Obsah (9)

§ 657§ 363§ 124§ 371§ 147§ 339§ 3401§ 171§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-1247 Kohtuasi G.A hagi LOT Polish Ai

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6. Maakohus leidis, et mittevaralise kahju nõude puhul tuleb lugeda hagihinnaks 3500 eurot, lähtudes hagiavalduses esitatud taotlusest, et hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahjuhüvitise kohtu äranägemisel (dtl 6). Määruskaebuses on hageja soovinud oma nõuet täpsustada, märkides, et nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist 300 euro ulatuses (dtl 83, p 7 ja dtl 84 viimane lõik). Hageja mittevaralise nõude hinnaks saab lugeda 300 eurot, arvestades, et hageja märkis hagis esmalt, et talle tekkis mittevaraline kahju 300 eurot, mis tuleb talle hüvitada (dtl 6, p 4.3) ja seejärel, et hageja palub mõista kostjalt välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel (dtl 6, alt kolmas lõik) (

§ 363lg 1 p 1 ja § 392 lg 1 p 1).

2 2-25-1247 7.

§ 124

lg 1 ja § 134 lg 1 esimese lause alusel moodustab hageja nõue 916,98 eurot (= 618,98 eurot (s.o varaline kahju) + 300 eurot (s.o mittevaraline kahju)). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 näeb ette, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt, mille hind on 916,98 eurot, riigilõivu 245 eurot. 8. Sõltumata sellelt, kas maakohus määras hagihinna ja riigilõivu suuruse õigesti, oleks hagejal tulnud tasuda hagilt riigilõiv 245 eurot (vt siinse määruse p 7).

§ 371

lg 1 p 10 kohaselt on riigilõivu tasumata jätmine hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alus. 9.

§ 147

lg 1 näeb ette, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 339

lg 3 kohaselt, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu tasumisel. 10. Maakohus jättis hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks (

§ 3401lg-d 1 ja 2).

Hageja kohtu määratud tähtajaks riigilõivu ei tasunud. Kui hageja leidis, et ta soovis kostja vastu esitada mittevaralise nõude väiksemas ulatuses kui maakohus 17.02.2025 määruses märkis, oleks hageja pidanud riigilõivu tasuma vähemalt 245 euro ulatuses (vt siinse määruse p-d 7 ja 8). Määruskaebusest ei nähtu, et hagejal oleks esinenud takistusi riigilõivu tasumisel või maakohtuga suhtlemisel. Samuti ei ole hageja siinse määruse tegemise seisuga kõrvaldanud hagiavalduse puudust, st riigilõiv on jätkuvalt tasumata. Seega pole hagi menetluskõlbulik ja seda ei saa menetlusse võtta. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 11.

§ 171lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 12. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Eeltoodu tähendab, et hagejal on võimalik hagiavaldus kohtule uuesti esitada, märkides selgelt oma nõude ja tasudes hagilt riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt) 3