← Eesti

2-25-106026/6

Obsah (11)§ 187§ 317§ 444§ 162§ 138§ 139§ 4842§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-106026 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Gr

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused Kohus võttis 25.04.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse ja edastas hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu, mis on kätte toimetatud 11.05.2025 (

§ 317lg 5).

Hagile vastamise tähtaeg oli hiljemalt 26.05.2025. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on Telia Eesti AS ja kostja vahel 18.09.2021 sõlmitud Diili mobiilsideteenuse liitumisleping nr 9533710 (XXX) telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ja 16.11.2021 sõlmitud liitumisleping nr 9533710 (XXX) telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance OÜ Group-ile koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved Arve nr Kuupäev Summa B22032022462 17.04.2022 47,76 B22042313319 17.05.2022 78,06 Kokku 126,82 eurot. Kostja on tasunud hagejale 38,38 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 88,44 eurot (126,82 – 38,38). 2

(2)Hageja sissenõude kulu summas 30 eurot moodustab alljärgnevalt: 11.12.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 27.12.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 13.02.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist nõuda. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 4.10, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15 % päevas. Hageja nõuab viivist väiksemas määras s.o seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 18.05.2022 põhisummalt 88,44 eurolt, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.04.2025. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 28,37 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised alates 24.04.2025 kuni põhinõude summas 88,44 eurot täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, s.o. 11,15 % aastas.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tund. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 240 (100+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 240 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 3

(2)Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.