1-17-3190/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3190 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi O.E süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. mai 2017 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava O.E kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Prokurör Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo Süüdistatav O.E isikukood XXX; elukoht XXX , Võru; kehtivaid kriminaalkaristusi kaks, viimati Tartu Maakohtu 19.07.2013 otsusega; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2017 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt advokaadibüroole Karl Saavo 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Karl Saavo poolt süüdistatav O.E-le apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest.
6. Välja mõista O.E-lt menetluskulu 144 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks
7. O.E-lt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
8. augustil 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
9. augustist
10. Maakohtu otsus
11. Tartu Maakohtu 08.05.2017 otsusega mõisteti O.E süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.E ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
12. O.E-d süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu poolt 19.07.2013 karistatud KarS § 121 järgi, lõi 31.05.2016 kella 10.45 paiku Võrus XXX korteris XXX A.A. käega näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja huule paistetuse.
13. Maakohus, hinnates uuritud tõendeid – kannatanu ja tunnistajate ütlusi, samuti süüdistatava ütlusi ja dokumente kogumis, on seisukohal, et tõendatud on O.E poolt 31.05.2016 kella 10.45 paiku Võrus XXX korteris XXX A.A.. käega näkku löömine, millega põhjustades kannatanule füüsilist valu ja huule paistetuse.
14. Maakohus on seisukohal, et süüdistatava väide, et ta koti tirimise käigus oma X üldse ei puutunud, on ümber lükatud kannatanu ütlustega, milliseid kinnitavad omalt poolt tunnistajate E.T. ja B.B.. ütlused. Kannatanul olnud tervisekahjustuste iseloomu - näol paistetus ja kaelal punetus, suu seestpoolt ja väljastpoolt katki ning suu nurk verine ja käed punased - arvestades ei olnud tegemist selliste tervisekahjustustega, mis oleks tekkinud üksnes süüdistatava poolt käega kannatanu riivamisest, kuigi süüdistatav eitab isegi riivamist. Maakohtul ei ole mingit alust kannatanu ütlusi mitte uskuda. Kannatanu ütlustega riimuvad nii I. G kui ka E. T ütlused. Mõlemad tunnistajad nägid kannatanu näol ja kaelal vigastusi ja need olid nähtavad just pärast seda kui O.E ning E. R olid viimase kotti vastastikku tirinud. On usutav, et koti tirimise käigus võisid koti haaramisest viga saada ka kannatanu käed, mis hiljem tunnistaja B.B. sõnul punetasid. Seega on ilmne, et süüdistatav oli kannatanuga füüsilises kokkupuutes.
15. Maakohus on veendumusel, et kannatanul tunnistajate poolt nähtu ja kannatanu poolt kohtus kirjeldatud tervisekahjustus on ilmselgelt sellise iseloomuga, mis sai tekkida üksnes löögi tagajärjel. On eluliselt usutav, et selleks, et XXX käest kotti kätte saada, võis O.E XXX ühel korral käega näkku lüüa. O.E oli 31.05.2016 hommikul ka joobes, seega on tunnistaja I. G ja ka kannatanu ütlusi arvesse võttes usutav, et joobes olles võis ta käituda vägivaldselt.
16. O.E-d on KarS § 121 järgi karistatud 22.10.2012 teo eest, mille ta pani XXX B.B. vastu toime 01.04.
17. Samuti on O.E-d KarS § 121 järgi karistatud 19.07.2013 kohtuotsusega teo eest, mille ta pani toime 18.05.2013 oma XXX vastu. Seega on põhjendatud käesoleva süüteo kvalifikatsioon KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Kannatanu A.A. on O.E X, mistõttu tuleb O.E tegu kvalifitseerida ka KarS § 121 lg 2 p 2 järgi lähisuhtes toimepandud teona.
18. Maakohus leiab, et kuigi O.E eitab XXX löömist, on usutavad kannatanu ütlused, et ta 2 seda siiski ühel korral tegi. Seega on ilmne, et lüües XXX, pidi O.E möönma, et võib löögiga põhjustada nii tervisekahjustuse kui ka valu. Kannatanu tunnistas, et ta tundis valu ja ta sai ka tervisekahjustuse. Näo punetust ja paistetust nägid ka mõlemad tunnistajad. Seega on maakohtu arvamuse kohaselt tõendatud, et O.E on pannud toime teo kaudse tahtlusega. Maakohus ei tuvastanud O.E süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
19. Maakohus tuvastas, et O.E pani toime kaudse tahtlusega teise astme kuriteo, mille õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. O.E teos puuduvad KarS § 57, 58 järgi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaoluga, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistatud just samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Seega on O.E-le konfliktsituatsioonides iseloomulikuks käitumismudeliks talle soovitava tulemuse saavutamine vägivalda kasutades.
