← Eesti

3-22-491/14

Obsah (5)§ 6§ 11§ 7§ 9§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-491 Haldusasi A.O kaebus Riigiprokuratuuri ko

) § 11 tähenduses. Selle eesmärk on heastada tagajärjed, mille vastustaja põhjus kaebajale sellega, et avaldas meediale kaebaja nime Danske panka puudutavas kriminaalasjas. Tegemist ei ole kohustamisnõudega HKMS § 37 lg 2 p 2 ja

§ 6

lg 1 tähenduses, sest vastustajal puudub seadusest tulenev kohustus kriminaalmenetluse käigus meediale teateid avaldada, seda nii menetluse alustamise kui ka lõpetamise kohta. Kaebaja ei nõua teate avaldamist põhjusel, et vastustaja oleks rikkunud oma kohustust teade avaldada ja see rikub kaebaja õigusi, vaid põhjusel, et kaebaja kohta varem teate avaldamine rikkus kaebaja õigusi ja kaebaja soovib vastustajalt selle tagajärgede kõrvaldamist. 14. Kohus jääb 28.02.2022 määruses võetud seisukoha juurde, et kahju hüvitamist ja kahju heastamist ei ole võimalik kumulatiivselt nõuda.

§ 11

lg 1 järgi võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Seega saab heastamist nõuda hüvitise asemel. Mõlemal on sama eesmärk – kõrvaldada kannatanule tekkinud kahjulikud tagajärjed ja asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (vt

§ 7lg 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1).

Isik ei või kahju hüvitamise tõttu sattuda paremasse olukorda, kui ta oleks ilma kahju tekitamiseta olnud. Kui tagajärgede kõrvaldamine võimaldab kaebajale tekkinud kahju kõrvaldada, siis puudub alus maksta talle selle eest veel ka rahalist hüvitist. Tegemist oleks alusetu rikastumisega. Kui kannatanule on makstud hüvitist, mis korvab talle tekkinud kahju, siis puudub õigus nõuda 5

(12)3-22-491 veel mingite haldusaktide andmist või toimingu sooritamist, sest kahju on juba korvatud ja haldusorganil puudub kohustus mingeid täiendavaid toiminguid teha. 15. Sisuliselt sama on leitud ka Riigikohtu praktikas. Kaebaja viidatud 07.10.2020 määruses asjas nr 3-19-1565 (p 11) loetleb Riigikohus vaid õiguskaitsevahendeid, mida isikul on võimalik kasutada, kuid ei ütle, et neid saab kasutada kumulatiivselt. Seevastu varasemas praktikas on Riigikohus selgelt välja toonud, et tegemist on alternatiivsete õiguskaitsevahenditega. Nt tõi Riigikohus 11.10.2006 määruses asjas nr 3-3-1-71-06 (p 11) välja, et „Võimalus esitada kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise kaebus tuleneb

§ 11lõikest 1.

Tagajärgede kõrvaldamise nõue esitatakse haldusorgani õigusvastasele tegevusele eelnenud olukorra taastamise eesmärgil.

§ 11

alusel esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebus on käsitatav alternatiivse nõudena kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõudega sarnaselt on sellise kaebuse eelduseks kahju tekkimine. Isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on seega võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel

§ 11lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks.“.

Sarnaselt on Riigikohus 09.06.2008 otsuses asjas nr 3-3-1-17-08 (p 19) märkinud, et „/…/ isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on riigivastutuse seaduse alusel võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel

§ 11lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks.“.

Seega ei ole lubatud sama kahju osas nõuda samaaegselt nii kahju hüvitamist kui ka tagajärgede kõrvaldamist.

  1. Kaebaja märkis, et tema jaoks on primaarne kohustamisnõue. Ilmselt pidas kaebaja silmas heastamisnõuet. Nõude eeldused
  2. Kaebaja väitis, et vastustaja avaldatud teabe tagajärjel said tema au ja hea nimi kahjustada – tegemist on mittevaralise kahjuga (

§ 9lg 1).

