← Eesti

1-20-5400/15

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

  1. november 2021 Kriminaalasi Kohtulahend nr 1-20-5400 Tartu Vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega S.V-le määratud karistuse täitmisele pööramiseks Tartu Maakohtu 08.09.2020 otsus nr 1-20-5400 S.V süüdimõistmises KarS § 4231 järgi liitkaristuseks vangistus 9 kuud 26 päeva, mis asendatud KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel 296 tunni üldkasuliku tööga, tähtaeg 2 aastat. Katseaja eeldatav lõpp: 24.09.2022 Menetlustoiming Taotluse lahendamine Kohtuistungi aeg
  2. november 2021 Kohtunik Kadi Aavik Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldaja Ann Pedosk (e-post: ann.pedosk@just.ee) Kriminaalhooldusalune S.V isikukood: XXX; elukoht: x.x.xxxxxxxxxxx xx xxx-x xxxxxxxxxx xxxxxxxx RESOLUTSIOON Jätta Tartu Vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna taotlus rahuldamata. Määrata S.V-le käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p -de 4 ja 7 järgnevad lisakohustused: - otsida endale 2 nädala jooksul käesoleva määruse jõustumisest Eesti Vabariigis ametlik töökoht või võtta end nimetatud perioodi jooksul arvele Eesti Töötukassas. - keelata S.V-le käitumiskontrolli ajal mistahes välisriigis viibimine. Jätta muud Tartu Maakohtu 08.09.2020 otsusega nr 1-20-5400 S.V-le määratud kohustused muutmata. Edastada kohtumäärus süüdimõistetule ja kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1/

(4)ASJAOLUD 1
  1. Tartu Maakohtu 8.09.2020 otsusega mõisteti S.V süüdi KarS § 423 järgi, liitkaristuseks vangistus 9 kuud 26 päeva, mis asendatud KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel 296 tunni üldkasuliku tööga (edaspidi ka: ÜKT), tähtaeg 2 aastat, millise aja jooksul tuleb S.V-l alluda KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli reeglitele: elada kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuotsus jõustus 24.09.
  3. Kriminaalhooldusametnik on 23.11.2021 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu S.V kohta (tl 51-53). Ettekande esitamise põhjusteks on kokkuvõtlikult järgnevad asjaolud: - S.V ei täitnud ÜKT ajakava perioodil 03.05.2021- 05.05.
  4. - S.V ei täitnud registreerimiskohustust järgnevatel kuupäevadel: 25.01.2021, 13.04.2021,16.06.2021, 15.07.2021, 11.08.2021, 05.10.2021, 09.11.2021; - S.V ei sooritanud ajakavajärgselt ÜKT tunde järgnevatel kuupäevadel: 23.10, 24.10, 30.10, 31.10, 06.11, 07.11.
  5. Põhjusest ei teavitanud isik ametnikku ega üldkasuliku töö juhendajat.
  6. Ettekandes tuuakse välja, et esmakohtumine S.V-ga toimus 25.09.2020, isik tutvus ja allkirjastas „Süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel“ ja esitas ametnikule xxxxxxxxxx xx töölepingu ning tegi avalduse Soome tööle minemiseks 28.09-16.10.
  7. Ametnik rahuldas S.V avalduse välisriiki sõitmiseks. S.V esitas 26.10.2020 taas avalduse välisriiki minemiseks, mille kriminaalhooldusametnik rahuldas.
  8. Novembris 2020 suunati isik tegema üldkasuliku tööd MTÜ-sse Töötoad. Ajakava kohaselt pidi S.V sooritama ÜKT tunde perioodil 23.11-26.11.
  9. Ametnik suunas hooldusaluse tööle 30 tunniks, kuid arvestuslehe kohaselt sooritas S.V vaid 19 tundi. Hooldusalune põhjendas tegemata jäänud tunde sellega, et tema laps haigestus. Ametnik aktsepteeris seda põhjendust ning ei käsitlenud ajakava täitmata jätmisele rikkumisena.
  10. S.V-le oli 4.01.2021-7.01.2021 ajakavajärgselt määratud 30 tundi ÜKT-d. S.V ei sooritanud neid tunde, põhjendades haigestumisega. S.V-l oli perearsti tõend.
  11. S.V määrati ÜKT-le perioodil 5.04-7.04.2021, s.o 22 tundi ja 30 minutit MTÜ-s Töötoad. Isik ei sooritanud neid tunde, põhjustest ei teavitanud ametnikku ega ÜKT juhendajat. S.V kirjutas 26.04.2021 seletusse, et läks meelest teha ÜKT-d, sest sai üle pika aja tööle. Ametnik reageeris 16.04.2021 rikkumisele hoiatusega.
