Obsah (8)

§ 174§ 62§ 230§ 231§ 238§ 173§ 162§ 167

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-6017 Tsiviilasi OÜ Medesto

§ 174lg 4).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.04.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Medesto Logistics OÜ (hageja) ja Soome Vabariigis asuv äriühing Golden Wolverine Oy 14.01.2021 müügilepingu, mille alusel toimus meditsiiniliste maskide „Type IIR“ müük hagejalt Golden Wolverine Oy-le. Koos müügilepinguga sõlmiti ka lepingu lisa nr 1, milles pooled leppisid kokku, et hageja tasub tarnekindluse tagamiseks 212 500 eurot Golden Wolverine Oy ainuosaniku Maipõrnikas OÜ (kostja) arvelduskontole ning deposiiti kantud summa tagastamise tagamiseks allkirjastatakse käendusleping X.W-ga ning kostjaga. 22.12.2020 kandis hageja kostja arvelduskontole üle tagatisena 212 500 eurot. Esimese partii maske andis hageja Golden Wolverine Oy-le üle 18.01.2021 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise alusel. Ühtegi pretensiooni maskide koguse ega kvaliteedi osas ei esitatud. 31.01.2021 väljastas hageja Golden Wolverine Oy-le arve nr 2021003 summale 382 500 eurot, mis on täies ulatuses tasumata. Hageja üritas terve märtsi 2021 jooksul sundida Golden Wolverine Oy-d maksekohustuse täitmisele, kuid ebaõnnestus. 02.04.2021 teatas Golden Wolverine Oy, et müügileping on lõpetatud. Tulenevalt müügilepingu lõppemisest jäi 18.01.2021 tarne viimaseks tarneks. Müügilepingu lisa nr 1 p-s 1.8.3 lepiti kokku, et deposiit makstakse müüjale tagasi koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul peale viimase kauba saadetise üle andmist. Arvestades müügilepingu lõppemise kuupäeva (02.04.2021), mis oli ühtlasi ka reede, oleks tagatis tulnud tagastada hiljemalt 07.04.2021 (kolmapäev). Selle asemel tegi kostja hagejale ülekande üksnes 1500 euro ulatuses. Käenduslepinguga tagati Golden Wolverine Oy poolse kohustuse täitmist, mis seisnes tagatise tagasi maksmises hagejale. Kuivõrd põhivõlgnik ei ole seda kohustust täitnud, nõuab hageja täitmist käendajalt. Seega on hageja nõude sisuks tagatise tagasi saamine. Kuivõrd tagatisest on 1500 eurot tagastatud, moodustub hageja nõudesumma 211 000 eurot (s.o 212 500 – 1500). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 211 000 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu, et on sõlmitud ostumüügileping hageja ja Golden Wolverine Oy vahel ning käendusleping deposiiti kantud summa 2 tagamiseks. Kostja ei ole tagastanud deposiiti, kuivõrd põhivõlgniku Golden Wolverine Oy ning hageja vahel on käimas Soome Vabariigis vaidlus selle osas, et Golden Wolverine Oy hinnangul on hageja rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning tekitatud kahju suurus on hindamisel. Seega võib tekkida olukord, kus deposiit on vajalik hageja poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks. 03.09.2021 täpsustatud vastuses täiendas kostja, et on peatanud deposiidi väljamakse, kuivõrd hageja on tekitanud ostjale suurt rahalist kahju rikkudes ostu-müügilepingu konfidentsiaalsusklauslit. Deposiidi näol oli tegemist tarnekindlust tagava tagatisega. Menetluse käik 13.12.2021 esitas Golden Wolverine Oy taotluse enda kaasamiseks kolmanda isikuna kostja poolel. Kolmas isik märkis, et tema nõue hageja vastu on 726 500 eurot. Antud nõude üle käib Soome Vabariigis Helsingi kohtus vaidlus asjas nr L xxx. Hageja on kasutanud ostumüügilepingu alusel saadud informatsiooni, rikkudes seeläbi konfidentsiaalsusklauslit ning on korduvalt ja tahtlikult rikkunud ostu-müügilepingut eesmärgiga alusetult rikastuda Golden Wolverine Oy arvel. 