Samuti viitas kaebaja rahalisele kahjule, mis on tekkinud selle tõttu, et krediidiasutused sulgesid kaebaja ettevõtetega seotud kontod ja kaebaja kaotas lepingupartnerite usalduse kaotuse tõttu tulu. Tegemist on varalise kahjuga (

§ 7lg 1).

18.

§ 7

lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 9

lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 19. Seega on varalise kahju hüvitamise nõude eeldusteks: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes: 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. 6

(12)3-22-491 Mittevaralise kahju ja saamata jäänud tulu (

§ 13lg 2) korral tuleb lisaks tuvastada ka avaliku võimu kandja süü.

20.

§ 11

lg 1 sätestab, et kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist.

  1. Seega on õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude eeldused lisaks eelnimetatud kahju hüvitamise nõude eeldustele: 1) püsiv õigusvastane tagajärg; 2) õiguspärase olukorras taastamise võimalikkus, nii faktiliselt kui õiguslikult; 3) õiguspärase olukorra taastamise ökonoomsus. Õigusvastane tegu
  2. Kaebaja peab tema õigusi rikkuvaks vastustaja poolt vaidlusaluse kriminaalmenetluse kohta avalikkusele/meediale teabe esitamist selliselt, nagu oleks kaebajale esitatud kahtlustus rahapesu süüteos. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebajale ei esitatud kahtlustust rahapesu süüteos, vaid erasektoris altkäemaksule kaasaaitamise süüteos. Pooled ei ole aga ühel meelel selles, kes vastutab eksliku teabe levimise eest, st kas avalikkuse ja meedia ekslik arusaam kaebaja osas tekkis vastustaja tõttu või oli tegemist meedia enda eksliku tõlgendusega vastustaja edastatud teabest.
  3. Vastustaja korraldas 18.12.2018 pressikonverentsi9, milles tutvustas Danske panga rahapesu süüteomenetluse seisu. Muu hulgas tõi riigi peaprokurör Lavly Perling välja, et kinni on peetud 10 inimest ja neid kõiki kahtlustatakse rahapesus (3:44-3:50). Ühele inimesele on esitatud ka kahtlustus altkäemaksu võtmises ja ühele sellele kaasaaitamises (3:57-4:04). Ühtegi konkreetset nime ei nimetatud. Menetlust juhtiv riigiprokurör Marek Vahing tõi välja: „See, milles me täna inimesi kahtlustame, on rahapesu toimepanemine ja me oleme uurimisega tuvastanud seda, et nad on teeninud selle tegevusega kriminaaltulu. Ja see on ka see, millega see asi praegu piirdub. Et selles mõttes ei ole täna inimestele esitatud kahtlustust altkäemaksu võtmises, mis puudutab siis Dansket ja võimalikku rahapesu. Seetõttu ei ole ka kedagi üle kuulatud kuskil mujal, kes oleks altkäemaksu andnud.“ (21:28-22:01). Järgmisel päeval ehk 19.12.2018 saatis vastustaja avalike suhete nõunik Kaarel Kallas prokuratuuri meedialistile e-kirja10, milles on öeldud: „Meedia on avaldatud 26 isiku nimed, kes William Browderi väitel olid seotud Danske panga Eesti filiaalis toime pandud võimaliku rahapesuga. Kuivõrd kõnealuses nimekirjas on ka isikuid, kes ei ole saanud kuriteokahtlustust, siis arvestades suurt avalikku huvi nimetatud kriminaalasja vastu ning vältimaks ekslikult valede inimeste süüdistamist ajakirjanduses, kinnitame kahtlustuse saanud isikute nimed: A.O /…/“.
  4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 sätestab, et tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline 9 Kättesaadav https://arileht.delfi.ee/artikkel/yyyyyyy7/video-blogi-ja-fotod-voimuorganid-annavad-aru-danskerahapesu-afaariga-seoses-peeti-kinni-inimesed-kelle-tooulesanne-oligi-rahapesu-ara-hoida. 10 Kaebaja 25.02.2022 esitatud lisa
  5. 7

