2-20-5514/70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-5514 Kohtuasi T.E hagi L.X-i vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.11.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik T.E 30.12.2024 apellatsioonkaebus Kaebuse hind 3780 eurot Hageja Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus (apellatsioonimenetluses apellant): lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe Menetluse liik T.E, L.X, Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 27.11.2024 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. 2. T.E apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus T.E kanda. 4. Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja materjalide juurde võtmisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue 1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista need hageja kasuks välja. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt avaldas kostja Facebookis grupis /grupi nimi/ xx.xx.2018 Tartu Postimehes ilmunud artikli (/artikli link/) juures järgneva kommentaari: „Pervod ruulivad. :(Ei meeldi !!!)“ Kaldkirjas väljatooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja väidab, et hageja on pervo. Sellega on kostja rikkunud hageja au ja väärikust. Hagejal õnnestus eeltõendamismenetluse raames tuvastada, et eelnimetatud kommentaarid kirjutati kostjale kuuluvalt IP-aadressilt. Järelikult tuleb lugeda, et kostja on laimava teksti autor. Hageja edastas kostjale 14.01.2020 nõudekirja kahju hüvitamise nõudes, andes kostjale vastamiseks 10 päeva pikkuse tähtaja. Kostja otsustas saadud nõudekirjale mitte reageerida ega otsida mistahes kohtuvälist kokkulepet. Eeltoodust tulenevalt on väljaspool vaidlust, et võimalused vaidlus kohtuväliselt lahendada on ammendunud. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja põhjendab enda nõudeid ja tekkinud kahju ulatust alljärgnevalt. Hageja on kogemustega /lasteasutuste nimetused/ õpetaja. Alates 20xx. a õppis hageja Soomes /õppeasutuse nimetus/ seksuaalkasvatajaks. Õpingute eesmärgiks oli saada teadmisi selle kohta, kuidas suhelda lastega intiimsetel teemadel. Hageja soovib tutvustada lastele nende seksuaalsust läbi selle, et lapsed teaksid ja saaksid aru sellest, et nende keha on nende oma ja mitte ükski võõras ei tohi neid puutuda. Enda keha väärtustamiseks on vajalik lapsele selgitada arusaadavalt inimese anatoomiat ja seda just sellel eesmärgil, et laps teaks, kus kohast võib teda keegi katsuda ja kuskohast mitte. Mitmed uuringud on näidanud, et laste harimine inimese anatoomia kohta ja selle kohta, mida keegi võib või ei või teha on hilisemas eas hoidnud ära soovimatuid rasestumisi ning vähendanud suguhaiguste levikut. Seega on hageja töö tänuväärne, kui see aitab ära hoida hilisemas eas tekkida võivaid probleeme (sh ennetab ohtu nn kommionude ees). Kostja ei ole tõendanud, ega saagi tõendada enda avaldatud andmete tegelikkusele vastamist. Järelikult tuleb lugeda kostja avaldatud faktiväide ebaõigeks. Kostja avaldatud faktiväide on hageja au teotav (rikub tema isiklikke õigusi). Kostja esitatud faktiväide on põhjustanud hagejale ja tema lähedastele ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole väidetega, et hageja ei ole pädev õpetama, ta näeb „kahtlane“ välja, ta käitub ebasündsalt lastega jms. Hageja oli varem avalikkusele vähetuntud isik, kuid sai endale sisuliselt üleöö negatiivse kuulsuse seoses meedias ülesastumisega ja sellele järgnenud kostja kommentaariga. Kostja kommentaar ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud halvustavalt hageja isiku pihta. 