 117), mille kohaselt on seisuga 16.02.2024 Igor Jefimov varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata. Käesolevas asjas süüks arvatud kuriteo toimepanemisest on möödunud 2 aastat, mil kohtule teadaolevalt on Igor Jefimov elanud õiguskuulekalt. Tema puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosus seega on madal. Seetõttu leiab kohus, et I. Jefimovi karistus peab jääma alla keskmise. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta vangistust.
20. Arvestades kuriteo raskust ning süüdistatava isikut, peab kohus võimalikuks kohaldada I. Jefimovi suhtes tema karistusest täielikult tingimisi vabastamist KarS § 73 alusel. Nii toimepandud kuritegu kui ka I. Jefimovi isik annavad alust arvata, et tingimusliku karistuse kandmiselt vabastamisel on saavutatav karistuse eesmärk. Kohus leiab, et isikut, kes on nii pika aja jooksul käitunud õiguskuulekalt, ei ole vaja karistada reaalse vangistusega, vaid selle võib jätta tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel kohaldamata 1 aasta 2 kuu pikkuse katseajaga. Tsiviilhagi
21. Kriminaalasjas esitas kannatanu D. M esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev süüdistatava tööandja AS S vastu hagiavalduse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja nõuab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel kannatanu surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.
22. Vaidlust ei ole selles, et kannatanul D. M on õigus esitada tsiviilhagi AS S vastu seoses tema abikaasa surmaga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et I. Jefimovi tegevus laevalaaduri käivitamisel A. M fiideri koonuses viibimise ajal tööohutusnõudeid rikkudes, tõi kaasa selle, et kannatanu sai surma. Tõendamist on leidnud, et süüdistatava I. Jefimovi tegu täidab KarS § 197 lg 2 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja I. Jefimov on selle toimepanemises süüdi. 20 1-24-1189 Deliktilise vastutuse eelduseks on VÕS § 1045 lg 1 p 1 mõttes õigusvastane tegu ning I. Jefimovi süüline õigusvastane tegu on eelnevalt tõendamist leidnud. Süüdistatav I. Jefimov töötas alates 02.01.2020 töölepingu alusel AS-is S puistekaupade terminalis operaatori ametikohal. Tööõnnetuse päeval täitis ta laevalaaduri operaatori tööülesandeid. AS S vastutab oma töötaja käitumise eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 alusel nagu oma käitumise või endast tulenevalt asjaolude eest ning õigusvastaselt tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 1 alusel nagu enda tekitatud kahju eest.
23. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud hagi juurde. Kannatanu selgitas, et A. M oli ainuke sissetuleku tooja. Viimased 5 aastat viibis kannatanu lapsehoolduspuhkusel. Pärast abikaasa surma oli kannatanu ilma tööta, teda ei tahetud kuskile tööle võtta, sest ta on kolme lapsega üksikema. Sissetulek täielikult puudus 1,5 aasta jooksul. Praegu töötab kannatanu Narva kesklinnakoolis aineõpetajana. Õnnetus on oluliselt mõjutanud kannatanu ja tema laste tervist. Samuti on muutunud kannatanu ja laste vaba aja veetmise võimalused.
24. Kohtuistungil süüdistatav Igor Jefimov tsiviilhagi ei tunnistanud. Süüdistatava kaitsja märkis tsiviilhagi osas, et tsiviilhagi on esitatud ilmselgelt valedel õiguslikel alustel ja sellistel alustel ei saa taoliseid nõudeid esitada ei süüdistatava ega ka AS-i S vastu. Tsiviilkostja AS S esindaja vandeadvokaat Arne Ots palus nii kohtule esitatud kirjalikus vastuses tsiviilhagile kui ka kohtuistungil jätta tsiviilhagi rahuldamata. Tsiviilkostja esindaja leiab, et seoses teise isiku surma põhjustamisega saab üksnes sellise kahju hüvitamist nõuda, mida VÕS § 129 ette näeb. Hageja ei ole tsiviilhagis nõudnud VÕS §-s 129 sätestatud kahju hüvitamist, vaid „saamata jäänud tulu“ hüvitamist, mis vastab tema hukkunud abikaasa eeldatavale sissetulekule kuni tolle pensionieani. Sellise kahju hüvitamist seadus ette ei näe ning sellise kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel nõuda ei saa. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on välistatud, kuna puuduvad erandlikud asjaolud VÕS § 134 lg 3 mõttes. Samuti märkis kostja, et tuleb arvestada kannatanu enda rolli selle õnnetuse juhtumisel ja on põhjendatud kahju hüvitise vähendamine nullini või väga olulises osas seoses kannatanu osalusega kahju tekkimises. Varaline kahju
25. Kannatanu D M nõuab varalise kahju hüvitamist summas 298 350 eurot. Hagiavalduse kohaselt suri perekonna toitja A. M tööõnnetuse tagajärjel, mistõttu vähenes olulisel määral kannatanu perekonna elukvaliteet ja laste võimalused edasi arenemiseks. Kannatanu varaline kahju seisneb hagiavalduse kohaselt saamata jäänud tulus. Hagiavalduses tugineb kannatanu esindaja VÕS § 128 lg 4 sätetele, mille kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
26. Hagiavalduse kohaselt puudub kannatanul viimase viie aasta jooksul sissetulek, raha teenis hukkunu XXX A M. Perekonnas on kolm alaealist last. A M töötasuks S OÜ-s kuus kuud enne surma oli 7512,10 eurot ehk keskmiselt 1252 eurot. Seega tema töötasu oli suurem kui töötasu alammäär. Kannatanu perekonna saamata jäänud tulu on hagiavalduses arvutatud töötasu alammäära põhjal. 2023.a. töötasu alammäär Eestis oli 725 eurot x 10 kuud (märts 2023.a detsember 2023.a) = 7250 eurot. 2024.a. töötasu alammäär Eestis moodustab 820 eurot x 7 kuud (märts 2023.a — september 2023.a (ehk hukkunu sünnipäeva kuuni)) = 5 740 eurot. Hageja lähtus sellest, et hukkunu A M vanaduspensioniiga on 65 aastat (alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus 7-1 lg 1). Oktoober 2023 - oktoober 2052.a (29 aastat x 12 = 348 kuud) x 820 eurot = 285 360 eurot. Hageja varalise kahju hüvitise nõue 298 350 eurot (7 250 eurot + 5 740 eurot + 285 360 eurot). A M konto väljavõttest (tõendite köide I tl 147) nähtub, et 21 1-24-1189 alates 15.08.2022 kuni 15.02.2023 on A. M tuluna kätte saanud 7512,10 eurot ettevõttest S OÜ.
27. Esiteks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud A M töötasu teenimise võimaluse kaotust pidada perekonna saamata jäänud tuluks. Teise isiku töötasu ei saa olla hageja jaoks saamata jäänud tulu. Surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise ulatust reguleerib VÕS §
28. Deliktiõiguslikud kahju hüvitamise nõuded saavad tekkida üksnes isikutel, kes on nimetatud §-s
29. Samas sättes on öeldud, missugune on isiku surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete täpsem sisu ja ulatus. VÕS § 129 lg-te 1 ja 2 järgi on hüvitatavad matusekulud isikutele, kes neid olid kohustatud kandma või kes need tegelikult kandsid. VÕS § 129 lg-d 3-6 reguleerivad surma saanud isiku ülalpidamisel olnud isikute nõudeid kaotatud ülalpidamise hüvitamiseks (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Kommentaar §-le 1045 p. 3.2). Seega saab teise isiku surma põhjustamisega seoses nõuda üksnes sellise kahju hüvitamist, mida VÕS § 129 ette näeb.
