Obsah (8)

§ 107§ 109§ 105§ 88§ 97§ 100§ 95§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 07. mai 2025.a, Tallinnas Hagihind 4054,68 eurot Menetlusosal

§ 107lg 2 alusel alates 27.09.2022.a.

4. Välja mõista MAXIMA Eesti OÜ-lt K.R-i kasuks hüvitis

§ 109lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2564,52 eurot (bruto).

5. Jätta K.R-i hagi alternatiivnõudes MAXIMA Eesti OÜ vastu hüvitise

§ 105

lg 5 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1013,67 euro (neto) väljamõistmiseks rahuldamata.

1. Jätta menetluskulud 80 % ulatuses kostja MAXIMA Eesti OÜ kanda ning 20 % ulatuses hageja K.R-i kanda.
2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi 1 menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.04.2020.a töölepingu nr xxx, mille alusel asus hageja tööle müüja ametikohale graafiku alusel. Töötaja töökohaks oli Maxima kauplus xxx, Tallinn. Kostja lõpetas hagejaga töösuhte 27.09.2022.a töölepingu erakorralise ülesütlemisega

§ 88

lg 1 ja

§ 88lg 1 p 5 alusel.

Kostja on esmalt põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist väitega, et hageja on 18.09.2022.a võtnud kaupluse puhkeruumist töötajate septembrikuu 2022.a tööajakava originaali, millel muuhulgas olid ka teiste töötajate nimed, tööajakavad ja originaal allkirjad. Teiseks on kostja põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist väitega, et poolte vahel 22.09.2022.a toimunud vestluse käigus selgitas kostja hagejale, et antud tegu on töölepingu oluline rikkumine ning palus hagejal dokument tagastada. Hageja käitus väidatavalt vestluse jooksul jämedalt, halvustas juhtkonda, laimas oma otsest juhti ning näitas välja oma negatiivset suhtumist tööandjasse. Hageja on esitanud väljapressivaid nõudeid ning nõudnud enda kohta käivate dokumentide esitamist seoses 25.04.2021.a toimunud intsidendiga. Kostja käsitles läbiviidud vestlust tööandjapoolse hoiatusena. Hageja leiab, et kostja poolt selline ootamatu töölepingu ülesütlemine ilma ühtegi tõendit esitamata on tühine. Kostja väide nagu oleks hageja võtnud puhketoast ära tööajatabeli on alusetu, sest hageja ei ole ära võtnud mitte mingit tööajatabelit ja ei ole mitte kunagi kinnitanud selle omastamist. Kostja seisukoht hageja korduvate põhjuseta töölt puudumiste osas on tõendamata. Hageja leiab, et poolte vahelist vestlust ei saa käsitleda hoiatusena, kuna see esitatakse töötajale tema rikkumistele tähelepanu juhtimiseks ja enda parandamiseks ning sellele ei saa kaasneda teistkordne karistus erakorralise lepingu ülesütlemise näol. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesülemise tühisus, lõpetada tööleping alates 27.09.2022.a

§ 107

lg 2 alusel, välja mõista hüvitis

§ 109

lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3041,01 eurot (neto) ning alternatiivselt, juhul kui kohus ei rahulda hageja nõuet töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamisel, välja mõista kostjalt hageja kasuks

§ 97

lg 2 p 2 ette teatamise tähtaja rikkumise tõttu hüvitis

§ 100lg 5 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1013,67 eurot (neto).

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused 2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja õiguspärane. Kostja ei nõustu sellega, et hageja on õigustatud saama

§ 100

lg 5 kohast hüvitist, sest kostjal oli õigus tööleping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata lepingust tulenevate töökorralduse reeglitest. Kostja on seisukohal, et ei pidanud avaldusele lisama hageja rikkumisi täiendavalt tõendavaid dokumente. Sellist kohustust ei sätesta

