← Eesti

2-24-9213/5

Obsah (11)§ 444§ 407§ 173§ 175§ 174§ 133§ 162§ 177§ 178§ 468§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-9213 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud

  1. Hageja esitas Harju Maakohtule 12.06.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja Coop Finants AS ja kostja vahel 28.08.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr L271672 tulenev võlgnevus 305,56 eurot (osamaksed 41-44) ja hagi esitamise seisuga (12.06.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 7,67 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja Coop Finants AS ja kostja vahel 28.08.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr L271672 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 2138,84 eurot (osamaksed 45-72) alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt: perioodil 15.06.2024-15.08.2026 igakuiselt summas 76,39 eurot ja viimane makse 15.09.2026 summas 76,31 eurot. 1.3 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid kokku mitte enam kui põhivõla (2444,40 eurot) ulatuses, järgmiselt: 1.3.1 põhivõlalt summas 305,56 eurot alates 13.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni; 1.3.2 tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt (osamaksetelt kokku summas 2138,84) alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
  2. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et Harju Maakohtu 12.02.2024 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-23-5987 on kostjalt välja mõistetud kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa hagiavalduse täpsustuses esitatud maksegraafiku
  3. põhiosamaksest (76,39-53,46 = 22,93 eurot) ning (põhi)osamaksed nr 3340 (summas 611,12 eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 634,05 eurot. Edasiulatuvas osas jättis kohus hagiavalduse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal tasumata ja tsiviilasjas 2-23-5987 väljamõistmata jäänud järgnevad põhiosa tagasimaksed summas 2444,40 eurot, s.o osamaksed alates
  4. osamaksest, millest 305,56 eurot on seisuga 12.06.2024 muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu ja 2138,84 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. 28.09.2022 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostja tegi laenuandjale lepingu täitmiseks viimase tagasimakse 17.05.2022, s.o 2 aastat tagasi. Pärast nõude loovutamist hagejale ei ole kostja ühtegi tagasimakset teostanud. Hageja esitab hagi eeldusel, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.
  5. Kohus võttis hagi menetlusse 17.06.
  6. Hagi on kostjale kätte toimetatud 20.03.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaande kaudu. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. 3 Kohtu põhjendused
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

5. Hagiavaldusest nähtuvalt, hageja on teinud ise nõude ümberarvestuse ning nõuab kostjalt üksnes põhivõlga ja seadusjärgset viivist eeldusega, et algne krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Harju Maakohtu 12.02.2024 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-235987 on tuvastatud, et kostja sai Coop Finants AS ja kostja vahel 28.08.2020 sõlmitud väikelaenulepingu nr L271672 alusel laenu 5500 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 2421,55 eurot. Sama otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud põhivõlga 634,05 eurot. Kohus loeb

§ 407

lg 1 alusel hageja faktiväited (lepingu sõlmimise, raha väljamaksmise, tagasimaksete, viivisearvestuse, nõude loovutamise asjaolude ja laenujäägi kohta) kostja poolt omaks võetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud 6. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja tasu 427 eurot (koos käibemaksuga). Hageja selgitab, et on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 385 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133

kohaselt 2757,62 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 385 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 385 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot koos käibemaksuga, kokku summas 427 eurot. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: 4 -dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi; -hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist mittekeeruka varalise õigusvaidlusega, milles kostja ei ole aktiivselt osalenud. Nii käesolevas asjas kui tsiviilasjas nr 2-23-5987 esitatud hagi aluseks on sama leping. Harju Maakohtu 12.02.2024 otsusega tsiviilasjas 2-23-5987 on menetluskulud jäetud poolte endi kanda. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus käesolevas asjas osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks üks tund, kuna juba kord sisuliselt ära lahendatud kohtuasjas täiendava nõude esitamisele ei saanud kuluda aega üle ühe tunni. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 122 eurot koos käibemaksuga (1 tund × 122 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 507 eurot, millest 385 eurot on riigilõiv ja 122 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 507 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Kohtulahendi täitmine ja kostjale kättetoimetamine 7.

§ 468

lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. 8. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.