30. VÕS § 129 lg 3 näeb ette, et kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. VÕS § 129 lg 6 sätestab, et kui isik, kelle surm põhjustati, pidas kestvalt oma surmani ülal teist isikut, kellega ta elas koos nagu perekonnas, või kui ta pidas seda isikut kestvalt oma surmani ülal kõlbelise kohustuse alusel, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule hüvitist, kui: see isik vajab ülalpidamist ja tal ei ole võimalik ülalpidamist muul viisil saada ja isik, kelle surm põhjustati, oleks tulevikus eeldatavalt ülalpidamist jätkanud. PKS § 96 lg 1 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (p 1); laps kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (p 2); muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama (p 3). Kohtu arvates vastavad hukkunu A. M XXX ja lapsed PKS §-st 97 tulenevatele tunnustele.
31. Kohtule esitatud sünnitunnistused (tõendite köide I tl 124-126) kinnitavad, et A ja D M kooselust on sündinud 3 last. Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud sünnitõendi nr 1152020/167 alusel on XXX sündinud M M. Sünni tõendi nr 115-2018/457 alusel on XXX sündinud P M. Sünni tõendi nr 4-216/1838 alusel on XXX sündinud R M. Kohtule on samuti esitatud A M surmatunnistus number 1-11-2023/2728 (tõendite köide I tl 122), millest nähtub, et A M (sünd. XXX) suri 25.02.2023 Tartu linnas. Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendist (tõendite köide I tl 123) nähtub, et A M ja D Š vahel on 21.06.2017 sõlmitud abielu. Pärast abiellumist D Š perekonnanimeks on M. Nimetatud tõendid kinnitavad, et A M surma ajal oli D. M tema XXX ja kõik lapsed olid ja on ka praegu alaealised, seega olid nad õigustatud saama A. M ülalpidamist. Kuid ülalpidamiskohustusele rajatud nõuet ei ole tsiviilhagis esitatud. Hageja ei ole hagiavalduses nõudnud VÕS §-s 129 sätestatud ülalpidamist, vaid saamata jäänud tulu hüvitamist, mis vastab A. M eeldatavale sissetulekule kuni tolle pensionieani. Kohus nõustub tsiviilkostja esindajaga, et sellise kahju hüvitamist seadus ette ei näe ning sellise kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel nõuda ei saa.
32. Kohus leiab samuti, et kannatanu esindaja on kohtuvaidluste käigus muutnud hagiavalduses esitatud asjaolusid. Kannatanu esindaja arvas, et hoopis VÕS § 129 lg-de 3, 4 ja 6 alusel on saamata jäänud tulu tsiviilkostjalt põhjendatud hageja kasuks välja mõista. Samal ajal viitas kannatanu esindaja asjaolule, et surma põhjustamise korral tuleb tagada abivajavate lähedaste ülalpidamine. Kohus märgib, et hagi muutmine alles kohtuvaidlustes ja olukorras, kus teised menetlusosalised ei saanud avaldada oma seisukoha ega täiendavaid tõendeid esitada, ei ole lubatud (vt TsMS § 376 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole võimalik ka hagiavalduses esitatud 22 1-24-1189 nõuet tõlgendada kui nõuet D. M ja alaealiste laste ülalpidamise hüvitamiseks VÕS § 129 lg-te 3 või 6 alusel. Hagiavalduses on selgelt näha, et tugineb kannatanu esindaja VÕS § 128 lg 4 sätetele ja saamata jäänud tulule.
33. Lisaks eelnevale selgitab kohus veel järgmist. Tulenevalt PKS §-st 97 ülalpidamiskohustus laste üle kestab maksimaalselt kuni lapse
34. eluaasta täitumiseni, mitte aga hukkunu pensioniea saamiseni, nagu on esitatud hagiavalduses. Kohtu hinnangul on kannatanu esindaja selgitused kohtuistungil on hagiavaldusega vastuolus. Erinevalt hagiavaldusest arvas kohtuistungil kannatanu esindaja, et D. M ja laste puhul oleks A. M jätkunud ülalpidamiskohustus laste täisealiseks saamiseni ja vajadusel kauem. Selle kohta ei ole aga kannatanu esindaja välja toonud selget ja konkreetset varalise kahju arvestuskäiku. Hageja on esitanud oma varalise kahju nõude terviksummana ega ole selgitanud ega tõendanud, milline oleks sellisel juhul olnud eeldatav ülalpidamise periood ega ülalpidamise suurus. Samuti ei selgu hagiavaldusest ega kannatanu esindaja selgitusest kohtuistungil, millisel õiguslikul alusel oleks A. M ülalpidamiskohustus D. M suhtes. Tuleb võtta arvesse, et PKS § 16 lg-s 1 ettenähtud abikaasade vastastikust kohustust perekonda ülal pidada ei saa samastada ühe abikaasa kohustusega teist abikaasat ülal pidada VÕS § 129 lg 3 ja lg 6 mõttes. Seega ei anna VÕS § 129 lg 3 ja lg 6 kohaldamiseks alust pelgalt PKS § 16 sätetega reguleeritud abikaasade üldine vastastikune kohustus perekonda ülal pidada.
35. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited või vastuväited. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hukkunu A. M XXX D. M ei ole suuteline end ise ülal pidama. D M tuludeklaratsioonidest sissetulekute deklareerimise kohta perioodil 2018-2022.a (tõendite köide kd I tl 127-146) nähtub, et D. M tuluks on
36. aastal vanemahüvitis summas 8859,45 eurot,
37. aastal vanemahüvitis summas 6637,65 eurot,
38. aastal vanemahüvitis summas 9109,41 eurot,
39. aastal vanemahüvitis summas 6387,69 eurot ning II samba tulu enne pensioniiga summas 7105,64 eurot. D M
40. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt puudus D. M tulu vaid
41. aastal. Kannatanu ütluste kohaselt töötab ta praegu XXX. Tema bruto sissetulek on 1800 eurot, kätte saab ta aga natuke alla 1500 eurot. Samuti ei ole kannatanu esindaja esitanud tõendeid ülalpidamise suuruse arvutamiseks - kui suures ulatuses oleks lastel olnud õigus nõuda ülalpidamist, kas ja millist toitjakaotuspensioni saavad alaealised lapsed pärast A. M surma ning milline on D M panus laste ülalpidamisse.
42. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). See tähendab, et hageja esitatud faktiväited peavad olema selgelt jälgitavad ning täitma kõiki nõude rahuldamise eeldusi. VÕS § 128 lg 4 alusel saamata jäänud tulu ei saa teise isiku surma põhjustamisega seoses nõuda. Kuna hageja ei ole aga esitanud nõuet endale ja lastele ülalpidamise hüvitamiseks VÕS § 129 lg-te 3 ja/või 6 alusel ning ei esitanud hagi põhjendamiseks vajalikud tõendeid, puudub kohtul alust hagi rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole haginõue varalise kahju nõudes põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Mittevaraline kahju
43. Kannatanu D M nõuab mittevaralise kahju hüvitamist VÕS 128 lg 5 alusel. Kannatanu seisukohalt oleks mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 100 000 eurot ehk 25 000 eurot iga perekonnaliikme kohta. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. 23 1-24-1189
44. Vaidlust ei ole selles, et D M ja A M olid abielus, elasid koos ning neil oli sündinud kolm last. Seega D M oli A M lähedane VÕS § 134 lg 3 mõttes. Kuid kohus jätab kannatanu D M tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldamata, sest uuritud tõendite pinnalt ei leidnud kohus hüvitise maksmist õigustavaid erandlikke asjaolusid.
45. Seaduses ei ole sätestatud, millist asjaolu loeb seadusandja erandlikuks ning igal konkreetsel juhul tuleb arvesse võtta konkreetses asjas olevaid faktilisi asjaolusid. VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa erandlikuks asjaoluks olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Kommentaar §le 134 p. 4.3). Erandlike asjaolude esinemist peab tõendama kannatanu.
46. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-19-08 p-s 17 märkinud, et lähedase isiku kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 mõttes õigustaks esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Samuti on Riigikohus samas lahendis märkinud, et erandlikuks asjaoluks ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga.