2 Eesti Õigekeelsussõnaraamatu andmetel on „pervo“ kõnekeeles perverdi kohta kasutatav sõna. „Pervert“ tähendab perverset isikut, perversne omakorda tähendab loomuvastane, paheline, eriti seksuaalsusega seotud. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb mulje, nagu oleks hagejal perverssed seksuaalsed kalduvused. Veelgi enam, Eesti Keele Instituudi poolt välja töötatud Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud faktiväide endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni. Järelikult on väljaspool vaidlust asjaolu, et kostja avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja pervo, on hageja au teotav. On väljaspool igasugust vaidlust, et lastega töötava inimese avalik just selle tegevusega seonduv negatiivne kuvand võrdub selle inimese jaoks karjääri lõppemisega. Kasutuks muutuvad kõik õpingutele tehtud suured kulutused ning hageja on kaotanud kostja tegevuse tõttu temale kõige südamelähedasema eneseteostusvõimaluse. Hageja ei ole pärast kostja kommentaari avaldamist saanud ühtegi tellimust – lasteaiad vaatavad hirmuga temast mööda. Seda mitte hagejast tulenevatel põhjustel, vaid just kostja avaldatud laimu tõttu, kuna see määris täielikult hageja maine ning lasteaiad kardavad, et ka nende kohta hakatakse avaldama laimava sisuga kommentaare, kui nad peaksid hagejaga koostööd tegema. Eeltoodust tuleneb kogumis, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud ulatuslik mittevaraline kahju, mis väljendub tema elukorralduse ja meeleolude täielikult pea peale keeramises. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikku hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostja on kohustatud tasuma kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidleb hagile tervikuna vastu. Hageja ei ole usutavalt põhistanud väidetava kahju tekkimist, sh väidetava kahju põhjustamist kostja poolt, millist tegu või toimingut kostjale oma õigusi rikkuvana ette heidab ning kui eeldada hageja väidete õigust, oleks selle toimepanemise koht Eestis. Hageja on jätnud hagis faktilise asjaoluna märkimata sellele, et Facebooki grupi /grupi nimi/ puhul on tegemist suletud grupiga, mille postitused pole avalikkusele avatud ega googeldades leitavad, sh ka hagejale enesele mitte nähtavad. Hageja poolt viidatud linke ei ole kostjal õnnestunud avada ega ole kontrollitavad. Hageja ei ole põhistanud kuidas Facebooki /grupi nimi/ suletud grupis vaidluse all kommentaar on väidetavalt mõjutanud hageja teenuste osutamist, sh lasteaedadega, koolidega jne õppeasutustega koostööd, kes hagist nähtuvalt võiksid olla hageja potentsiaalsed kliendid või tellijad jne. Hageja peab ennekõike usutaval viisil põhistama, et just hagis osutatud vaidluse all kommentaar on väidetavalt põhjustanud hagejale väidetava kahju Eestis jms. Hageja ei ole usutavalt põhistanud ka seda, et ta tegeleb registreeritud ettevõtjana ja koolituste või teenuste osutajana Eestis, sh et hagejal võiks hüpoteetiliselt tekkida hagis toodud 3 asjaoludel kahju Eestis. Asjaolu, et vaidlusalune FB grupp on muuhulgas suletud grupis ligipääsetav grupi liikmetele muuhulgas ka Eestis, ei saa automaatselt olla aluseks sellele, et tsiviilasi tuleks lahendada Eesti kohtus. Hageja on osutanud hagis ka sellele, et soovib kommentaari kustutamist, mida õiguslikult saab teha üksnes kostja tegevuse ja elukohas, s.o. Soomes, mitte Eestis. Kahju tekitamist on võimalik lõpetada ainult kahju tekkimise kohas, järelikult selline nõue ei kuulu õiguslikult Eesti kohtule. Kostja nõustub kohtu selgitustega, et hageja ei ole piisavalt ja usutavalt põhistanud kas ja kuidas Facebookis /grupi nimi/ grupis xx.xx.2018 T.X-i poolt jagatud artikli juures avaldatud kommentaar „Pervod ruulivad.  Ei meeldi!!!