, pooltevaheline tööleping ega ükski muu pooltevahelises töösuhtes tähtsust omanud dokument. Hageja pani töösuhtes toime dokumendi varguse ning sellega koos ka ärisaladuse hoidmise kohustuse ning isikuandmete kaitse kohustuse rikkumise. Hageja on tööajakava originaaldokumendi vargust korduvalt tunnistanud nii kaupluse teistele töötajatele kui ka kostja esindajatega 22.09.2022. a toimunud vestlusel. Hagejapoolsed rikkumised on kostja poolt põhjendatud ja tõendatud. Hageja on ka korduvalt põhjuseta töölt puudunud, mille tõttu oli kostja majandustegevus korduvalt häiritud. Kostja on arvamusel, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud, hageja poolt

§ 109

lg 1 alusel esitatud hüvitisnõuded on alusetud ja hageja nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja palub 2 menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 22.11.2022.a kohtumääruses (dtl 22-24).
3. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid 01.04.2020.a tähtajatu töölepingu nr xxx, millise kohaselt asus hageja kostja juures tööle müüja ametikohal alates 01.04.2020.a täis tööajaga, töö eritingimuseks on töö graafiku alusel, 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul töötasuga 3,90 eurot (bruto) tunnis (dtl 12-16).
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga tööleping 27.09.2022.a erakorraliselt üles öelda. Pooled on erimeelt ka selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale ülesütlemise hüvitist. Kostja on seisukohal, et töötaja nõuded ei ole õigustatud. Hageja sellega ei nõustu.
6. Kohtule esitatud 27.09.2022.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse nr T132/22/0295 kohaselt on kostja öelnud hagejaga 01.04.2020.a sõlmitud töölepingu nr xxx erakorraliselt üles alates 27.09.2022.a (dtl 10-11).
7. Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega.
8. Töölepingu seaduse (

) § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

§ 95

lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

1. Kuigi hageja ei ole eelpool viidatud ülesütlemisavaldust allkirjastanud, siis puudub vaidlus, et hageja on avalduse kätte saanud, seega on nõuded töölepingu ülesütlemise avaldusele täidetud ning on täidetud töölepingu lõpetamise formaalne eeldus. 3
2. Pooled on erimeelt selles, kas tööleping on kehtivalt üles öeldud. Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, samuti on avaldus sisuliselt alusetu. Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv.
3. Kuivõrd vaidlust ei ole, et hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 27.09.2022.a, siis on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et tööleping on üles öeldud kostja poolt 27.09.2022.a ning sellest alates on tööleping poolte vahel lõppenud.
4. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus, st kas tööandjal oli alust leping üles öelda

§ 88lg 1 punkt 5 alusel.

Hageja väidetel ei ole kostja teda eelnevalt hoiatanud ega andnud mõistlikku aega ega võimalust oma käitumist parandada. Kostja selline käitumine ei ole heatahtlik ega mõistlik. Kostja hageja sellise käsitlusega ei nõustu. 15.

§ 88

lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kooskõlas

§ 88

lg 3 tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, samuti juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (RKTKo 21.06.2017.a, 3-2-1-65-17, punkt 18). 16. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (

§ 88

lg 1), ei tähenda üldjuhul seda, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat muuhulgas

§ 88

lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Eelnevat hoiatamist ei ole

§ 88

lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 punktides 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2).

§ 88

lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (RKTKo 16.03.2016.a, 3-2-1-187-15, punkt 12). 17. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostjal oli käesoleval juhtumil mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 88

lg 1 tähenduses, ning kui oli, siis kas kostja oli hagejat töölepingu ülesütlemisest hoiatanud

§ 88

lg 3 I lause tähenduses või ei saanud hageja rikkumise erilise raskuse tõttu või hea usu põhimõtte järgi muul põhjusel oodata kostjalt hoiatuse tegemist

§ 88lg 3 II lause tähenduses.

