MS § 426, § 432, kohus Süüdimõistetu MÄÄRAS: Jätta Tanel Valdna vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Margus Viira taotlus Tanel Valdna’le osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 172,80 eurot (sh 108 eurot materjalidega tutvumine, 36 eurot kohtuistungil osalemine, 28,80 eurot käibemaks). Välja mõista Tanel Valdna’lt kriminaalmenetluse kulud summas 172,80 eurot, s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Tanel Valdnal tasuda kaitsjatasu ositi 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700028732 ning selgitusse märkida „Tanel Valdna 1-20-4738 menetluskulud“. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. 1/9 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 24.07.2023 Viru Vangla materjalid kinnipeetava Tanel Valdna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Viru Maakohtu 07.07.2020 otsusega tunnistati Tanel Valdna süüdi
lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1, 2, § 199 lg 2 p 4, 7, § 183 lg 2 p 1, 2, § 185 lg 2 p 1, 2 ja § 182 lg 1 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 ja 3 alusel pöörati koheselt täitmisele 7 kuud vangistust ja
Ülejäänud karistuse 3 aastat 5 kuud vangistust osas kohaldati karistusest tingimisi vabastamist koos süüdlase allutamisega käitumiskontrollile ja määrati katseajaks 4 aastat 1 kuu. Katseajal oli Tanel Valdna kohustatud järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 21 , 4, 5 ja 7 alusel oli Tanel Valdna katseajal kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma end 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist arvele töötukassas; - alluma ettenähtud ravile s.o hiljemalt 2 nädala jooksul vangistusest vabanemise järgselt registreerima end psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata vaimse tervise seisund ja alkoholi tarvitamise häire ning uimastisõltuvuse ulatus ning ravi vajadusel alluma ettenähtud ravile; - kriminaalhooldaja loata mitte suhtlema ega viibima ühises seltskonnas kriminaalkorras karistatud ja alaealiste isikutega v.a lähisuhtes olevad isikud. Kohtuotsus jõustus 27.07.
lg 2 p 21- mitte omada või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; -
lg 2 p 2- mitte tarvitama alkoholi; -
lg 2 p 4- asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; -
lg 2 p 8- osalema kriminaalhooldusaemtniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab riski seoses mõnuainete tarvitamisega; -
lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Juhul, kui kohus peab otstarbekas kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: -sotsiaalprogrammi kinnistavad vestlused - programmi Õige Hetk järeltegevused; -vestlused seadusekuulekate suhete loomisest ja säilitamisest. Vestluste tulemusel Tanel Valdna mõistab oma käitumise põhjuseid ning suudab luua ja säilitada seadusekuulekat eluviisi toetavaid suhteid; -sotsiaalprogramm "Eluviisitreening"- sotsiaalprogramm on suunatud isikutele, kes on sõltuvusaine kuritarvitajad ja kelle sõltuvus põhjustab õigusvastast käitumist. Programmi eesmärk on tuua muutus sõltuvuskäitumisse ja saada kontrolli tarbimise üle. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 3 3 ei soovi võtta osa Tanel Valdna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Tanel Valdna ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Tanel Valdna selgitas kohtuistungil, et ta on oma varasemast elukäigust järeldused teinud. Ta ei lähe elama Rakverre, kus tema kõrval oli see grupp, mis võis teda negatiivselt mõjutada. Tal elukohaks on sotsiaalmaja Kohtla-Järvel. Ta soovib minna tööle, taastada suhteid perega, tal on 3-aastane laps. Süüdimõistetu palus otsustada vabastada enne tähta3ga, ta on nõus täitma kõik nõudeid ja kohustusi, mis sellega kaasnevad. Kaitsja leidis, et kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Isik on motiveeritud elada edaspidi seadusekuulekalt. Isik on avavanbglas, töötab, käitub korrapäraselt. Vabaduses on tal tagatud elu- ja töökoht. Vangla ja prokuratuur toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsjad ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Tanel Valdna tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tanel Valdna kannab karistust Viru Maakohtu 07.07.2020 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi
lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1, 2, § 199 lg 2 p 4, 7, § 183 lg 2 p 1, 2, § 185 lg 2 p 1, 2 ja § 182 lg 1 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks
Seega kannab Tanel Valdna karistust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad
lg-st 2.