47. Kannatanu esindaja on nimetanud erandlikuks asjaoluks seda, et abikaasa ja laste isa surmaga kaasnesid olulised üleelamised ja šokiseisund. D. M ja tema laste jaoks oli A. M ootamatu ja traagiline kaotus erakordselt raske emotsionaalne löök. D. M nägi oma abikaasat suremas vahetult enne tema surma. Kohtuistungil ütlusi andes kirjeldas kannatanu D. M seda, kuidas sai ta teada abikaasaga juhtunud tööõnnetusest, millised olid esmased reaktsioonid ja kuidas on kulgenud elu leinaga. Kannatanu ütluste kohaselt kadus tal pärast abikaasa kaotust usk inimestesse. See õnnetus on oluliselt mõjutanud kannatanu tervist. Lisaks sellele mainis kannatanu kohtuistungil, et ta oli materiaalses sõltuvuses abikaasa sissetulekutest.
48. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tööõnnetus A. M juhtus 22.02.2023, ta suri haiglas 25.02.2023 teadvusele tulemata. Kannatanu ütluste kohaselt oli tal võimalus abikaasaga hüvasti jätta. Oluline on see, et tööõnnetuse ajal kannatanu sündmuskohal ei viibinud. Ta ei näinud tööõnnetust vahetult. Samuti ei näinud ta abikaasa seisundit ega tema vigastusi kohe pärast tööõnnetust. Kannatanu ütles kohtuistungil, et haiglas olles sai ta aru, et abikaasa ei tule enam koju tagasi. Kohus on nõus, et seoses abikaasa ja laste isa surmaga tekkisid kannatanul üleelamised ja šokk, aga neid asjaolusid ei saa pidada erandlikeks VÕS § 134 lg 3 mõttes. Antud juhul tuleb arvestada, et lein kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Laste puhul hukkunud isaga suhtluse, vanemliku toetuse ja hoolitsuse kadumine vanema surmaga on paratamatult kaasnev tagajärg. Erandlikuks asjaoluks ei ole ainuüksi ka abikaasa kaotamine edasiseks eluks ja elukvaliteedi langus, kuna ka need asjaolud kaasnevad lähedase kaotusega tihti.
49. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et isiku lähedase isiku tõsine psüühikahäire võib anda alust kohaldada VÕS § 134 lg-t 3 (vt RKKKo 3-1-1-57-10, p 25.2). Kannatanu ütluste kohaselt tekkisid abikaasa ja isa ootamatu surma tõttu nii temal kui ka lastel psüühikahäired. Kannatanu on kaalus maha võtnud, tal olid unehäired. Vanemal pojal on käitumisprobleeme tekkinud, ta on muutunud agressiivseks. Vanem ja keskmine poeg käivad vestlustel psühholoogi juures. Kohtu hinnangul ei saa ka neid asjaolusid pidada erandlikeks VÕS § 134 lg 3 mõistes. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kannatanul ja lastel oleks tekkinud A. M surma tõttu mingeid tõsiseid üleelamisi (posttraumaatiline psüühikahäire vms), mis ületaksid tavapäraselt iga 24 1-24-1189 lähedasema isiku surmaga kaasneva kaotusvalu ja leina.
50. Kohtu hinnangul ei ole tegemist erandliku asjaoluga VÕS § 134 lg 3 mõistes, ka põhjusel, et langes perekonna elukvaliteet ja muutus kannatanu ja laste vaba aja veetmise võimalused. Ilmselge on, et kui ühe vanema sissetulek kaob, jääb leibkonda sellevõrra vähem raha. Samas ei saa jätta märkimata, et osa kuludest hüvitab riik, makstes leibkonnale erinevaid toetusi, sh toitjakaotustoetuse. Antud juhul ei nähtu uuritud tõenditest, et ühe vanema kaotus oleks kaasa toonud erandlikult negatiivseid tagajärgi hukkunu abikaasale või alaealistele lastele. Seega, kohtu arvates, ainuke töötava vanema kaotus kui selline, ei anna veel alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist § VÕS § 134 lg 3 alusel.
51. Eeltoodust tulenevalt ei ole haginõue mittevaralise kahju nõudes põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata, kuna praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid rahuldada D M mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 134 lg 3 alusel. Lisaks sellele ei ole mittevaraline kahju põhjendatud, kuna kohus eelnevalt tuvastas, et A. M rikkus ka ise ohutusnõudeid. VÕS § 139 lg-te 1 ja 3 kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Andmekandjad ja asitõendid 85.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. 86.

