← Eesti

2-24-18763/40

Obsah (13)§ 174§ 172§ 66§ 661§ 67§ 663§ 659§ 175§ 465§ 178§ 171§ 68§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 27.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-18763 Tsiviilasi Tallinna kohtutäitur

§ 174

lg 1 ja § 175 lg 1 ning märkis, et sissenõudja ei saa praegu enam vaidlustada menetluskulude jaotust, mis otsustati määrusega I. Võlgniku esindaja tunnitasu määr on kohane ja kooskõlas senise kohtupraktikaga. Esindaja toimingud olid vajalikud kokku 5,7 t ulatuses, sh maksimaalselt 3 t dokumentide koostamiseks. Viivise väljamõistmist võlgnik ei taotlenud.

  1. Sissenõudja esitas 26.03.2025 menetlusdokumendi, milles sisaldusid tähtaja ennistamise taotlus ning määruskaebused määruse I peale (kaebus I) ja määruse II peale (kaebus II). 6.
  2. Objektiivne põhjus tähtaja ennistamiseks on asjaolu, et määruse I tegemisel maakohus tõlgendas vääralt kehtivaid õigusakte ja rikkus menetlusõiguse norme. Lisaks tekitas kohus määrusega I sissenõudjale varalist kahju, mida sissenõudja ei saanud ette näha. 6.
  3. Kaebusega I vaidlustas sissenõudja määruse I, heites maakohtule ette menetluskulude ebaõiget ja ebaõiglast jaotamist. Täitemenetluse algatamine oli õiguspärane, mistõttu kohaldas maakohus menetluskulusid jaotades

§ 172lg 1 valesti.

Kohtusse pöördus täitur, st trahvimise ettepanekute rahuldamata jätmisel tulnuks menetluskulud panna

§ 172lg 7 alusel tema kanda.

Esimese võimalusena taotleb sissenõudja kogu määruse I tühistamist, teise võimalusena üksnes menetluskulude jaotuse muutmist, jättes need võlgniku või täituri kanda. 2

(5)6.3. Kaebusega II vaidlustas sissenõudja määruse II. Maakohus ei arvestanud sissenõudja vastuväidetega võlgniku menetluskuludele ega hinnanud kulude vajalikkust ja põhjendatust, millega rikkus

§ 174lg 1.

Samuti ei põhjendanud maakohus menetluskulude jaotust.

  1. Maakohus tegi 31.03.2025 määruse (määrus III), millega jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja keeldus menetlusse võtmast kaebust I. Lahendatud taotluse ja kaebusega seotud menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud. 7.
  2. Tähtaja ennistamiseks ei ole

§ 66ja § 331 lg 1 järgi alust.

Sissenõudja sai määruse I kätte selle tegemise päeval ja esitas kaebuse 36 päeva pärast seda, st hilinenult, sest

§ 661lg 2 järgi oli kaebetähtaeg 15 päeva.

Sissenõudja tugineb tähtaja ennistamisel ainult maakohtu väidetavatele rikkumistele õigusnormide kohaldamisel, aga see ei ole mõjuv põhjus

§ 67lg 1 tähenduses.

7.2. Hilinenud kaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 663lg 1 järgi analoogia korras kohalduva § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda.

  1. Sissenõudja esitas 15.04.2025 määruskaebuse (kaebus III), milles palub määruse III tühistada, menetleda tema kaebust I ning see ja ka kaebus II rahuldada. Menetluskulud palub sissenõudja panna võlgniku kanda. Tähtaja ennistamise osas tugineb sissenõudja jätkuvalt maakohtu väidetavalte rikkumistele õigusnormide kohaldamisel, seda nii määruse I kui ka määruse II tegemisel. Oma väite põhjendamiseks esitab sissenõudja tsitaate määrusest I ja põhjendab, miks ta maakohtu seisukohtadega ei nõustu.
  2. Võlgnik vaidles kaebustele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus jätab määrused II ja III muutmata ning kaebused II ja III rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

  1. Otstarbekas on esmalt lahendada kaebus III, sest selle edukuse korral tuleks kas lükata edasi kaebuse II lahendamine või ka kaebus II rahuldada, sest kulude rahalist kindlaksmääramist ei saaks jõustada enne kulude jaotuse kohta tehtud määruse I vaidlustamise tulemuse selgumist. Kui aga kaebus III jääb rahuldamata, siis saab määrust I vaidlustada ainult teistmise teel ja see ei takista kaebuse II sisulist lahendamist.
  2. Maakohus lahendas õigesti tähtaja ennistamise taotluse, jättes selle rahuldamata. Maakohus ja sissenõudja tsiteerivad asjakohast Riigikohtu praktikat, aga teevad sellest erinevad järeldused. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlustatud kohtulahendi väidetav viga menetlus- või materiaalõiguse kohaldamisel ei ole mõjuv põhjus

§ 67lg 1 tähenduses.

