) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 27.02.2024 sõlmitud laenuleping nr BL4388360, millega kostja sai laenu 14 992 eurot, intressimääraga 19,99% aastas, lepingutasuga 892 eurot ja haldustasuga 4% aastas. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (mai, juuni, juuli ja august 2024) graafikujärgset osamakset, andis võlausaldaja 02.07.2024 kostjale täiendava tähtaja (01.08.2024) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 02.08.2024.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx, kuid võlgnik dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi xxx omaniku esindaja kinnitas 30.10.2024, et võlgnik ei ela antud aadressil. xxx omanik kinnitas 30.10.2024, et võlgnik ei ela enam antud aadressil, elab Lätis, kontakte ei tea. 2 Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 11.03.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 27.03.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (16.04.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 180 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot. Lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine (1,5 h 180 eurot). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 1260 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks 1,5 tundi. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 180 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 1260 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1460 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.