§ 126

lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 87. Asitõenditeks on erinevaid nõudekirjade vastustena menetlejale väljastatud materjale ja kannatanu poolt menetleja saadud helifaile sisaldavad DVD-R plaadid.

§ 126

lg 3 p 1 alusel tuleb kriminaaltoimikus olevad DVD-R plaadid jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud 88. Vastavalt

§ 189

lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 173lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks on menetluskulud.

Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud

§-s 175. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest (

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2), ekspertiisikulu (

§ 175

lg 1 p 3), määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (

§ 175

lg 1 p 4), valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu (

§ 175

lg 1 p 1), kannatanule riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulud (

§ 175lg 1 p 4).

25 1-24-1189 89.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Süüdistatav tunnistatakse süüdi teise astme kuriteo toimepanemises.

§ 179

lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 886 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1329 eurot (886*1,5=1329). Nimetatud summa tuleb välja mõista süüdistatavalt Igor Jefimovilt. 90.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud. Kriminaalasjas teostati surnu kohtuarstliku ekspertiis (ekspertiisiakt nr 23E-A0019/TRT65), mille tegemise kulu on 145 eurot. Kohus leiab, et kriminaalasjas teostatud ekspertiis oli vajalik ja see on tõendina lubatav. Ekspertiisiakt on kriminaalasjas oluline selgitamaks välja surnule tekitatud vigastused ja surma põhjused, mistõttu kuulub surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu süüdistatavalt väljamõistmisele. 91.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Igor Jefimovi kaitset osutas kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses lepinguline kaitsja Allan Valk. Ta esitas kohtule taotluse kaitsja tasu väljamõistmiseks. Kaitsja palub välja mõista Eesti Vabariigilt Igor Jefimovi kasuks viimase poolt tasutud kaitsjatasu summas 9438,30 eurot. Taotlusele on lisatud Jewelex Advokaadibüroo OÜ konto väljavõte, 16.10.2024 arve nr 24804 summas 2836,50 eurot, 19.09.2024 arve nr 24720 summas 3092,70 eurot, 10.05.2024 arve nr 24379 summas 1043,10 eurot, 20.12.2023 arve nr 23949 summas 1296 eurot, 10.10.2023 arve nr 23754 summas 360 eurot, 9.05.2023 arve nr 23382 summas 810 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et I. Jefimov kandis advokaadibüroo arvele kokku 9438,30 eurot. Arve nr 24804 kohaselt esitas kaitsja A. Valk Igor Jefimovile järgmised teenused: kohtuistungiteks ettevalmistumine ja kaitse kohtuistungitel, kaitsja teeside koostamine. Kokku 15,5 tundi summas 2836,50 (sh käibemaks) eurot. Ühe tunni hind on 150 eurot. Arve nr 24720 kohaselt osutati I. Jefimovile järgmised teenused: kohtuistungiteks ettevalmistumine ja kaitse kohtus, esimene osa arvest, sõidukulud. Kokku 15,5 tundi summas 3092,70 eurot. Ühe tunni hind on 150 eurot. Arve nr 24379 kohaselt osutati I. Jefimovile järgmised teenused: süüdistusaktiga tutvumine, konsultatsioon, kaitseakti koostamine; kaitse eelistungil ja sõidukulud. Kokku 5,5 tundi summas 1043,10 eurot. Ühe tunni hind on 150 eurot. Arve nr 23949 kohaselt osutati I. Jefimovile seoses kriminaalaga järgmised teenused: toimikuga