Obsah (10)

§ 1§ 31§ 153§ 33§ 39§ 150§ 35§ 23§ 65§ 146

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Ants Mailend Laura Otto .04.2025, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-3289 Menetlusosalised Võlausaldaja Farma

) § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur palub kuulutada välja Vilde Apteek OÜ pankrot ning nimetada pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

1. Võlgnik pankrotiavaldusele ja ajutise halduri aruandele vastu ei vaielnud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiavalduse lahendamine
2. Kohus loeb pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et Vilde Apteek OÜ on püsivalt maksejõuetu (

§ 1lg 2 ja 3).

Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara (ca 64 000 euro) arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt vähemalt 377 578,28 eurot.

1. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
2. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Indrek Lepsoo. 7.

§ 31

lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. 8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

9. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 10. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 1 p 1,2 ja lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

11.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud 2 vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2325 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15,5 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 150 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. 13.

§ 31

lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 2836,50 eurot koos käibemaksuga (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Võlausaldaja menetluskulud 14. Vastavalt

§ 150

lg-le 2 määrab kohus pankrotiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga (sama paragrahvi § 150 lg 1 p 1).

1. Võlausaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist järgmiselt: riigilõiv 420 eurot, deposiit 3000 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 3977,60 eurot (käibemaksuta). Võlgnik ei soovinud esitada vastuväiteid võlausaldaja menetluskuludele, kuid kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8), s.o hindab nende põhjendatust sõltumata võlgniku vastuväidete puudumisest.
2. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 420 eurot on seega põhjendatud.
3. Ajutise halduri tasu katteks makstud deposiit 3000 eurot (dtl 183) on menetluskuluna juba kindlaks määratud 04.03.2025 kohtumäärusega (dtl 189), mille alusel deposiit tasuti. Kui deponeeritud summa kasutatakse pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb see võlausaldajale hüvitada pankrotivarast

§ 146lg 1 p 4 järgi enne väljamaksete tegemist jaotiste alusel.

1. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võlausaldajal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja 3 võlausaldajale õigusteenust 18,08 tundi keskmise tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta). Kohus peab seda ülemääraseks. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole õiguslikult ja asjaoludelt keeruline. Maksejõuetuse põhistamiseks piisas pankrotihoiatusele tuginemisest. Võlgnik ei ole pankrotiavaldusele vastu vaielnud. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks hinnanguliselt 1320 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 1740 eurot (420 +
3. Ei hõlma deposiiti – vt p 17 eespool).
4. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt

§-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 4