Obsah (6)

§ 475§ 477§ 371§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-25-6562 Tsiviilasi P.V maksejõuetusavaldus Menetlustoiming aval

§ 475

lg 1 p 12 2 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-is või

-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. FIMS § 5 lg 2 kohaselt esitatakse maksejõuetusavaldus võlgniku elukoha järgsele maakohtule. Eeldatakse, et füüsilise isiku elukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht, kui ei tõendata, et võlgniku elukoht on mujal.

§ 371

lg 1 p 2 järgi ei võta kohus avaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja püsiv elukoht xxx. Rahvastikuregistris märgitud Eesti elukohas avaldaja tegelikkuses ei ela, tegemist on kunagise üüripinnaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1. mai
2. a määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) artikli 3 kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Kuivõrd avaldaja on asunud püsivalt elama xxx Vabariiki ja avaldaja ei kavatse niipea Eestisse naasta on ilmne, et tema põhihuvide kese on xxx. Avaldaja laps läheb sügisel kooli xxx, tal on seal töökoht ja üürikorter, ta on asunud seal õppima. Avaldajal puuduvad sisulised seosed Eestiga. Avaldaja vanemate elukoht Eestis või avaldaja Eesti kodakondsus ei ole antud juhul oluline. Neil asjaoludel ei allu avalduse menetlemine Tartu Maakohtule. Kohus selgitab, et kohtualluvuse mõttes ei ole samuti oluline võlausaldajate asukoht või võlgnevuste tekkimine Eestis. Kohus märgib täiendavalt, et pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest menetluse edukas läbiviimine praktiliselt ei ole võimalik, kui võlgnik elab püsivalt välismaal ja tema sissetulekud on samuti välismaal. Eesti kohtul ei ole võimalik sisuliselt kontrollida võlgniku poolt kohustuste täitmist, mis on eelduseks võlgadest vabanemisel. 4.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 5. Vastavalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse 2 võtmata. Menetluskulud tuleb

§ 168lg 1 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1 ja § 172 lg-ga 2) jätta avaldaja kanda.

Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 3