ja selle lisaga tutvumine, tutvustamine kliendile, taotluse koostamine, kulutati 8 tundi. Teenuse tasu on 1296 eurot. Ühe tunni hind on 135 eurot. Arve nr 23754 kajastab järgmised I. Jefimovile osutatud teenused: kaitse kahtlustatavana ülekuulamisel ja sõidukulud, kokku 2 tundi summas 360 eurot. Ühe tunni hind on 135 eurot. Arve nr 23382 kohaselt osutas kaitsja I. Jefimovile järgmised teenused: kahtlustusega ja esialgsete ütlustega tutvumine, büroosisene nõupidamine, kliendi konsultatsioon ja suhtlus menetlejaga. Kokku 5 tundi summas 810 eurot. Õigusabi ühe tunni hind on 135 eurot. 92. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2017 otsus nr 1-15-9051/62, p 38 ja 15. novembri 2016 otsus asjas nr 3-1-1-90-16, p 16). Vaadates läbi esitatud arved tuli kohus järeldusele, et tegevusaruandes märgitud menetlustoimingud olid vajalikud ning põhjendatud, esitatud arvetes märgitud kohtuistungil osalemiseks kulunud aeg on vastav kohtuistungi protokollis märgitud ajale, kaitsja poolt koostatud menetlusdokumendid olid põhjalikud ning arvestades asja keerukust ja eripära on kohtu hinnangul kaitsja ühe tööühiku hind 150 eurot mõistliku suurusega. Arvestades kriminaalasja keerukust ning mahtu, menetluse käigus kaitsja 26 1-24-1189 poolt koostatud menetlusdokumentide mahtu ja kvaliteeti, toimingute vajadust ning kohtuistungil osalemiseks kulunud aega, peab kohus kaitsja Allan Valki tasu suurust 9438,30 eurot mõistlikuks ning põhjendatuks. Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsuse korral tasub menetluskulud süüdimõistetu, jääb valitud kaitsjale Allan Valkile makstud tasu summas 9438,30 eurot Igor Jefimovi enda kanda. 93.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Eeluurimise käigus määras kohus kannatanule D M riigi õigusabi korras kriminaalasja kohtueelses- ja kohtumenetluses advokaadist esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud. Kannatanu D M määratud kaitsjaks on Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat Ilya Zuev.

1. 9.01.2024 esitas vandeadvokaat Ilya Zuev prokuratuurile taotluse riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 1054,08 eurot (sh käibemaks). Viru Ringkonnaprokuratuur rahulas oma 31.01.2024 määrusega kaitsja taotluse osaliselt ning määras hüvitada tasu ja kulu summas 131,76 eurot (sh käibemaks). Seega kannatanule riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ilya Zuevi kulu kohtueelses menetluses summas 131,76 eurot tuleb välja mõista süüdistatavalt.
2. 20.12.2024 esitas kannatanu kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 4272,44 eurot (sh käibemaks). Kaitsjatasu taotlus sisaldab nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kulusid, mis on tingitud ettevalmistamisest kohtulikuks menetluseks, teeside vaidlusteks, uuritud tõendite täiendavaks analüüsiks. Arvestades kriminaalasja keerukust ning mahtu, peab kohus kaitsja Ilya Zuevi tasu suurus mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et arvestades uurimistoimingu läbiviimise aega, kriminaalasja raskust ja mahukust, kuulub D M lepingulise kaitsja vandeadvokaadi Ilya Zuevi taotlus rahuldamisele täies ulatuses ehk summas 4272,44 eurot (sh käibemaks). See kulu tuleb jätta riigi kanda.
3. Eeltoodu alusel tuleb Igor Jefimovilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 1605,76 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud tartu Ringkonnakohtu 20.06.2025 kohtumäärusega. 27