“ on rikkunud hageja au ja väärikust ning miks hageja leiab, et osutatud kommentaar on konkreetselt just hageja isikuga seotud. Kostja nõustub ka sellega, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks väitnud, et hageja on pervo. Hagis viidatud kommentaaris (pervod ruulivad, ei meeldi) pole mainitud ühegi isiku nime, samuti on sõna „pervo“ kasutatud mitmuses (pervod). Kommentaaris puuduvad igasugused otsesed viited hageja isikule. Ülaltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi menetlusse võtmata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja leiab, et hageja on kostja vastu esitanud haginõude halvas usus ja alusetult. Kostja soovib juurde lisada, et hageja puhul on tegemist avaliku elu tegelasega, kes kujundab üldsuse seisukohti laste seksuaalkasvatuse osas. Hageja pidi arvestama, et tema avalikud esinemised võivad kaasa tuua ebamugavaid tõlgendamisi. Hageja pidi arvestama ka sellega, et tema käsitlus ongi osadele seksuaalselt mittevastuvõetav (perversus, mis on ladinakeelne sõna ja tähendab pahupidi pööratud). S.Q, Tartu Ülikooli semiootikamagistrant ei leia sõnas perversus midagi negatiivset, tegemist ilusa ruumilise kujundiga, metafooriga. ... Perversne on see, mille kohta mingi grupp inimesi lepib kokku, et see on perversne. " vt artikkel. Vaidluse all kommentaar ei osuta hagejale, vaid mitmusele Eeltoodust tulenevalt on sõna "pervod" semiootiliselt eeskätt kommenteerija enda seksuaalsusest tuleneva metafoorse hinnanguga (suurele grupile suunatud, mitte ainsuses ega ühele isikule osutav). Semiootiliselt on tegemist õige metafoorse hinnanguga, mis vastab tegelikkusele- s.o. õige hinnang, mis peegeldab isiku metafoorset seksuaalset hoiakut. Inimeste seksuaalsused ongi erinevad. Hageja on vaidluse all olevat sõna tähendust meelevaldselt, ebaõigesti tõlgendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema maine langes väidetavalt seoses vaidluse all oleva 1 kommentaariga. Hageja on kaasatud erinevatesse projektidesse, internetis hageja reklaamid - hageja ei ole tõendanud, et ühe kommentaariga oleks tema kaasatud antud valdkonnas vähenenud. Maakohtu otsus 3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt leiab kostja, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et kostja on vaidlusaluse kommentaari kirjutanud. Kostja eitab kommentaari kirjutamist ja vaidlusaluse Facebooki L.X-i konto seost endaga. Kostja 04.01.2024 vastuväite kohaselt ei kattu Facebook Ireland Ltd vastuse toodud andmed kostjaga, kostja kasutuses ei ole e-posti aadress /e-posti aadress 1/, ja kontoga seotud e-posti aadressi /e-posti aadress 2/, telefoni numbrid ei ole kostjaga seotud. Hageja on vastuväites välja toonud, et 20.02.2020 vastuses hagile, on kostja e-posti aadressiks märgitud /e-posti aadress 2/. Kohus leiab, et viidatud kostja menetlusdokumendis toodud kostja andmed on identsed Harju Maakohtu 20.04.2020 kohtumääruses tooduga, mis ei välista võimalust, et kostja lepinguline esindaja 4 on nimetatud andmed kopeerinud eelnimetatud menetlusdokumenti, kuna hilisemates menetlusdokumentides seda aadressi ei leidu. Kohus leiab, et hageja väide, et kostjale omistatav kommentaar „Ei Meeldi! Pervod ruulivad“ puhul ei ole võimalik tuvastada kelle või mille kohta selline kommentaar on antud. Nimetatud kommentaaris pole selgeid viiteid hageja au teotamisele, samuti ei saa seda kommentaari pidada faktiväiteks. Kohtu hinnangul on hageja väidetel tegemist kõnekeeles kindla tähendusega sõnaga, kuid kostja on tõendanud, et sõnal „pervo“ võib olla muid mittesolvavaid ja hageja au riivavaid tähendusi. Käesoleval juhul ei ole hageja õiguste rikkumine õigusvastane, kuna tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 