  12. S.V määrati ÜKT-le perioodil 03.05.2021-05.05.2021, mida pidi tegema 22 tundi ja 30 minutit. Arvestuslehelt nähtub, et S.V sooritas 9 tundi. Isik kirjutas 30.06.2021 seletusse, et tal läks meelest ära ÜKT ajakava täita. Antud rikkumine on üheks käesoleva ettekande esitamise põhjuseks.
  13. S.V tegi 02.08.2021 avalduse elukoha vahetamiseks aadressile xxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx . Isiku põhjenduseks oli töökoha omamine Soomes. Ametniku ja isiku vahelises vestluses selgus, et S.V ei soovi kriminaalhooldust üle viia Soome Vabariiki. Kriminaalhooldust teostatakse elukohajärgselt. Ametnik ei rahuldanud elukoha vahetamise avaldust. S.V ei ilmunud 15.07.2021 ja 11.08.2021 registreerimistele ning 02.09.2021 selgitas rikkumisi sellega, et 15.07.2021 unustas ta vastuvõtu aja ära ning 11.08.2021 registreerimisest ei olnud hooldusalune teadlik. Antud rikkumised on üheks käesoleva ettekande esitamise põhjusteks. 2/
(4)
  1. Kriminaalhooldusametnikule saabus 26.09.2021 e-postilt sirene@politsei.ee teade, et S.V viibis 26.09.2021 Soomes ning Soome politsei peatas sõiduki juhtimiselt S.V , kes oli alkoholijoobes ning tal ei olnud esitada juhiluba. S.V rikkus KarS § 75 lg 1 p 6, mille järgi kriminaalhooldusalune peab saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks. S.V-l ei olnud vastavat luba. Isiku seletusest nähtub, et ta käis Soomes tööl ning mõtles, et kui on vähem kui 14 päeva, siis selleks ei pea luba küsima. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega 05.10.
  3. Ajavahemikul 23.10-07.11.2021 määrati S.V tööle Mulgi vald Halliste piirkonda. Ajakava oli tehtud 48 tunnile, tunde pidi sooritama nädalavahetuseti. Isik ei sooritanud ÜKT tunde ning põhjusest ei teavitanud ametnikku ega tööjuhendajat. ÜKT tegemata jätmine on ka üheks põhjuseks käesoleva erakorralise ettekande esitamiseks.
  4. S.V ei ilmunud 09.11.2021 registreerimiskohustust täitma. Isik helistas esindusse ning väitis, et on haige, kuid tõendit ei ole ametnikule esitanud. S.V on sooritanud ettekande esitamise seisuga 141 tundi 30 minutit talle määratud 296 tunnist. Isikul on sooritamata 154 tundi 30 minutit. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 20 registreerimist, mida S.V on täitnud 12 korral: 25.02.2020 lükati registreerimine edasi, sest isik oli haigestunud. Registreerimiskohustust on S.V rikkunud 25.01.2021, 13.04.2021, 16.06.2021, 15.07.2021, 11.08.2021, 05.10.2021, 09.11.
  6. Ettekandes teeb ametnik ettepaneku pöörata S.V kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, sest kriminaalhoolduse läbiviimine ei ole võimalik – S.V ei ilmu kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Kuna isikul puuduvad registreerimisele ilmumiseks mõjuvad põhjused, on ametnik seisukohal, et hooldusalune hoiab tahtlikult kõrvale kriminaalhooldusest ja üldkasuliku töö sooritamisest. S.V on katseajal pannud toime mitmeid olulisi rikkumisi: hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, lahkunud Eesti territooriumilt selleks eelnevalt luba saamata ja rikkunud korduvalt registreerimiskohustust. KOHTUISTUNG 30.11.2021
  7. Süüdimõistetu S.V kaitsjat kohtuistungile ei soovinud ja selgitas, et oli perioodil oktoobernovember 2021 haige, kuid ei saanud perearstilt selle kohta tõendit. S.V näitas selle kohta kohtunikule enda mobiilist e-kirjavahetust perearstiga, milles perearst selgitas, et ei saa isikule töövõimetuslehte väljastada, kuna ta ei ole ravikindlustatud. Isik selgitas kohtunikule vastates mh, et ei sooviks karistuse täitmisele pööramist ja palus anda veel üks võimalus tunnid ära teha ja täita korrektselt nõudeid. S.V avaldas, tal on plaan tunnid ära teha ja minna tagasi tööle Soome, on seal üle 5 aasta töötanud. Istungi alguses märkis S.V aga, et ei ole suve lõpust saati töötanud. Praegu on tal aega tunde teha. Loata läks ta Soome seetõttu, et arveid oli vaja maksta. Eestis ei saa ta enda sõnul ehitajana töötada, sest kohtutäitur jätab arvele ainult 610 eurot.
