← Eesti

2-24-11350/20

Obsah (8)§ 663§ 659§ 168§ 438§ 164§ 171§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-11350 Kohtuasi W.G hagi Q.K ja M

) § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Pooled avaldasid asjas toimunud istungil, et lühendavad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega seitsmele päevale.

  1. Kostjad esitasid oma seadusliku esindaja (ema) kaudu 16.10.2024 menetlusdokumendi, milles taotlesid pikendada määruskaebuse esitamise tähtaega, kuna kostjad soovivad vaidlustada kompromissi määrust menetluskulude jaotuse osas, aga vajavad selleks pikemat tähtaega. Kostjad märkisid taotluses, et tulenevalt asjaolust, et kohus ei määranud alaealistele kostjatele riigi õigusabi korras esindajat ja kostjad olid sunnitud hagile vastamiseks ja kohtuistungil osalemiseks pöörduma ise õigusnõustaja poole, on äärmiselt ebaõiglane jätta tekkinud õigusabi kulud kostjate kanda. Kompromissi sõlmimise hetkel ei olnud kostjate seaduslik esindaja teadlik menetluskulude jätmisest alaealistele kostjatele ja ainult seetõttu nõustus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamisega.
  2. Maakohus võttis 25.03.2025 määrusega määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale võimaluse seisukoha esitamiseks.
  3. Hageja asus seisukohale, et tegemist on sellise protsessiga, kus tegelikult pole esindajat vaja ja kui keegi seda soovis endale lubada, siis pidi ta selle kuluga arvestama.
  4. Maakohus jättis 26.03.2025 määrusega kostjate määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ühtlasi selgitas maakohus, et seadus ei näe ette võimalust esitada taotlust kaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks juhul, kui kaebus on esitatud tähtaegselt, nagu seda käesoleval juhul on tehtud. Kostjate seaduslik esindaja on seega esitanud tähtaegselt määruskaebuse, milles soovib jagada menetluskulud teisiti, kui kompromissimääruses kirjas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel eksinud.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul ei leppinud pooled kompromissis kokku menetluskulude jaotuses (dtl 51) ja seega jättis maakohus menetluskulud õigesti poolte endi kanda. Kompromissi sõlmimise korral ja muu kokkuleppe puudumisel saab kohus jätta menetluskulud

§ 168lg 3 järgi üksnes poolte endi kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et kohus otsustab kulude jaotuse omal algatusel ka juhul, kui pooled seda ei taotle (

§ 438lg 2 ja § 173 lg 2).

Ka elatise vaidluse sisulise lahendamise korral oleksid pooled pidanud

§ 164lg-st 1 tulenevalt oma menetluskulud ise kandma.

Ka asjaolu, et kohus ei olnud kompromissi sõlmimise ajaks määranud hagejale esindajat riigi õigusabi korras, ei võimalda

§ 168lg-s 3 sätestatust kõrvale kalduda.

2 2-24-11350

  1. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostjate kanda.

Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja isiklikult seisukoha määruskaebusele. Eelnevast tulenevalt puuduvad hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud. 11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega võib määruse peale

§ 696

lg 3 esimese lause ja

§ 178lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.