21.06.2022 määrusega kaasas Tallinna Ringkonnakohus kolmanda isiku menetlusse. Kohtu põhjendused 1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et jätab tähelepanuta poolte 11.11.2022 esitatud tingimusliku kompromissi, kuna kompromissis märgitud tingimused selle kinnitamiseks ei saabunud ning hageja palus menetlust jätkata.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et hageja ja Golden Wolverine Oy vahel on 14.01.2021 sõlmitud müügileping, mille kohaselt pidi hageja müüma Soome äriühingule 3 750 0000 meditsiinilist maski „Type IIR“ ja Golden Wolverine Oy pidi 3 maskide eest hagejale tasuma 262 500 eurot (kd I lk 6-7). Müügilepingu lisa 1 kohaselt kohustus hageja müüma Golden Wolverine Oy-le kaupa täiendavalt 30 000 000 tükki kogumaksumusega 2 295 000 eurot ning lisa 2 kohaselt on märgitud kauba koguseks 25 000 000 tükki (kd I lk 8-9). Samuti on müügilepingu pooled lepingu lisas 1 kokku leppinud, et tarnekindluse tagamiseks tasub müüja ostjale deposiidi summale 50 % igakordsest tarnest ehk 212 500 eurot, millega tagatakse võimalikku maksimaalset leppetrahvi, mis tuleneb punktist 1.7.
3. Nii hageja, kostja, kui ka kolmas isik on kinnitanud oma menetlusdokumentides, et Golden Wolverine Oy lõpetas hagejaga lepingu 02.04.
4. Samuti loeb kohus tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tuvastatuks, et hageja, kostja ja X.W vahel on 22.12.2020 sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kostja ja X.W käendavad solidaarselt vastavalt 14.01.2021 sõlmitud lepingu lisa
5. punktide 1.8.1.-1.8.
6. võetud põhivõlgniku (s.o Golden Wolverine Oy) kohustuste kohast täitmist võlausaldaja (s.o hageja) ees solidaarselt põhivõlgnikuga (kd I lk 10-11).
7. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud tagatise summas 211 000 eurot, kuna leping hageja ja kolmanda isiku vahel on lõppenud. Kostja on menetluses asunud eelkõige seisukohale, et deposiit ei kuulu tagastamisele, kuivõrd hageja on tekitanud kahju Golden Wolverine Oy-le, mis on oluliselt suurem kui tasutud deposiit ning kostja on tasaarveldanud tasutud deposiidi tekitatud kahju summaga. Samuti on kostja oma viimastes seisukohtades viidanud nõude sissenõutavaks muutumise ning tühise võlasuhte küsimusele. 5.1 Käesoleval juhul puudub vaidlus, et deposiit summas 212 500 eurot on hageja poolt kostja arveldusarvele tasutud 22.12.2020 (kd I lk 12). Müügilepingu lisa nr 1 p-s 1.8.3 on kokku lepitud, et deposiit makstakse müüjale tagasi koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul peale viimase kauba saadetise üle andmist. Kostja on kohtule esitatud dokumentides ja nende lisades kinnitanud, et hageja on tarninud Golden Wolverine Oy-le lepingu mahust 8 750 000 näomaski ning Golden Wolverine Oy on hagejaga lepingu lõpetanud 02.04.2021, kuna hageja on väidetavalt rikkunud korduvalt ja tahtlikult lepingus sisalduvat konfidentsiaalsusklauslit (kostja 30.09.2021 dokumendid, 22.11.2021 dokumendid; kd I lk 99, 117, 148). Kuna kostja on kinnitanud, et kaup on osaliselt üle antud (s.o leping on osaliselt täidetud), kuid leping on 02.04.2021 kolmanda isiku poolt lõpetatud, siis tuleb kohtu hinnangul hageja nõude sissenõutavaks muutumisel lähtuda lepingu lõpetamise kuupäevast. Kohus arvestab siin ka asjaoluga, et kolmandal isikul jäi tasumata hageja poolt esitatud arve 2021003 summale 382 500 eurot, mistõttu puudus hagejal ka kohustus järgnevate tarnete teostamiseks. Arvestades müügilepingu lõppemise kuupäeva (02.04.2021, s.o reede) oleks tagatis tulnud tagastada hiljemalt 07.04.2021 (s.o kolmapäev). Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks 08.04.