  8. Kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse juurde ja märkis istungil täiendavalt, et hetkejuhtumi põhjal ei oska ta näha häid alternatiive täitmisele pööramisele. On mitmeid kohustuste rikkumisi, samamoodi ei ole ÜKT-tunde tehtud päris mitmeid kordi, samamoodi on Soomes uus õigusrikkumine toime pandud. Tegemist on väga tõsiste rikkumistega kriminaalhoolduse seisukohalt ja see ei tekita usaldust ning tunnet, et saab samamoodi edasi minna. Ametnikud on üritanud isikule selgeks teha, et peab tunde tegema, väga mõjuv põhjendus ei ole, et leidsin töö, käisin seal ja unustasin ÜKT tegemata. Siis võiks küsida, et kuidas ei unustanud tööle minna. 3/
(4)KOHTU PÕHJENDUSED
  1. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt KarS § 75 lg-le 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
  2. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.
  3. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud ettepanekut, rikkumiste kirjeldust ja senist kriminaalhoolduse käiku ning S.V ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitusi, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus S.V karistuse täitmisele pööramiseks tuleb veel jätta rahuldamata.
  4. Kohus möönab, et erakorralises ettekandes toodud rikkumised on piisavalt tõsised ning kriminaalhooldusametnik võib õigustatult olla seisukohal, et S.V-le ei peaks andma rohkem võimalusi end parandada ning talle määratud ning ärakandmata karistuse peaks täitmisele pöörama. S.V on avaldanud kohtule, et soovib kriminaalhooldusnõudeid edaspidi korrektselt täita ning ÜKT tunnid ära sooritada. Kuna vangistus on vabaduspõhiõigust enim riivavam karistus, annab kohus S.V-le viimase võimaluse end kokku võtta ning asuda käitumiskontrolli kohustusi ning ÜKT tunde kohusetundlikult täitma. Kohus, arvestades S.V kaootilisi ametlikul tööl käimisi ja loata välisriigis viibimisi ning sellega seonduvaid selgitusi, on seisukohal, et käitumiskontrolli edukaks läbimiseks tuleb S.V-le KarS § 75 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks järgnevad täiendavad kohustused: otsida endale kahe nädala jooksul käesoleva määruse jõustumisest Eesti Vabariigis ametlik töökoht või registreerida end sama perioodi jooksul töötuna Eesti Töötukassas ning keelata talle käitumiskontrolli ajaks viibimine mistahes välisriigis. Määratavad lisakohustused aitavad eelduslikult korrigeerida S.V käitumist kriminaalhoolduse ajal, tõstavad motivatsiooni muuta oma harjumusi ning soodustavad ühtlasi registreerimiskohustuse korrektset täitmist.
  5. Kohus selgitab, et lisaks suulistele lubadustele peab S.V edaspidi vältima mistahes libastumisi, et vältida vanglakaristuse täitmisele pööramist. Selleks tuleb S.V-l jätkuvalt täita kõiki Tartu Maakohtu 08.09.2020 otsusega nr 1-20-5400 temale määratud kohustusi, sh kohustus ilmuda määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ja esitada kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Kohus märgib, et kõikide määratud kohustuste täitmisesse tuleb S.V-l suhtuda tõsiselt, kuivõrd käitumiskontrolli mõte on anda süüdimõistetule võimalus end heast küljest näidata, olles mh õiguskuulekas ning katseaja lõppedes vabaneda vanglakaristusest. Käitumiskontrolli ajal lisakohustusena määratud nõuete tahtlik või ükskõikne eiramine viimasele aga kaasa ei aita. Kriminaalhooldus ei ole täitmiseks süüdimõistetu soovi ega suva järgi, vaid selle kord on ette nähtud seaduses ja eeldab süüdimõistetult katseajal kõrgendatud enesedistsipliini. Käitumiskontrolli nõuete jätkuva rikkumise korral tuleb kriminaalhooldajal pöörduda erakorralise ettekandega uuesti kohtu poole ning sellisel juhul ei ole välistatud ka tingimisi määratud vanglakaristusest kandmata osa täitmisele pööramine.
  6. Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 4/
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.