(12)3-22-491 tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Viidatud normist tuleb lähtuda ka praegusel juhul ja hinnata, kuidas pidi mõistlik isik vastustaja avaldatud teavet mõistma.
  1. Kohtu arvates sai ja pidi meedia vastustaja avaldatud teabest aru saama selliselt, et kaebajale esitati kahtlustus rahapesus. Teisiti ei ole võimalik vastustaja edastatud teavet mõistlikult tõlgendada. Vastustaja tõi pressikonverentsil välja, et kinni on peetud 10 inimest, keda kõiki kahtlustatakse rahapesus. Järgmisel päeval avaldab vastustaja nimekirja 10 inimese nimega, kelle hulgas on ka kaebaja. Kuigi vastustaja selgitas, et kahele inimesele esitati kahtlustus ka altkäemaksuga seonduvalt, saab esitatust järeldada, et tegemist oli lisanduva süüteoga eelnevalt viidatud rahapesu süüteole. Samas kinnitas vastustaja pressikonverentsil, et inimesi kahtlustatakse rahapesu toimepanemises ja menetlus piirdub sellega. Altkäemaksuga seonduva uurimist eitati selgesõnaliselt. Ka 19.12.2018 saadetud e-kirjas on juttu vaid Danske pangaga seotud rahapesu süüteost ja selles esitatud kuriteokahtlustusest. Kusagilt ei ilmne teavet, et menetluses uuritakse ka AS Citadele Banka Eesti filiaaliga seotud altkäemaksu juhtumit11, milles esitati süüdistus kaebajale. Seejuures on kaebaja nimi nimekirjas esimene, mis võiks justkui viidata asjaolule, nagu oleks ta süüteonimekirja tipus, st peamine kahtlusalune. Seega on ebaõige vastustaja järeldus, et meedia on vastustaja edastatud teavet moonutanud. Vastustaja on just sellisena teabe meediale edastanud. See, et vastustajal endal oli olemas täpsem teave, keda ja milles kahtlustati, ei anna alust järeldada, et ka meediale pidi see teave teada ja arusaadav olema. Järelikult oli vastustaja tegevus teabe avaldamisel kaebaja osas õigusvastane.
  2. Kohus täpsustab, et õigusvastane ei ole kriminaalmenetluse ja selles kahtlustuse saanud isikute kohta teabe avaldamine iseenesest. Õigusvastane on avalikustada tõele mittevastavat teavet – praegusel juhul avaldati teave selle kohta, et kaebajale esitati kahtlustus rahapesusüüteos.
  3. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et tegemist oli avaliku võimu kandja tegevusega avalikõiguslikus suhtes. Teavet ei avaldatud kriminaalmenetluse huvides (nt eesmärgiga otsida tunnistajaid või koguda täiendavat teavet), vaid avalikes huvides, et teavitada avalikkust neile huvi pakkuvast olulisest süüteomenetlusest. Seega ei olnud tegemist kriminaalmenetluse toiminguga. Kaebaja õiguste rikkumine
  4. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Vaieldamatult riivab isiku au ja head nime see, kui vastustaja avalikustab teabe isikule süüteos kahtlustuse esitamise kohta. Nagu kohus eespool välja tõi, avaldas vastustaja teabe selliselt, nagu oleks kaebajat kahtlustatud rahapesu süüteos. Tegelikult kaebajat rahapesu süüteos ei kahtlustatud. Ainuüksi ebaõige teabe avaldamine rikub kaebaja au ja head nime. Kaebaja õiguste riivet ei saa õigustada sellega, et ka kaebajat kahtlustati kuriteo toimepanemises, kuigi teises kuriteos. Riive ei ole samasugune, kui isiku kohta avaldatakse õiget või valet teavet. Isikul puudub talumiskohustus sellise teabe avaldamise osas, mis ei sisalda tema kohta õigeid andmeid. Selline riive on ilmselgelt õigusvastane.