20. Kuigi kehaline väärkohtlemine ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, on maakohus seisukohal, et O.E käitumisviisi valik on etteheidetav, sest füüsiline vägivald ei ole kunagi aktsepteeritav vaidluste lahendamise vahend ning ei aita kuidagi kaasa probleemi lahenemisele. Hinnates võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest arvestab kohus kõigepealt asjaoluga, et O.E ei ole ise oma tegu hukka mõistnud või vähemalt ei ole ta seda avaldanud. Ta püüab tegu üldse eitada ja oma käitumisviisi XXX suhtes õigustada, tuues esile kannatanu varasemat väidetavat mitteõiguspärast käitumist. Maakohus leiab, et O.E puhul on tema enda käitumisest ja suhtumisest tulenevalt põhjendatud tema karistamine sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega, s.o 9 kuu pikkuse vangistusega. Esitatud apellatsioon
21. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse O.E kaitsja vandeadvokaat K. Saavo, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja O.E õigeks mõistmist kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
22. Kaitsja leiab, et kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja tõlgendanud tõendite osas tekkinud kahtlused süüdistatava kahjuks, jättes kõrvaldamata tõendite vahelised vastuolud. Kriminaalasjas ei esine vaidlust selles, et 31.05.2016 kella 10.45 paiku toimus konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel nende elukohas Võrus XXX korteris. Vastastikuse tüli käigus tõmbasid kannatanu ja süüdistatav teineteise käest enda kätte kannatanu A.A.. le kuuluvat käekotti. Kannatanu ütluste kohaselt läks rüseluse käigus katki käekoti sang. Kannatanu ütluste kohaselt koti kiskumise ajal O.E lõi talle käega näkku, mille tagajärjel A.A. l läks huul paiste ja suu oli nii seest kui väljastpoolt katki. Löömise tagajärjel tundis ta valu. Süüdistatav O.E kinnitas kohtus, et ei ole XXX A.A. t löönud ega näinud tema huule peal ka vigastust.
23. Hinnates kogumis kannatanu ja tunnistajate E.T. ja B.B. ütlusi leiab kaitsja, et rüseluse käigus võis O.E käega puutuda vastu kannatanu nägu, kusjuures kannatanu tajus seda löögina. O.E ei teadnud ega tahtnud kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist, tegemist oli ettevaatamatusest toimepandud füüsilise kontaktiga, mis tekitas kannatanule valu. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et O.E pani süüksarvatud teo toime kaudse tahtlusega. Kannatanu ei ole oma ütlustes avaldanud, et O.E lõi teda tahtlikult, ta ei ole väitnud, et löök ettevaatamatusest on välistatud. Otsesed tõendid löömise asjaolude kohta kriminaalasjas puuduvad. KarS § 15 lg 1 järgi on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui sama seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. Seadusandja ei ole KarS § 121 puhul ette näinud vastutust ettevaatamatu teo eest. Kui eeldada, et süüdistatav tabas käega kannatanu huult, toimus see ettevaatamatusest ega ole karistatav KarS § 121 järgi.
24. Eeltoodut kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et puudulike tõendite alusel ja puudulikult põhjendatud otsusega O.E süüdimõistmine KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kujutab endast 3 kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses (kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele). Prokuröri vastus esitatud apellatsioonile
25. Prokurör on seisukohal, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on järginud tõendite hindamise põhimõtteid, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja käsitlenud nende usaldusväärsust ning põhjendanud, millistele tõenditele O.E süüditunnistamine tugineb.
26. Kaitsja arvates võis O.E rüselemise käigus põhjustada ettevaatamatusest kannatanule vigastuse. Samas on süüdistatav ise eitanud igasugust füüsilist kontakti XXX, väites, et tiris ainult kotti ning ei puudutanud kannatanut isegi mitte riivamisi. Tõendeid analüüsides on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et kannatanu vigastus on tekkinud süüdistatava löögi tagajärjel ja O.E pani teo toime kaudse tahtlusega.
27. Eeltoodu alusel palub prokurör jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
28. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, selle aluseks oleva kohtuistungi protokolli ja kriminaalasjas kogutud tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
29. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et 31.05.2016 kell 10.45 toimus süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt, kuid O.E on seisukohal, et tema XXX A.A. löönud ei ole. Esitatud apellatsioonkaebuses leitakse, et O.E süüdimõistmine on toimunud puudulike tõendite ja puudulikult motiveeritud kohtuotsuse alusel. Eelkõige leitakse apellatsioonkaebuses, et hinnates kogumis tunnistajate E.T. ja B.B. ütluseid, võis rüseluse käigus O.E käega puudutada kannatanu nägu, mida kannatanu tajus löögina, kuid O.E-l puudus tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustust või valu. Ringkonnakohus toodud seisukohtadega ei nõustu.