8. 5.2 VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. 4 Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et tal oleks nõue hageja vastu. Nii kostja, kui ka kolmanda isiku esitatud vastuväidetest nähtub, et võimalik kahju on seoses hageja tegevusega tekkinud kolmandal isikul, mitte kostjal. Kostja ei saa aga tasaarvestada teise isiku võimalikke nõudeid hagejaga. Samas isegi juhul, kui kostjal oleks iseseisev nõue hageja vastu, siis ei ole kostja tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid välja toonud. Kohus on nimetatut kostjale ka 06.09.2021 eelistungil selgitanud. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et tagatisraha oleks olnud seotud kostja viidatud konfidentsiaalsuskohustusega. Müügilepingus on selgelt ja üheselt kokkulepitud, et hageja tasub tarnekindluse tagamiseks 212 500 eurot ja et selle summaga tagatakse võimalikku maksimaalset leppetrahvi, mis tuleneb punktist 1.7.
9. Punktis 1.7.4 on leppetrahvi aluseks ainult rikkumine „kui kaup hilineb ühe korra üle 30 päeva“. Seega on tagatisraha lepingu kohaselt seotud tarnekindluse tagamise ja leppetrahviga kauba hilinemise osas, kuid mitte muude väidetavate nõuetega. Kui kostjal on väidetav kahju hüvitamise nõue konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest tulenevalt, siis on kostjal võimalus esitada vastavaid nõudeid hageja vastu ka eraldiseisvalt. Eeltoodust tulenevalt puudub alus hageja nõude tasaarvestamiseks. 5.3 Samuti on kostja oma lõplikes seisukohtades avaldanud arvamust, et hageja nõue põhineb tühisel võlasuhtel, kuna käendusleping on sõlmitud selliselt, et kostja on käendanud iseenda kohustust. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on müügileping sõlmitud hageja ja Golden Wolverine Oy vahel. Müügilepingu kohaselt kohustus hageja müüma kolmandale isikule lepingus märgitud meditsiinilisi maske (lepingu p 1) ning kolmas isik kohustus nende eest tasuma (lepingu p 2). Lepingu lisa 1 järgi oli hageja kohustuseks ka tasuda kolmandale isikule (kostja arveldusarvele) deposiit 212 500 eurot. Käendusleping on sõlmitud aga hageja (kui võlausaldaja) ning kostja (kui käendaja I) ja X.W (kui käendaja II) vahel. Kostja on käendanud kolmanda isiku (s.o Golden Wolverine Oy) kohustust, mitte enda kohustust. Kostja ja kolmas isik on kaks erinevat osaühingut.
10. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja on tasunud tagatisena kostja arveldusarvele 212 500 eurot. Kostja on tagastanud hagejale 02.04.2022 tasutud summast 1500 eurot selgitusega „deposiidi tagastus vastavalt käenduslepingule“ (kd I lk 14). Puuduvad tõendid, et kostja oleks ülejäänud raha hagejale tagastanud. Seega on hageja nõue põhjendatud 211 000 euro ulatuses.
11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 211 000 eurot. 5
12. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus

§ 238

lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 167

lg 2 sätestab, et kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda. 10.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6