  5. Kaebaja ei oleks samas olukorras juhul, kui vastustaja oleks avaldanud kaebaja kohta õige teabe. Kaebaja õiguste riive intensiivsus oleks olnud erinev. Riive intensiivsust mõjutab see, millises süüteos isikule kahtlustus esitati. Rahapesu süütegu võib pidada suuremat avalikku tähelepanu ja hukkamõistu väärivaks. Kuna rahapesu toimub tavaliselt krediidiasutuste kaudu, 11 Vt prokuratuuri 30.09.2021 määrust kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx. Kaebaja 25.02.2022 esitatud lisa
  6. 8
(12)3-22-491 siis muudab rahapesus kahtlustuse saamine krediidiasutused isiku suhtes umbusklikuks. Ka teised ettevõtjad võivad muutuda isiku suhtes ettevaatlikuks, soovides vältida enda kaasatõmbamist rahapesuskeemidesse. Altkäemaksu andmine selliseid hirme ei tekita. Seega oli kaebaja kohta avaldatud teade intensiivsema riivega kui olnuks teade altkäemaksu süüteos kahtlustuse esitamise kohta.
  1. Kahtlustuse esitamise kohta teabe avaldamine on proportsionaalsem olukorras, kus on tegemist avalikku huvi pakkuva süüteomenetlusega. Danske panga rahapesu kuritegu oli suurt avalikku huvi pakkuv süütegu ja selle kohta teate avaldamist saab pidada põhjendatuks. Erasektoris altkäemaksu andmise süütegu ei saa pidada samasugust avalikku huvi pakkuvaks süüteoks. Vastustaja ei ole väitnud, et selle süüteo vastu oleks avalikult huvi tuntud.
  2. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vastustaja ei ole rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet (PS § 22 lg 1). Vastustaja on selgelt välja toonud, et tegemist oli kahtlustuse esitamisega ja pooleli oleva kriminaalmenetlusega. Kahtlustuse esitamise kohta teate avaldamine ei riku süütuse presumptsiooni. Süütuse presumptsiooni põhimõte ei keela avaldada poolelioleva kriminaalmenetluse kohta avalikkusele infot. Kahju tekkimine
  3. Kohus peab kaebajale au ja hea nime kahjustamisega põhjustatud mittevaralise kahju tekkimist usutavaks. Kaebaja viitas mitmetele Eesti meedias avaldatud artiklitele 12, kus oli mainitud kaebajat Danske rahapesu asjas kahtlustatavana. Teave levis ka välismeediasse
  4. On usutav, et sellise teabe levimine kaebaja kohta muutis kaebaja usaldusväärsust avalikkuse ja äripartnerite silmis. Äri rajaneb suuresti usaldussuhetel. Seega toob usalduse kaotus kaasa raskused edaspidises äritegevuses, nt uute lepingupartnerite leidmisel, olemasolevate lepingupartnerite hoidmisel, lepingute sõlmimisel, hinnaläbirääkimistel jne. Usaldamatus kaebaja vastu mõjutab ka tema ettevõtete tegevust. Ettevaatlikumad ettevõtjad võivad loobuda ärisuhetest kaebaja ja tema ettevõtetega, eelistades tema konkurenti, kelle suhtes puudub usaldamatust tekitav info. Kaebaja viitas raskustele arvelduskonto avamisel krediidiasutustes ja krediidiasutuste poolt arvelduskontode sulgemisele
  5. Kuigi osadel juhtudel suleti kaebaja poolt juhitavate ettevõtete arvelduskontod, võib selle põhjuseks pidada samuti kaebaja kui ettevõtet juhtiva isiku või osaniku mainet. Kohtul puudub alus arvata, et arvelduskontode sulgemise taga olid muud põhjused. Eriti arvestades ajalist seost (arvelduskontod suleti 20.12.2018, 27.12.2018 ja 16.05.2019, s.o vahetult või varsti pärast vastustaja poolt teate avaldamist). Maine kahjustus on olnud pikemaajalisem, mõjutades veel ka juunis 2020 arvelduskonto avamise võimalusi. Kuna kõik meediaväljavõtteid ei ole olnud nõus kaebaja palvel artiklit parandama, siis on ebaõige teave jätkuvalt veebis olemas ja mõjutab ka edaspidi kaebaja mainet. Põhjuslik seos vastustaja õigusvastase käitumise ja kaebajale tekkinud mittevaralise kahju vahel on selgelt olemas.
