Obsah (10)

§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-142932 Tsiviilasi Hagihind Men

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 25.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. T.lt (kostja, võlgnik) 1 926,92 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 14.01.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagiavalduse 30.01.
2. Hagi aluseks on kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 11.05.2023 sõlmitud krediidikontolepingust tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 1292,05 eurot, sissnõudmisega seotud kulu 15 eurot ja viivis 173,42 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 10.02.2025 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 25.03.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

2

1. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 11.05.2023 sõlmitud krediidikontolepingust tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt ei ole hagejal esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta ning hageja esitas hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjega selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi. Hagi kohaselt ei arvesta ega nõue hageja kõrvalnõudeid, hageja nõuab ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki, sissenõudmisega seotud kulusid ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduslikus määras. Hageja viitab, et nõue oleks VÕS § 408 lg 4 alusel samasugune ka lepingus avaldamiseks kohustuslike andmete puuduste korral. Kõrvalnõuete äralangemisest tulenevalt oli kostjal ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus. Kostja tasus lepingu täitmiseks ainult kaks makset, kogusummas 146,95 eurot (20.07.2023 summa 71,95 eurot + 18.08.2023 summa 75eurot). Hageja loeb laekumised põhiosa tagastamiseks, seega nendega said täielikult kaetud maksegraafikus märgitud 10.07.2023 – 10.09.2023 maksete põhiosa summad ning osaliselt, 28,09 eurot ulatuses ka 10.10.2023 makse põhiosa. 10.10.2023 makse põhiosast jäi tasumata 2,06 eurot. Kõik ülejäänud lepingust tulenevad kohustused alates 10.11.2023 maksest jäid täies ulatuses täitmata. 24.12.2023 ütles laenuandja laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Hageja toob välja, et lepingu ülesütlemise eelse seisuga oli maksegraafikus sätestatud summasid arvestades sissenõutavaks muutunud ja osaliselt või täielikult tasumata maksegraafiku kolme kuu (põhiosa) maksed (10.10.2023 – 10.12.2023), alternatiivse arvestuse kohaselt 4 kuu (põhiosa) maksed (10.09.2023 – 10.12.2023), mistõttu ülesütlemine oli põhjendatud ja kehtiv ka vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärge arvestades. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väited kostjale laenu väljamaksmise kohta ning hageja väited kostja tagasimaksete kohta. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt, arvestades kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel välja 1 292,05 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnenud neljandast päevast, s.o alates 28.12.
2. Kohus selgitab, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on õigus saada tasumata põhivõlalt viivist. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja viivise perioodi 28.12.2023 – 25.05.2025 eest 218,81 eurot ja edasiulatuvalt alates 26.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui 3 menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 1625,07 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 000 eurot tasuda riigilõiv summas 315 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 315 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

§ 484

² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 134,20 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja ja esindaja vahel kokkulepitud õigusabiteenuse hind hagi koostamise eest 110 eurot, edasiste toimingute eest 80 eurot tund (lisandub käibemaks). Hageja menetluskuluks on hagiavalduse koostamiseks kokku lepitud õigusabiteenuse hind summas 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning seda, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 134,20 eurot (koos käibemaksuga). 7.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4