Kohtulahendi puudused – kuitahes põhimõttelised ja arvukad – ei takista kaebeõiguse teostamist, vaid menetlusosaline saab ka oluliste puudustega lahendi peale esitada tähtaegse kaebuse. Nii ei ole sissenõudja tähtaja ennistamise taotluses ega ka praeguses kaebemenetluses tuginenud asjaoludele, mis võimaldaks tähtaja ennistada.

  1. Eelmise punkti tulemusel on ühtlasi õige maakohtu otsustus, et määruse I peale esitatud kaebust I ei saanud hilinemise tõttu menetleda. Maakohus tuvastas õigesti kaebetähtaja pikkuse, kulgema hakkamise, lõppemise ja kaebuse I hiljem esitamise. Neil kaalutlusel jääb kaebus III tervikuna rahuldamata.
  2. Määruse II ja kaebuse II ese on menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Ka see kaebus pole põhjendatud. 14.
  3. Põhjendatud ei ole sissenõudja arusaam, et võlgnik saanuks menetluses osaleda ilma kvalifitseeritud esindajata. Hagita asjas advokaadist esindaja kasutamist ei saa pidada ebamõistlikuks, seda eriti vaidluste puhul, mida iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus 3

(5)menetlusosaliste vahel (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 22). Käesoleval juhul ohustas võlgnikku trahvi määramine sissenõudja taotlusel, mistõttu oli igati asjakohane, et ta kasutas oma õiguste kaitseks kvalifitseeritud esindajana vandeadvokaati. 14.2.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu. 14.3. Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (

§ 465lg 2 p 8) rikkumist.

Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle põhjendatust. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohus võib menetluse etappe ja toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada – nagu maakohus käesoleval juhul ka tegi (vrd nt TlnRnKm 12.04.2024, 2-20-18031, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 5,7 t ulatuses on võlgniku esindaja ajakulu kooskõlas nii toimiku materjalide kui ka asja mahu, sisu ja keerukusega. Maakohus kohaldas

§ 174lg 1 õigesti.

14.

  1. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maakohus pikemalt käsitlema sissenõudja vastuväiteid võlgniku menetluskuludele. Maakohus hindas dokumentide koostamise ajakulu ja luges selle põhjendatuks 3 t ulatuses. Maakohus ei pidanud nõustuma sissenõudjaga, et dokumendi koostamiseks ja edastamiseks võinuks kuluda 0,5 – 1 t. Sissenõudja ülejäänud vastuväited käsitlesid peamiselt menetluskulude jaotust, mille kohta maakohus märkis määruses II asjakohaselt, et kulude rahalise kindlaksmääramisel ei saa neid enam arvesse võtta.
  2. Määruskaebustega seotud menetluskulude kohta teeb kohus järgmised otsustused. 15.
  3. Kaebuse II ese on menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ja selle kaebusega seotud kulusid ei saa

§ 178lg 4 järgi hüvitada.

15.2. Kaebus III jääb rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel sissenõudja kui kaebuse esitaja kanda.

15.3. Tulenevalt kaebusega III seotud menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata võlgniku kulunimekirja alusel. Võlgnik taotles kokku 512,40 € hüvitamist, mis on tasu 3 t 30 min õigusteenuse eest tasumääraga 120 €/t (lisandub käibemaks). Sissenõudja ei esitanud võlgniku kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebusega III seonduv võlgniku esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 2 t 18 min (sh tutvumine määrusega III ja kaebusega III ning e-kirjad 30 min, vastuse koostamine 1 t 30 min, kliendi kooskõlastus ja e-kirjad 18 min). Ringkonnakohus võtab arvesse kaebuse III ulatust ja võlgniku vastuses seda käsitleva osa mahtu, mistõttu vähendab kohus kaebusega tutvumise ja vastamise ajakulu. Kliendiga suhtlemise ajakulu pole alust muuta. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Võlgnik kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb sissenõudjal võlgnikule hüvitada 336,72 € (= 2 t 18 min × 120+ 22%). Rahuldamata jääb võlgniku taotlus 175,68 € (= 512,4 – 336,72) hüvitamiseks. 15.4. Viivise väljamõistmise taotlust võlgniku menetluskulude nimekiri ei sisalda. 16. Käesoleva määruse vaidlustamise võimaluste kohta selgitab kohus järgmist. 16.1. Kaebusega III vaidlustas sissenõudja määruses III sisalduvad maakohtu otsustused kaebetähtaja ennistamata jätmise ja kaebuse I menetlusse võtmata jätmise kohta.

§ 684

(5)lg 4 ls 2 ja § 663 lg 2 ls 2 tõttu ei saa samas osas ringkonnakohtu määrust enam vaidlustada. Seega ei saa tänase määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebust osas, milles ringkonnakohus lahendab kaebuse III. 16.2. Kaebuse II ese on menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Selles osas on tänane määrus

§ 696lg 1 ls 2 ning § 178 lg-te 1 ja 2 alusel vaidlustatav.

16.3. Samuti saab Riigikohtule esitada kaebuse seoses kaebemenetluse kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramisega.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. Seetõttu ei saa sissenõudja vaidlustada menetluskuludest 175,68 € hüvitamata jätmist. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.