  6. Kaebaja ei ole tõendanud temale varalise kahju tekkimist. Tema äriühingute käivete ja kasumi langus ning ootamatult tekkinud vajadus laenud refinantseerida seda ei tõenda. Tegemist on äriühingule kui iseseisvale juriidilisele isikule tekkinud kahjuga. Äriühingule tekkinud kahju ei saa samastada selle osanikule tekkinud kahjuga, sest äriühingu vara ei kuulu osanikule. Kaebaja ei saa nõuda äriühingule tekkinud kahju hüvitamist temale. See, kui palju 12 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisad „L11 - Nõue ebaõige faktiväite avaldamise lõpetamiseks“, „L12 - Äripäev 19-12-2018“, „L13 - Päevaleht artikkel 20-12-2018“, „L10 - Nõue ebaõige faktiväite avaldamise lõpetamiseks“ ja selle tõlge 09.01.2023 esitatud „L5 - Stolitsa artikli tõlge“. 13 Kaebaja 09.01.2023 esitatud lisa „L1 - WC AI“ ja selle tõlge 09.01.2023 esitatud lisa „L2 - WC AI tõlge“. 14 Kaebaja 25.02.2022 esitatud lisad „L4 - Luminor“ ja „L5 - offboarding_Castnix Invest“ ning „L3 - Savasda OÜ_letter“ ja „L6 - Cimbanka 10-6-2020“ ning viimaste tõlked 16.03.2022 esitatud lisad „L17 - L3 tõlge veneeesti“ ja „L18 - L6 tõlge vene-eesti“. 9
(12)3-22-491 osanik oleks äriühingu tegevusest tulu teeninud, on puhtmajanduslik kahju, mis ei kuulu reeglina hüvitamisele (vt Riigikohtu 28.02.2023 otsus asjas nr 3-12-2486, p 61). Kaebaja saamata jäänud ettevõtlustulu ja vastustaja õigusvastase käitumise vahel ei ole sedavõrd ühest põhjuslikku seost. Ei ole piisavalt ette näha, kui edukas oleksid kaebaja äriühingute majandustegevus olnud, kui palju nad oleksid kasumit teeninud, kui palju sellest dividende maksnud või kui palju edaspidisesse tegevusse investeerinud. Samuti ei ole teada, millised teised turujõud võinuks äriühingute majandustegevust mõjutada, nt Covid-viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangud, Ukraina sõja tõttu seatud piirangud ja sõja mõjud jms. Seetõttu puudub teave, kas ja kui palju oleks kaebaja ise äriühingute kaudu tulu teeninud. Varalise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus analüüsib edaspidi vaid mittevaralist kahju. Muud kahju hüvitamise elemendid
  1. Vastustaja oli ebaõige teabe avaldamises süüdi. Tegemist oli hooletusega (VÕS § 104 lg 3). Rikkumist saanuks vältida, kui vastustaja olnuks hoolikam teabe koostamisel ja edastamisel ning oleks analüüsinud enne teabe edastamist, milliste nimede avalikustamine seoses Danske panga rahapesu süüteoga on otstarbekas. Kõigi samas asjas uuritava, kuid erinevas süüteos kahtlustuse saanud isikute nimesid poleks ehk olnud otstarbekas avaldada. Või kui vastustaja pidas otstarbekaks kõik nimed avalikustada, tulnuks selgelt eristada, kellele millises süüteos kahtlustus esitati. Sellist teabe selgelt ekslikku väljendamist ei saa isikutele kaasnevat suurt riivet arvestades pidada käibes vajalikku hoolt järgivaks.