18. Tallinna Ringkonnakohus on 27.01.2025.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-19-9619 punktis 12.1 selgitanud, et

§ 88

lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine kaalutlusotsus ning säte näeb ette selged kaalumispiirid nii tööandjale kui ka kohtule. Olukorras, kus tööandja eksib kaalumispiiride vastu, on kohtu ülesanne tagada kaalumispiiridele vastav tulemus. Seejuures ei saa usalduse kaotuse aluseks olla pelgalt tööandja siseveendumus. Selline lähenemine jätaks töötaja õigused täielikult kaitseta ning ei vastaks tööõiguses valitsevatele põhimõtetele ega tagaks töötaja kui nõrgema poole kaitset, võimaldades tööandjal igal ajal töösuhte erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. 4

1. Kohus on seisukohal, et antud juhtumil ei olnud kostjal alust öelda hagejaga sõlmitud tööleping hageja töökohustuste rikkumise (vargus) ja sellest tuleneva usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt üles.
2. Kohtu arvates on kostja põhjendanud lepingu ülesütlemist üldsõnaliste hinnangutega, mille osas jäävad ülesütlemise põhjustanud asjaolud ebaselgeks. 27.09.2022.a töölepingu ülesütlemisavaldusest saab järeldada, et pooltel on tekkinud erimeelsused seoses 25.04.2021.a toimunud juhtumiga, samuti heidab kostja hagejale ette töötajate 2022.a septembrikuu tööajakava vargust ning töölt puudumist 06.09.2022.a, 08.09.2022.a ja 20.09.2022.a (dtl 10-11). Samas on tööleping lõpetatud

§ 88

lg 1 ja § 88 lg 1 p 5 alusel, mitte

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Seega peab kostja etteheidetavaks teoks eelkõige tööajakava vargust. 21. Hagejat on 12.09.2022.a hoiatatud 06.09.2022.a töölt puudumise tõttu ning hoiatatud, et nimetatud rikkumise (etteteatamata töölt puudumine) kordumisel kaalub kostja töölepingu ülesütlemist

§ 88lg 1 p 3 alusel (dtl 10-11).

Hilisemaid samasisulisi rikkumisi ei ole kostja asja kohtulikul arutamisel tõendanud. Lisaks ei ole kostja sel alusel (

§ 88lg 1 p 3) hagejaga töölepingut lõpetanud.

22. Kohus nõustub hagejaga selles, et väidatavat tööajakava vargust ei saa pidada selliseks töökohustuse rikkumiseks, et see võiks kostjapoolse hoiatuseta kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise

§ 88lg 1 p 5 alusel.

22.09.2022.a toimunud kahetunnist vestlust hagejaga enne töölepingu ülesütlemist 27.09.2022.a ei saa pidada hoiatamiseks

§ 88lg 3 mõistes ning selline kostja käsitlus töötaja hoiatamisest ei ole õige.

Seda enam, et kaupluse direktor on teinud 19.09.2022.a ettekande ning palunud, et hagejat hoiatatakse (dtl 109). 23. Kohus selgitab, et hoiatuse ja töölepingu ülesütlemise vahele peab jääma mõistlik aeg mille jooksul on töötajal võimalik oma käitumist parandada, heastada töökohustuste rikkumine ning asuda eelnevalt rikutud kohustust täitma lepingutingimustele vastavalt. Kui töötaja vaatamata hoiatamisele rikub töökohustust, on tööandjal õigus leping üles öelda (vaata selles osas RKTKo 3-2-1-70-16 punkt 14). Antud juhul sellist võimalust hagejale ei antud. Seega ei ole kostja tõendanud töölepingu ülesütlemise eeldusi

§ 88lg 1 p 5 järgi.

24. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine toimus aluseta ning seaduse nõuetele mittevastavalt, mistõttu tuvastab kohus kostja töölepingu ülesütlemise tühisuse. 25.

§ 107

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. 26. Kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist

§ 107lg 2 alusel alates 27.09.2022.a (dtl 8).

Kohus rahuldab hageja taotluse ja lõpetab töölepingu alates 27.09.2022.a. 27. Kuni 16.03.2023.a kehtinud

§ 109

lg 1 redaktsioon sätestas, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Alates 17.03.2023.a kehtiv

§ 109

lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse

1. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate 5 hüvitiste ja toetuste võrra.
2. Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõtte järgi on seadus tagasiulatuvalt kohaldatav üksnes seaduses sätestatud juhtudel.

§ 109lõiget 1 muudeti tööturumeetmete seaduse § 47 punktiga 5.

Tööturumeetmete seaduse § 51 lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 47 punktid 2, 4 ja 5 jõustuvad üldises korras. Töölepingu seaduse rakendussätetes ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduses ei ole sätestatud, et alates 17.03.2023.a kehtiv

§ 109

lg 1 on kohaldatav tagasiulatuvalt.