ja 2 on kostjale omistatav kommentaar mitmetähenduslik ja ei ole tõendatud selle suunamine hagejale. Samuti märgib kohus, et kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostjal ligipääsu kommentaaridele, hageja esitatud link kommentaaridele ei ole aktiivne, millest tulenevalt ei ole üheselt võimalik tuvastada kommentaari olemasolu ja selle paiknemist kontekstis, mille tuvastamine on kohtu hinnangul oluline, et mõista väidetavat au teotamist. Hageja on viidanud, et kostja kommentaari tõttu halvenes tema tervislik seisund oluliselt. Kohtule esitatud materjalidest (kommentaaride kuvatõmmis, eeltõendamismenetluse materjalid jms) nähtub, et väidetavalt hageja au haavavaid kommentaatoreid on arvukalt. Nimetatust tulenevalt leiab kohus, et kuna puudub informatsioon teiste kommentaatorite poolt hagejale tekitatud tervisekahju kohta, ei ole käesolevas menetluses võimalik tuvastada, kuid palju kostjale omistatav kommentaar hageja tervist kahjustas. Samuti märgib kohus, et hageja esitatud XXX Tervisekeskuse tõend kostja tervisliku seisundi kohta, ei tõenda kostja terviserikete põhjust ega tõendis märgitud terviserikete seost kostjale omistatava kommentaariga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väited kostja poolt talle mittevaralise kahju tekitamise ja hageja au teostamise kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju nõudes tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus 4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja menetluses esitanud tõendid selle kohta, et Facebook Ireland Ltd on eeltõendamise menetluse raames kinnitanud, et kostja on laimava postituse teinud konto omanik. Facebook Ireland Ltd on andnud hagi lisas 3 kinnituse, et konto omanik kasutab kontaktidena aadresse: /e-posti aadress 1/; /e-posti aadress 2/; /e-posti aadress 3/. Kuna hageja hinnangul oli tsiviilasjas nr 2-xx-xxx korraldatud eeltõendamismenetluse raames kogutud ja menetlusse esitatud tõenditega piisavalt tõendatud, et kostja on kommentaari avaldanud ja kohus ei indikeerinud menetluse jooksul vastupidist, oli lahendis avaldatud kohtu seisukoht kommentaari avaldaja isiku osas hagejale üllatuslik. Kommentaar on avaldatud hageja kohta. Maakohus on otsuse p-s 15 leidnud, et kommentaari puhul ei ole võimalik tuvastada kelle või mille kohta selline kommentaar on antud. Seda, kellele kommentaar on suunatud, tuleb hinnata võttes arvesse nende avaldamise konteksti ja tuvastades, kuidas mõistlik lugeja neist väidetest aru saab (RKTKo nr 2-15-18661, p 11). Kostja on laimava kommentaari avaldanud postituse alla, mis kajastab hageja arvamuslugu ja 5 kus ta tutvustab seksuaalkasvatuse vajadust. Arvestades kostja kommentaari asukohta (hageja arvamusloo postituse all) saab keskmine mõistlik inimene aru, et kommentaaris on silmas peetud justnimelt hagejat. Hageja juhib tähelepanu, et kommentaaris ei pea tingimata esinema otsest viidet hageja isikule. Keskmisele mõistlikule lugejale on selge, et kontekstis, kus (

1. i)kommentaar on avaldatud hageja kohta käiva uudiseartikli all, (
2. ii)artikli kaanepildiks on vaid hagejat kujutav foto, (iii) kommentaaris puudub viide ühelegi teisele isikule ning (