30. Vastupidiselt kaitsjale leiab kriminaalkolleegium, et hinnates kriminaalasjas kogutud dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid, on igakülgselt leidnud tõendamist, et O.E realiseeris oma tegevusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 sätestatud koosseisu.
31. Kannatanu on kohtuistungil andnud ütluseid, tuues välja, et kuna ta hoidis konflikti kestel kotist, mida süüdistatav tahtis kätte saada, kramplikult kinni, siis selleks, et kannatanu laseks koti lahti, süüdistatav lõi või müksas kannatanut, kuid löök oli päris kõva (tl 43). Samuti oli kannatanul O.E löögi tagajärjel huul paistes ja suu seest- ja väljastpoolt katki (tl 42 pöördel). Ringkonnakohtul puudub alus kannatanu ütlustes kahelda. Kannatanu ütluseid kinnitavad lisaks ka tunnistajate E.T. ja B.B.. ütlused. Tunnistaja E.T. on andnud ütluseid, et saades väljakutse aadressile XXX , Võru, nägi ta, et kannatanu nägu on natukene paistes ja huule ääres oli verd. Kannatanu rääkis tunnistajale, et O.E oli teda löönud (tl 43 pöördel). Tunnistaja E.T. ütluseid kinnitab ka 31.05.2016 patrullilehe koopia, millest nähtub, et tunnistaja E.T. on saanud väljakutse aadressile XXX , Võru, kus O.E on XXX löönud näkku (tl 8-9). Tunnistaja B.B. andis maakohtus ütluseid, et nägi kannatanu kaelal ja kätel punaseid jutte, mis olid nagu eelsinikad (tl 44).
32. Alusetud on kaitsja poolt toodud etteheited maakohtule, et viimane on O.E süüdi mõistnud puudulike tõendite ja puudulikult põhjendatud otsusega. Maakohus on oma otsuses, hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, tuvastanud O.E poolt KarS § 121 lg 4 2 p 2,3 järgi kuriteo toimepanemise objektiivse ja subjektiivse külje tõendatuse. Apellatsioonkaebuses leitakse, et käesoleval juhul puuduvad otsesed tõendid, mis kinnitaksid löömise asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et otsesteks tõenditeks ongi käesoleval juhul kannatanu ja tunnistajate ütlused ning muud kriminaalasjas kogutud tõendid. Samuti leitakse esitatud apellatsioonis, et kannatanu ei ole oma ütlustes avaldanud, et O.E lõi teda tahtlikult ning kannatanu ei ole väitnud, et löök ettevaatamatusest on välistatud. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kannatanu on maakohtus toimunud kohtuistungi käigus kaitsja küsimusele, kuidas löömine oli, vastanud, et süüdistatav vist lõi ikka teda tahtlikult, kuna ta tahtis, et kannatanu laseks lahti käekotist ning et ta saaks sellega ära joosta (tl 43).
33. Arvestades O.E isikut ja varasemat elukäiku, on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava puhul on tegemist vägivaldsusele kalduva isikuga. Seda kinnitavad eelkõige süüdistatava varasemad kriminaalkaristused (Tartu Maakohtu 22.10.2012 ja 19.07.2013 otsused), s.o O.E, vaatamata noorele eale, on kahel korral süüdi mõistetud lähedase isiku suhtes vägivalla kasutamise eest. Ka käesoleva süüdistuse aluseks oleva teo tehioludest nähtub üheselt, et tegemist ei olnud ettevaatamatusest toime pandud löögiga ning O.E tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. O.E , tulles alkoholijoobes koju (tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, joove 094 mg/l kohta; tl 10), nõudis kannatanult raha, mida viimane ei tahtnud temale anda. Sellest tulenevalt on kriminaalkolleegium seisukohal, et selleks, et saada kannatanu käest kätte viimase käekott, kasutas süüdistatav kanntanu suhtes vägivalda, s.o lõi kannatanut käega näkku. Löögi tulemusena oli kannatanu nägu paistes ja huul verine, mida kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et O.E poolt toime pandu ei olnud ettevaatamatusest toime pandud füüsiline kontakt, vaid süüdistatav täitis oma tegevusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 koosseisu, s.o pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
34. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jääb Tartu Maakohtu 08.05.2017 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
35. Kaitsja vandeadvokaat K. Saavo on esitanud taotluse hüvitada apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamise eest kokku 3 tunni ulatuses 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 144 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS §-st 185 lg 2 tulenevalt jäävad menetluskulud 144 eurot O.E kanda, sest apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. /digiallkirjad/ Mati Kartau Aarne Sarjas 5 Tiit Lõhmus