  2. Kaebaja püüdis kahju tekkimist ära hoida ja seda vähendada. Ta pöördus korduvalt taotlusega vastustaja poole, et vastustaja avaldaks teate, millega lükkaks valeandmed ümber ja kinnitaks avalikult, et kaebaja ei ole rahapesusüüteos kahtlustatav (kaebaja 28.12.201815, 14.07.202016 ja 03.08.202017 taotlused). Vastustaja ei tunnistanud oma süüd valeandmete esitamises, keeldus omalt poolt teadet avaldamast ja aktiivselt tegutsemast, kuid lubas, et võib kinnitada kaebaja soovitud andmeid, kui ajakirjanikud ise järelepärimisega vastustaja poole pöörduvad (vastustaja 09.01.201918, 20.07.202019 ja 02.09.202020 vastused). Samuti pöördus kaebaja ise mitmete meediaettevõtete poole, et need parandaks avaldatud ebaõiged andmed
  3. Osades väljaannetes tehti parandused, osades mitte, usaldades vastustajalt saadud teavet. Seega ei saa kaebajale ette heita, nagu ta oleks lasknud ise endale kahju tekkida või lasknud kahjul põhjendamatult suureneda. Heastamine vs hüvitamine
  4. Kaebaja selgituste kohaselt on internetis jätkuvalt üleval teave talle esitatud kahtlustuse kohta. Kaebaja taotles primaarse nõudena vastustaja kohustamist avaldama Eestis tegutsevatele meediaettevõtetele teate selle kohta, et kaebajale varasemalt esitatud kahtlustuse osas on kriminaalmenetlus lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtu hinnangul on tekitatud kahju arvestades tegemist asjakohase nõudega. Kuna kaebaja maine sai kahjustada vastustaja poolt meediale avaldatud teabe tõttu, siis on samal viisil tagajärgede kõrvaldamine uue teate esitamise näol põhjendatud. Kui vastustaja pidas vajalikuks avaldada teate kaebajale 15 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L1 - A O 28-12-2018 e-kiri prokuratuurile“. Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L6 - Esindaja e-kiri 14-7-2020“. 17 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L8 - Esindaja kiri peaprokurörile 3-8-2020“. 18 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L2 - Riigiprokuratuuri 9-1-2019 e-kiri“. 19 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L7 - Riigiprokuratuuri vastus 20-7-2020“. 20 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L9 - RP-6-4201319-1 31.08.2020 Väljaminev kiri“. 21 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisad „L3 - esindaja e-kiri Ekspress Meedia 9-7-2020“, „L4 - esindaja ekiri Äripäev 9-7-2020“, „L5 - esindaja e-kiri Õhtuleht 9-7-2020“, „L10 - Nõue ebaõige faktiväite avaldamise lõpetamiseks“, „L11 - Nõue ebaõige faktiväite avaldamise lõpetamiseks“. 16 10
(12)3-22-491 kahtlustuse esitamise kohta, riivates sellega tema õigusi, peab ta olema valmis avaldama teate ka kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, mis võimaldab õiguste riive kõrvaldada. Uue teate avaldamine võimaldab jõuda samal viisil samade isikuteni, kes varasema teabega tutvusid ja kelle silmis sai kaebaja maine kahjustada. Vastava teate avaldamine annaks avalikkusele ning kaebaja olemasolevatele või potentsiaalsete tehingupartneritele selge info selle kohta, et kaebaja ei ole enam ühegi kriminaalmenetlusega seotud ega kuriteos süüdi mõistetud. Kuna tegemist oleks usaldusväärsest algallikast pärineva teabega, võimaldaks see kaebaja mainet parandada. Seni ei ole kaebajal õnnestunud kõiki meediaväljaandeid veenda selles, et varasem vastustaja poolt avaldatud teave ei vastanud tõele. Vastustaja poolt teate avaldamine kõrvaldaks senised kahtlused. Arvestades, et meedias avaldatud teave jääb internetti püsivalt või pikemat aega kättesaadavaks, siis oleksid nii varasemalt avaldatud teabel kui ka uuel avaldatud teabel samasugused tagajärjed. Neil, kes leiaksid kaebaja kohta internetist mainet kahjustava varasema teabe, oleks võimalus leida ka kaebaja mainet parandava uue teabe. Uue teate esitamine on nii õiguslikult kui ka faktiliselt võimalik ega ole vastustaja jaoks koormavam kui kahju rahaline hüvitamine, mistõttu tuleb eelistada tagajärgede kõrvaldamist.