§ 109

lg-s 1 märgitud hüvitise maksmise kohustuse tekkimise eelduseks on tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus. Kuivõrd kostja tegi ülesütlemisavalduse hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks 27.09.2022.a, tuleb pooltevahelisele tööõigussuhtele kohaldada kuni 16.03.2023.a kehtinud

§ 109lg 1 redaktsiooni.

29. Kohus tuvastas eelnevalt töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetas töölepingu alates 27.09.2022.a. Hageja on taotlenud

§ 109lg 1 nimetatud hüvitisena 3041,01 euro (neto) kostjalt väljamõistmist.

Hageja on avaldanud oma ühe kuu keskmise töötasu suuruseks 1013,67 eurot (dtl 7). Kostja vaidleb keskmise töötasu suurusele vastu ning leiab, et hageja keskmine kuutasu oli 854,84 eurot (dtl 58). 30.

§ 29

lg 8 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 91 § 2 lg 2 arvutatakse keskmist töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud.

1. Kostja poolt kohtule esitatu kohaselt moodustas hageja keskmine töötasu summas 854,84 eurot (dtl 104-105, 106). Kuigi hageja ei nõustu kostjapoolse keskmise töötasu tõendiga, leides üldsõnaliselt, et see on ebakvaliteetne, siis ei ole kohtul alust selles tõendis kahelda. Ka hageja enda poolt esitatud tõendist ei järeldu, et hageja keskmine töötasu on neto summas 1013,67 eurot (dtl 17). Õige pole hageja käsitlus keskmisest töötasust millise kohaselt on brutosumma kostja kui tööandja kohustus arvestada ning nõutavad maksud maksta, kuid hüvitise vaatest on hageja jaoks oluline summa, mis laekub hageja pangakontole, mitte see, mida tööandja palgafondis arvestab (dtl 162-163). Seega lähtub kohus hüvitise määramisel tõendatud keskmisest bruto töötasust so 854,84 eurot.
2. Kostja taotleb hüvitise vähendamist seoses sellega, et hageja on töölepingut rikkunud ning tegutsenud ebalojaalselt, mistõttu ei vääri hageja kolme ja isegi mitte ühe kuu keskmise töötasu suurust hüvitist (dtl 138).
3. Kohus nõustub hagejaga selles, et töösuhte lõpetamine ühepoolselt ja erakorraliselt on oma olemuselt äärmuslik meede, mida ei tehta kergekäeliselt ning rikkumine peab olema oluline ning olulise mõjuga. Kohus leiab, et kindlasti ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks asjaolu, et tööandjal on erimeelsused oma töötajaga, samuti peab karistus olema proportsionaalne rikkumise raskuse ja/või olulisusega.
4. Kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist vähendada. Kohus selgitab, et ka juhul, kui hageja käitumises esines minetusi ning erimeelsusi kostjaga, ei ole see aluseks ilma nõuetekohaselt hoiatamata töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 88lg 1 p 5 alusel.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kolme kuu keskmine bruto töötasu summas 2564,52 eurot (3 x 854,84). 35. Kooskõlas TsMS § 442 lg 8 viimase lausega alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Hageja on esitanud oma nõuded alternatiivsena (dtl 129) ning kuna kohus rahuldab hageja primaarnõude, siis jätab kohus rahuldamata hageja nõude hüvitise

§ 105

lg 5 alusel ühe kuu keskmise töötasu 6 ulatuses summas 1013,67 eurot väljamõistmiseks põhjendusi lisamata. 36. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastab, et poolte vahel 01.04.2020.a sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine alates 27.09.2022.a on tühine, mistõttu lõpetab kohus pooltevahelise töölepingu

§ 107

lg 2 alusel alates 27.09.2022.a ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

§ 109lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2564,52 eurot (bruto).

Hageja alternatiivnõue hüvitise

§ 105

lg 5 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1013,67 euro (neto) väljamõistmiseks jääb rahuldamata.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1
2. TsMS § 442 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 4054,68 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
3. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ning 20 % hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 7