3. iv)kommentaar ei ole esitatud vastusena ühelegi varasemale kommentaarile, et kommentaar on avaldatud hageja kohta. Kostja avaldatud kommentaar kannab endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Hageja maine on kostja avaldatud faktiväite tõttu kahjustunud, kuna väitest tulenev mulje hagejast on Eesti kultuurikeskkonnas igal juhul taunitav. Kui kostja avaldatud faktiväide vastaks tõele, oleks hageja põlu all ning temast ei peaks mitte keegi lugu Hageja on tõendanud mittevaralise kahjunõude aluseks olevad asjaolud terviklikult. Maakohus on hagejale esitanud menetluse kestel põhjendamatuid nõudmisi, millele on juhtinud tähelepanu ka ringkonnakohus. Põhjendamatute nõudmistega on maakohus rikkunud nii menetlusnorme kui ka kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, jõudes nii ebaõige lahendini. Hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud, millest tulenevalt tuleb maakohtu lahend tühistada ja teha asjas uus lahend, millega hageja hagi rahuldada. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles maakohtu otsuse seisukohad jäävad muutmata, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi eeltoodu ulatuses maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, st välja arvatud osas, milles ringkonnakohus selgelt korrigeerib maakohtu seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise. 7. Asja materjalidest nähtub: -Facebookis /grupi nimi/ grupis xx.xx.2018 Tartu Postimehes ilmunud artikli (/link/) juures avaldati järgnev kommentaar: „Pervod ruulivad. :(Ei meeldi !!!)“. -Hageja avalduse alusel algatati kommentaare avaldanud isikute väljaselgitamiseks eeltõendamisemenetlus, milles nõuti Facebookilt välja kommentaari avaldanud kontode andmed. -Facebook Ireland Ltd on eeltõendamise menetluse raames kinnitanud, et eelnimetatud postituse teinud konto omanik kasutab kontaktidena aadresse: /e-posti aadress 1/; /e-posti aadress 2/; /e-posti aadress 3/. -Kostja on 20.02.2020 vastuses märkinud kontaktandmete all oma e-posti aadressiks /e-posti aadress 2/. -Maakohus on ka hagi menetlusse võtmise määruses kostja kontaktideks märkinud järgneva: kostja L.X (isikukood XXX, aadress XXX, e-post /e-posti aadress 2/). 6 8. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt poolte vahel vaidlus selles, kas hageja on tõendanud, et vaidlusaluse postituse tegi kostja. Maakohus asus seisukohale, et see tõendamist ei leidnud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Hageja taotluse alusel algatatud eeltõendamismenetluses avaldati, et vaidlusaluse postituse tegi isik, kes kasutab meiliaadresse /e-posti aadress 1/; /e-posti aadress 2/; /e-posti aadress 3/. Kuna kostja on vähemalt üks kord maakohtu menetluses toonud esile, et tema kontaktaadressiks on /e-posti aadress 2/, siis leiab ringkonnakohus, et juba sellega on piisavalt tõendatud nimetatud kontaktaadressi kasutamine kostja poolt. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud piisavalt põhjalikult ka ülejäänud eeltõendamismenetluse raames kogutud meiliaadresside seose kostjaga. Hageja on etapiviisiliselt välja toonud, kuidas on tuvastav kõikide eelpoolviidatud meiliaadresside seotus kostjaga (II kd, tlk 62-65) ja neid väiteid esitatud tõenditega tõendanud (II kd, tlk 69- 285 ja III kd, IV kd, tlk 1- 157). Seega on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et kostja avaldas vaidlusaluse kommentaari. 9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kommentaari „Pervod ruulivad. :(Ei meeldi !!!)“ puhul ei ole võimalik tuvastada, kelle või mille kohta selline kommentaar on antud. Ringkonnakohus leiab, et kuna kommentaar avaldati vaidlusaluse artikli all paiknevas kommentaariumis puudutab kommentaar artiklis avaldatut. Artikli pealkirjaks oli: /artikli pealkiri/. Artiklis selgitab T.E, mis on seksuaalkasvatuse eesmärgid, miks tema arvates on vajalik võimalikult varakult, sh juba ka lasteaias hakata lastele seksuaalsusest ja seksist rääkima, kuidas ta juba lasteaias selliseid loenguid on läbi viinud ja milline on olnud osalejate tagasiside. T.E selgitab artiklis lastele unnutamise lubamise vajalikkust, selgitades, et see on täiesti erinev täiskasvanute masturbatsioonist ehk eneserahuldamisest. Lisaks kirjeldab T.E kuidas avaldatud teave ühel koosviibimisel uue elukutsevaliku kohta seksuaalkasvatajana ja seksuaalnõustajana ning seksuaalse raamatu tõlkijana tema sõpru/lähituttavaid (artiklis avaldatu kohaselt isikuid kellega räägiti tööst, lastest, huvidest) ühel koosviibimisel šokeeris. Avaldades artikli all kommentaari „Pervod ruulivad. :(Ei meeldi !!!)