  1. Riigikohus selgitas 13.04.2007 otsuses asjas nr 3-2-1-5-07 (p 29), et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes. Vastustaja edastas kaebaja nime sisaldava pressiteate prokuratuuri meedialisti kuuluvatele meediaväljaannetele. Kohtule ei ole praegusel juhul teada, millised meediaettevõtted sellesse listi kuuluvad. Igal juhul tuleb vastustajal edastada uus teade samadele meediaettevõtetele, kellele edastati kaebaja kohta käiv ebaõige teave.
  2. Kuna kaebaja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue kuulub rahuldamisele, siis puudub vajadus kahju hüvitamise nõuet lahendada. Kohtu arvates piisab kaebaja õiguste kaitseks heastamisnõude rahuldamisest ning täiendava rahalise hüvitise väljamõistmine mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole vajalik.
  3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning kohustab vastustajat avaldama samadele meediaettevõtetele, kellele edastati teave kaebajale kahtlustuse esitamise kohta, teate selle kohta, et kaebajale varasemalt esitatud kahtlustuse osas on kriminaalmenetlus lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebus jääb rahuldamata varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus
  4. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse umbes ¼ suuruses osas, sest kahes hüvitusnõudes (varaline ja mittevaraline kahju) jäi kaebus rahuldamata ning ühes heastamisnõudes lõpetas kohus menetluse. Vastavalt sellele tuleb jagada ka menetluskulud.
  5. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 770 eurot. Kohus tagastas enam tasutud riigilõivu 20 eurot kaebajale oma 21.03.2022 määrusega. Vastustajalt tuleb mõista kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 187,5 eurot (750 ÷ 4).
  6. Kaebaja taotles esindaja kulu väljamõistmist kokku summas 3645 eurot. Menetluskulude tõendamiseks esitati OÜ Advokaadibüroo Tehver & Partnerid 08.12.2021 arve nr 20210277 summas 1170 eurot, 25.02.2022 arve nr 20220032 summas 1670 eurot (riigilõiv 770 eurot ja 11
(12)3-22-491 õigusabikulu 900 eurot), 22.03.2022 arve nr 20220046 summas 675 eurot ja 09.01.2023 arve nr 20230011 summas 900 eurot. Arvel toodud summad sisaldavad käibemaksu.
  1. Kohus jätab arvesse võtmata 08.12.2021 arve, sest sellel ei ole kajastatud kohtumenetluses, vaid haldusmenetluses kantud kulusid. Menetluskulude hulka saab arvata vaid kohtumenetluses kantud kulusid. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et haldusmenetluses kantud õigusabikulud ei ole õigusabikuludena ega kahju hüvitisena kohtumenetluses välja mõistetavad (vt nt Riigikohtu 13.01.2016 otsus asjas nr 3-3-1-76-15).
  2. Teisi arveid võib pidada kohtumenetlusega seotud olevaks. Nende järgi on kaebaja esindaja kuluks 2475 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud kuluga (HKMS § 109 lg 6). Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja esindaja kulu 618,75 eurot (2475 ÷ 4). /allkirjastatud digitaalselt/ OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU
  3. JUULI 2025 KOHTUOTSUSEGA. 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.