5/9 lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Tanel Valdna kandnud rohkem, kui poole temale Harju Maakohtu 15.09.2021 määruse alusel käesolevas kriminaalasjas täitmisele pööratud karistuse kandmata osast, 3 aasta ja 5 kuu pikkusest vangistusest. See on ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Kohtule on kinnipidamisasutuse poolt edastatud Tanel Valdna nõusolek elektroonilise valve kohaldamise kohta. Samuti on kohtule esitatud iseloomustuse lisa, millest nähtuvalt kontrollis kriminaalhooldusametnik 12.06.2023 Kohtla-Järvel xxx asuva elukoha kontrolli ning ametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks ning ühiselamu esindaja andis 31.05.2023 kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressil. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vangistuses käitumise kohta on vangla iseloomustuses toodud välja mitmeid positiivseid aspekte. Kinnipeetav viibib avavanglas alates 02.05.2022; ta on läbinud temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotisaalprogrammid („Eluviisitreening“, „Õige hetk“), ning ühe programmi puhul ka jätkutegevused, seejuures läbiviija hinnangul on kinnipeetav teinud teatud järeldusi ning väljendab vähemalt sõnades motivatsiooni edaspidi sõltuvusainete tarvitamisest loobuda, alkoholi tarvitamist vähendada ning oskab ära tunda riskikohti. Isik töötas vangistuses perioodil 02.03.2022-19.06.2022 ning alates 20.06.2022 töötab väljaspool vanglat. Alates 13.07.2022 on toimunud lühiajalised väljasõidud 11-l korral, mida vangla on pidanud eesmärgipärasteks. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi isikul vangistuses ei ole. Kohtu hinnangul väärivad süüdimõistetu pingutused vanglas käitumise osas tunnustust ning õiguskuulekas käitumine vanglas ning individuaalse täitmiskava täitmine annab tõepoolest olulist kaalu isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Avavanglas viibib süüdimõistetu ole aasta, rikkumisi ei ole toime pannud, mis näitab, et vangla režiimile allutatuna, teades, et pisemgi rikkumine võib päädida vanglas kinnisesse osakonda paigutamisega, suudab süüdimõistetu tema üle seatud korrale alluda. 6/9 Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu vabaneda Kohtla-Järvel xxxx asuvasse ühiselamusse. Kohtu hinnangul, tulenevalt vangla iseloomustuses kajastatud andmetest isiku enda arusaamisest, et ta võib olla mõjutatav ümbritseva keskkonna ja ümbritsevate isikute poolt, ei ole tema vabanemisjärgsed elutingimused nimetatud elukohas õiguskuulekale teele asumist soosivad. Tegemist on ühiselamuga, kus elavad valdavalt kehvas sotsiaalses seisus, enamasti kriminaalse taustaga, sõltuvusainete või alkoholi tarvitajad, samuti vanglast vabanenud isikud. On küll positiivne, et kinnipeetaval on vabaduses võimalik jätkata töötamist ettevõttes, kus ta töötab hetkel avavangla tingimustes, kuid arvestades tema vähest ametliku töötamise kogemust vabaduse tingimustes, samuti kalduvust panna toime muuhulgas varavastaseid kuritegusid, ei garanteeri töökoha olemasolu vabaduse korral seda, et isik ka vabanedes suudab keskenduda töökohas ettenähtud nõuetele ning hoiduda tegevustest, mis võivad saada töösuhtele saatuslikuks. Süüdimõistetul on kriminaalhooldusele allumise kogemus lähiminevikust, käesoleva kriminaalasja raames. Nimelt vabanes süüdimõistetu käesoleva kohtuotsusega kohese kandmisele kuulunud 7 kuu pikkuse vangistuse kandmiselt 11.12.2020. 03.09.2021 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, millest nähtuvalt rikkus süüdimõistetu alates 17.08.2021 korduvalt (s.o 4-l korral) kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning seoses sellega rikub ka kohustust osaleda sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Samuti rikkus süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keeldu (30.09.2021 tuvastatud PPA poolt) ning kohustust esitada andmeid oma elatusvahendite kohta. Kriminaalhooldusnõuete järjepidav ning tahtlik rikkumine päädis käesolevas kriminaalasjas kandmata karistuse osa täitmisele pööramisega. Samuti nähtub Kohtute Infosüsteemist, et süüdimõistetu ei ilmunud ettenähtud ajal vangistuse kandmisele vaid ta peeti kinni politsei poolt ning toimetati vanglasse. See polnud esimene kord, kui Tanel Valdna puhul ebaõnnestus karistuse kandmine vabaduses kriminaalhoolduse nõuetele allumise kohustusega. Ka Viru Maakohtu 28.09.2018 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-18-7769 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Tanel Valdna suhtes juba veidi rohkem kui kuu aja pärast kohtuotsuse jõustumist. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt rikkus Tanel Valdna sisuliselt kõiki temale määratud lisakohustusi, samuti rikkus ÜKT ajakava ning registreerimiskohustust, mistõttu leidis kohus, et kriminaalhoolduse läbiviimine tema suhtes ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Viru Maakohtu 20.06.2019 määrusega vabastati süüdimõistetu karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, määrates talle katseaja ja kriminaalhoolduse 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest, kuid ka seekord lõppes kriminaalhooldusnõuete järjekindel rikkumine karistuse täitmisele pööramisega Viru Maakohtu 09.01.2020 määruse alusel. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et isiku suutmatus alluda tema üle kehtestatud korrale vabaduste tingimustes on olnud pikaajaline ning isik on rikkunud vabaduses kriminaalhooldusnõudeid ning pannud korduvale karistatusele vaatamata toime uusi kuritegusid oluliselt pikema aja vältel kui seda on käesolevas vangistuses eeskujulik käitumine ning rikkumisteta allumine avavangla režiimile. Kohtu hinnangul on vaatamata vanglas eeskujulikule käitumisele vajalik arvestada asjaoluga, et isik on alkoholi ja narkootikumide tarvitada ning vangla (ka avavangla) tingimustes on ainete tarvitamine sisuliselt välistades, samal ajal kui vabaduse tingimustes võib sõltuvusainetest tarbimise motivatsioon jääda taaskord vaid lubaduseks. Kohus leiab, et käitumiskontrolli nõuded ei ole süüdimõistetu puhul piisavalt mõjuvad, ta ei suuda sellises vormis kontrollile alluda ning oht uusi kuritegusid toime panna on süüdimõistetu puhul endiselt kõrge. Samuti peab kohus ohuprognoosi hindamise puhul oluliseks süüdimõistetul tuvastatud alkoholisõltuvust ning narkootikumide tarvitamise harjumust. Isik tarvitas viimati narkootikume enne vangistust (vanglasse vastu võtmisel tuvastatud narkootilise aine eelnev tarvitamine). 7/9 Süüdimõistetu varasemast käitumisest ei nähtu sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks tõsist motivatsiooni. Seetõttu on süüdimõistetu suhtes prognoos temast tuleneva ohtu kohta vähemalt oluline. Isiku käitumist ei mõjutanud varasem karistatus, karistuse kandmine vabaduses, kriminaalhoolduslikud meetmed, kindel elukoht ja lähedased. Sõltuvusainete tarvitamise tõttu on tõenäoline, et vabaduses seisab süüdimõistetu taas silmitsi rahaliste probleemidega. Isik on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, samuti on teeninud kriminaalset tulu narkootikumide käitlemisega. Seega on lisaks alkoholi sõltuvusele ja sõltuvusainete tarvitamise riskile süüdimõistetu puhul uue kuriteo ja kriminaalhooldusest kõrvalehoidmise riskiteguriks ka majanduslikesse raskustesse sattumise oht. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Tanel Valdna puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsed asjaolud nagu rikkumisteta allumine avavangla režiimile, töötamine vangistuse ajal, individuaalse täitmiskava täitmine, distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuses ei kaalu üles kinnipeetava varasemast elukäigust (eelkõige kriminaalhooldusel) ning sõltuvusainete tarvitamise riskist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Süüdimõistetul on vaatamata noorele eale välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning eelmiste kriminaalhoolduste andmete põhjal on piisavalt alust karta, et leebema kontrolli puhul on süüdimõistetu motivatsioonis tagasilangus. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesolevalt ei ole kohtul veendumust, et vabaduse tingimustes säilib süüdimõistetul motivatsioon hoiduda alkoholi ja sõltuvusainete tarvitamisest ning seeläbi uute kuritegude toimepanemisest. Samuti puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu suudab alluda kriminaalhoolduse nõuetele vabaduse tingimustes, olukorras kus süüdimõistetu on lähiaastate jooksul kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ulatuslikult ja järjepidevalt. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetuga planeeritud vanglas kriminaalhoolduslikud meetmed (motiveerivad vestlused, jätkutegevus sotsiaalprogrammile „Õige hetk“), mistõttu on süüdimõistetul võimalus veel kinnistada seni vangistuses sotsiaalprogrammides omandatut ning jätkata püüdlustega vabaduses õiguskuulekale teele asumiseks. Kokkuvõtvalt ei näe kohus hetkel vangla iseloomustusest ja isiku enda selgitustest kohtuistungil selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on praeguseks vangistuse aja jooksul nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Arvestades varasemate kuritegude asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vabastada süüdimõistetu ka elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on olnud seotud alkoholi- ja sõltuvusainete tarvitamisega, mida ei saa elektrooniline valve takistada. Seda eriti elukohas, kus süüdimõistetu on ümbritsetud potentsiaalsetest alkoholi- ja narkotarvitajatest. Elektrooniline valve annab ametnikule teavet süüdimõistetu asukoha kohta ning annab signaali, kui süüdimõistetu kaldub kõrvale temale ette nähtud liikumisrežiimist, kuid ei näita, millega 8/9 tegeleb isik enda elukohas ega takista seda, mistõttu ei ole elektrooniline valve piisavalt tõhus meede arvestades süüdimõistetu ohuprognoosi. Kuna kohus leiab, et kuna süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Tanel Valdna temale Viru Maakohtu 07.07.2020 otsusega mõistetud ja 15.09.2021 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 9/9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.