“ avaldas kostja ringkonnakohtu arvates seisukoha artiklis avaldatu kohta. 10.Kuigi kostja väitis maakohtus, et vaidlusalune artikkel ei avane lugemiseks, välistab ringkonnakohtu arvates selle tõesuse vaidlustatud artikli all avaldatud kommentaaride sisu. Artikli sisuga tutvumata ei oleks olnud võimalik artiklis avaldatu kohta sisulisi kommentaare anda. Kuna ajaliselt nii enne kui pärast kostja avaldatud kommentaari on isikud avaldanud artikli sisu kohta arvamusi, sh toonud esile ka üksikud konkreetsed väljavõtted artiklist, siis leiab ringkonnakohus, et kostjale oli postituse tegemise ajal artikkel nähtav ning tehtud postitus puudutab arvamusavaldust artiklis sisalduva kohta. Asjaolu, et hiljem, näiteks maakohtus toimunud menetluse ajal, ei olnud artiklile viitav link aktiivne, kostja võimalikku vastutust postituse eest ei välista. 11. Maakohus asus seisukohale, et kommentaaris avaldatut ei saa pidada faktiväiteks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus on kohtumenetluses tõestatav. Vastupidi faktiväitele on väärtushinnangut võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-16, p 28 ja seal viidatud kohtupraktika). Kommentaari osa, „Pervod ruulivad“, mida hageja loeb tema mainet rikkuvaks, on keeleliselt niivõrd üldine, et seda ei saa käsitada faktiväitena. Selle tõesust ei saa tõendada, vaid sellele saab anda üksnes hinnangu, kas see on ebakohane või mitte. 12. Maakohtu otsusest saab ringkonnakohus aru nii, et maakohtu arvates ei ole konkreetsel juhul kasutatud sõnal „pervo“ negatiivne tähendus. Maakohtu otsuse põhjendusest nähtuvalt 7 on tegemist kõnekeeles kindla tähendusega sõnaga, kuid kostja on tõendanud, et sellel sõnal võib ka olla muid mittesolvavaid ja au mitteriivavaid tähendusi, mistõttu on tõendamata, et seda sõna kasutati negatiivses tähenduses. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Maakohus on asjas tuginenud S.G seisukohale, kes Tartu Ülikooli semiootikamagistrandina on seisukohal, et sõnas perverssus pole midagi negatiivset, tegemist ilusa ruumilise kujundiga, metafooriga. ... Perversne on see, mille kohta mingi grupp inimesi lepib kokku, et see on perversne. ". Maakohus on ringkonnakohtu arvates jätnud tähelepanuta, et kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Nagu eespool juba esile toodud oli artikli, mille alla vaidlusalune postitus tehti, pealkirjaks: /artikli pealkiri/ ning artiklis selgitab T.E mh vajadust nii lapsi kui nende vanemaid vastavas valdkonnas harida. Ringkonnakohus leiab, et postitusest „Pervod ruulivad. :(Ei meeldi !!!)“, saab keskmine mõistlik lugeja aru nii, et kostjale ei meeldi artiklis esitatud seisukoht, et seksuaalkasvatus peaks algama võimalikult varakult, sh juba lasteaias ja/või unnutamise teemal avaldatud seisukohavõtt ja/või see, et hagejale võimaldatakse viia läbi seksuaalkasvatuse alaseid loenguid lasteaias. 