) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et hageja Ärilaen 24 OÜ ja K OÜ sõlmisid 12.04.2024 laenulepingu nr 12042024, mille alusel hageja andis laenusaajale laenu summas 3000 eurot. Hageja kandis 12.04.2024 laenusaaja kontole 2950 eurot, kuivõrd arvestas laenusummast maha lepingutasu 50 eurot. Laenulepingu tagamiseks sõlmiti kostjaga K. V. käendusleping nr 12042024-1, mille alusel kostja kohustus vastutama K OÜ poolt võetud laenulepingust tulenevate kõigi kohustuste eest maksimumsummas 6000 eurot. Laenusaaja rikkus laenulepingut. Laenusaaja ega kostja käendajana ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja ütles pooltevahelise laenulepingu üles 20.06.2024. K OÜ poolt on siiani kogu võlgnevus endiselt tasumata, vaatamata asjaolule, et hageja on pöördunud ka kohtutäituri poole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 3000 eurot, intressi 290,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2324,58 eurot ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hagimaterjalid edastati 8.04.2025 kostjale avalikult
Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 2 Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (671 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 536,80 eurot, sh käibemaks. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 595 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1131,80 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et
lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.