13.Asjas on esile toodud, et Eesti õigekeelsussõnaraamatu andmetel on „pervo“ kõnekeeles perverdi kohta kasutatav sõna. „Pervert“ tähendab perverset isikut, perversne omakorda tähendab loomuvastane, paheline, eriti seksuaalsusega seotult. Ringkonnakohus leiab, et avaldatu konteksti arvestades avaldas kostja, et tema arvates on isikud, sh ka hageja, kes arvavad, et seksuaalkasvatus peaks algama võimalikult varakult, sh juba lasteaias ja/või avaldavad seisukohta unnutamise teemal ja/või viivad läbi seksuaalkasvatuse alaseid loenguid lasteaias, perverdid. Ringkonnakohtu arvates on kasutatud sõnal „pervo“ solvav tähendus. Kostja on artiklis avaldatu väljendamiseks kasutanud negatiivset ja solvavat sõna. Selline sõnakasutus ei ole aktsepteeritav, tegemist on ebaviisaka väljendusviisiga ja seda isegi juhul, kui väljendusviisi kasutaja arvates on seksuaalkasvatuse läbiviimine lasteaias ja/või sellest kõnelemine suure lugejaskonnaga päevalehe formaadina ilmuvas ajakirjandusväljaandes lubamatu. Arvestades hageja kohta avaldatud kommentaari tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et kommentaari avaldamisega rikkus kostja hageja õigusi. Samas tuleb arvestada järgmisega. 14.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-20-2328/112 tehtud lahendi punktis 12 selgitanud: Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Nagu kolleegium on varem selgitanud, siis ei peaks VÕS § 1046 alusel lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. Väidet, et isik kutsub teisi üles kahtlase sisuga tehingute sõlmimisele, ei peaks lugema isiku au teotavaks rohkem kui tühisel määral. Selline hinnang ei ületa kolleegiumi arvates VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist, sellel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu (vt ka RKTKo 10.04.2024, 220-3847/48, p 11). 15. Käesoleval juhul esitas hageja kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohus leiab, et kuigi tolereerida ei saa kostja ebaviisakat sõnakasutust hageja suhtes, tuleb käesoleval juhul arvestada asjaoluga, et hageja kui vastava õppe saanud isik võis eeldada, et seksuaalsusega 8 seotud teemade lahkamine suure lugejaskonnaga väljaandes (Tartu Postimees) tekitab ühiskonna erinevate liikmete seas erimeelsusi, see nähtub tagajärjena küll juba asja materjalidele lisatud artikli all olevate postituste hulgast ja sisust (I kd, tlk 153-167), kuid hagejale pidi olema võimalik kriitika ettenähtav juba enne artikli avaldamist, sest artiklis kirjeldab hageja, kuidas ka tema sõbrad/tuttavad ühel koosviibimisel tema uue elukutsevaliku kohta imestust ja kahtlusi avaldasid. Hagiavalduses on hageja esile toonud, et kostja avaldatust jääb kõlama mõte nagu tegeleks hageja ebamoraalsete ja kõlvatute asjadega. Ringkonnakohus osutab, et mõned inimesed, tõenäoliselt ka kostja, arvestades tema väljendatut, nii arvavadki, kuid selleks ongi vaja vastava väljaõppe saanud inimest (inimesi), kes seksuaalkasvatuse vajalikkust laiemalt selgitaksid. Asjaolu, et vastava teema tutvustamine põhjustab mõningaid ebamugavusi/arusaamatusi, ei saa ringkonnakohtu arvates tekitada sellisel määral tagasilangust hageja vaimses tervises ja tavapärases elukorralduses nagu hagi aluseks olevates asjaoludest võib aru saada. 16.Nõustuda ei saa ka hageja väitega, et kostja avaldatu tõttu puudub tal võimalus lasteaedades seksuaalkasvatusalaseid loenguid anda või omandatud teadmisi muul moel levitada. See on täielikult tõendamata. Seega kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et kuigi kostja väljendusviisi hageja/hageja tegevuse kohta tuleb pidada ebaviisakaks, ei saa seda käesolevas asjas pidada VÕS § 1046 alusel sel määral õigusvastaseks, mis annaks aluse kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata. 17. Hageja lisas apellatsioonkaebusele tõendeid, soovides tõendada oma väiteid, et vaidlusaluse postituse tegi kostja. Ringkonnakohtu arvates tuleb nende tõendite juurdevõtmisest keelduda, sest maakohtus on hageja juba samasisulised tõendid esitanud. Menetluskulude jaotus 18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 9