2-24-17937/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2025.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17937 Tsiviilasi X hagi Y vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2024/7279 Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Hageja: X (isikukood XXX) Kostja: Y (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja XXX) C (isikukood Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata X hagi Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 022/2024/7279.

2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3.Jätta läbi vaatamata kostja 27.01.2025 esitatud määruskaebus.

4.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel 14. jaanuari 2025.a määrusega seatud hagi tagamine (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 022/2024/7279).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Harju Maakohtusse esitas X 26.11.2024 hagi ja 08.12.2024 täiendatud hagi tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2024/7279. Hageja põhjendab, et kostja väitel ei ole hageja maksnud alates 2018 aastast kuni 2024 aastani ühtegi senti elatist, mis ei vasta tõele. Hagejal on olemas konto väljavõtted, kus hageja, hageja ema ning kostja vanaema Q on maksnud Ci pangakontole lapse elatist. Lisaks on pooled sõlminud kohtuvälise kokkuleppe elatise tasumiseks. Hageja leiab, et õiglane ei ole olukord, kus hageja on aastaid tasunud elatist vastavalt poolte kokkuleppele ja seejärel 31.10.2024 saadetakse hagejale nõue kohtutäituri poolt. Hageja palub tunnistada Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse poolt hageja suhtes 31.10.2024 algatatud täitemenetlus nr 022/2024/7279 lubamatuks.

Kostja vastus 2. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda sundtäitmise täiteasjas nr 022/2024/7279 lubamatuks tunnistamist. Elatis nõue vastab 27.01.2016 Tartu Maakohtus jõustunud kohtuotsuses hagejale määratud elatise maksmata jäänud osale.

Viide poolte kirjalikule kokkuleppele, kus X lubas iga kuu kümnendaks kuupäevaks maksta kirjas nimetatud summa lõpetas kehtivuse juba mais 2016, kui makse saabus 13.05.2016. Kirjavahetuses on selgelt kirjas, et kokkulepe kehtib kuni nimetatud tingimuste mittetäitmiseni. Isegi kui kuupäevadele vaadata läbi sõrmede, siis 2018 a alguses tasumata jäänud elatis kinnitab igal juhul kostja õigust nõuda elatise tasumist läbi kohtutäituri. Kostja ei ole nõus loobuma elatise nõudest ei tagantjärele ega jooksvalt, sest see on hageja kohustus.

Kohtu põhjendused 3. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele 2 tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5.Kohus lähtub asja lahendamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

6.Kohtul tuleb hageja nõude lahendamiseks kontrollida: 1) kas isik, kelle suhtes nõue esitatakse on sissenõudja; 2) kas isik, kes nõude esitab on täitemenetluse võlgnik; 3) kas nõude esitaja suhtes on algatatud täitemenetlus; 4) kas nõue on rahuldatud, ajatatud, tasaarvestatud ja 5) kas hagi on esitatud enne täitemenetluse lõppemist.

Kohus peab mh tuvastama, kas pooled on kokku leppinud ülalpidamiskohustuses teistsugusel viisil, kui seda nähtub Harju Maakohtu 27.01.2016 otsuses või on hageja kohustuse täitmise asendanud ja kostja on sellega nõustunud VÕS § 89 lg 1 järgi.

7.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohus 27.01.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-117228 hagejalt välja mõistnud mõlema kostja kasuks igakuise elatise vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (2015. aastal 195 eurot kuus, 2016. aastal 215 eurot), millest on omakorda maha arvestatud pool lapse kohta makstavast peretoetusest. Elatis oli 2015. a. (195-22.50) 172 eurot 50 senti kuus ja alates 2016. a. (215-25) 190 eurot kuus.

Elatisraha on välja mõistetud alates 14. augustist 2015.a kuni kostjate täisealiseks saamiseni, väljamõistetud elatisraha tuleb hagejal maksta Ci arveldusarvele (dtl 4749).

8.Kohus loeb tuvastatuks, et hageja suhtes on algatatud täiteasi nr 022/2024/7279 kostja avalduse ja Harju Maakohtu 27.01.2016 otsuse tsiviilasjas 2-15-117228 alusel (dtl 3438). Täitmisteate kohaselt oli nõude suurus seisuga 24.10.2024 summas 16 555, 35 eurot (dtl 34). Nõude sisuks on elatise võlg alates 01.04.2018 – 31.10.2024.

9.Sissenõudja on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (TMS § 5 lg 1). C on kinnitanud, et vanema lapse, A elatise on hageja tänaseks tasunud (dtl 97).

Sissenõudjaks on Y (kostja), kes on esitanud täitmisavalduse (dtl 23).

10.Hageja on hagiavalduses märkinud, et on oma kohustust täitnud vastavalt poolte kohtuvälisele kokkuleppe elatise tasumises. Hageja on esitanud 08.12.2024 hagi lisana Ci saadetud 18.04.2016 e-kirja hagejale (dtl 50), milles C on nõus, et alates aprilli kuust, so esimene makse aprilli kuu eest kuni 2016. aasta lõpuni saab ema poiste kasvatamise eest 200 eurot kuus. Ja siis edasi vastavalt graafikule: 2017a 210€/kuus, 3 2018a 220€/kuus, 2019a 235€/kuus, 2020a 245€/kuus, 2021a 260€/kuus, 2022a 275€/ kuus, 2023a 290€/kuus, 2024a 305€/kuus, 2025a 325€/kuus, 2026a 340€ ja 2027a 360€/kuus, elatise maksed peavad laekuma iga kuu 10.-ks kuupäevaks Ci arvele.

Hageja on kostja pakutud graafikuga nõus (dtl 119).

11.PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda.

12.Riigikohus on selgitanud, et eelkõige tuleb vanemate kokkulepet arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul ja seejuures tuvastada, kas kostja kokkulepet täitis ja kas kokkuleppe järgi oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine, sh kas vanemate kokkuleppes sisalduv ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise eest saadav vastutasu vastas lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajavahemikul tehtud kulutuste ligikaudsele suurusele (RKTKo 26. juuni 2013 nr 3-2-1-78-13, p 13–14).

13.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja viide vanemate kirjalikule kokkuleppele (dtl 50), kus X lubas iga kuu kümnendaks kuupäevaks maksta kirjas nimetatud summa lõpetas kehtivuse juba mais 2016, kui makse saabus 13.05.2016 (dtl 84) ehk hilinenult. Lisaks maksis X 2018 a. jaanuaris ja veebruaris elatist 0 eurot, olles eelnevalt telefonivestluses kostjale lubanud need kuud tagantjärele maksta, kuid neid makseid ei tulnudki, olenemata korduvatest meeldetuletustest (dtl 68 kostja vastus).

Tõenditest (dtl 58–116) nähtuvalt on hageja osaliselt kostja ülalpidamises osalenud, kuigi ei ole seda teinud regulaarselt ega piisaval määral (dtl 4-9). 18.04.2016 kirjavahetuses on kirjas (dtl 50-51), et kokkulepe kehtib kuni nimetatud tingimuste mittetäitmiseni. Kostja seaduslik esindaja on hagejale kirjutanud, et kohtulahendit ta ei puudu seni kuni elatised tulevad Ci arvele. Kui peaks juhtuma, et hageja ei maksa, siis annab C asja uuesti kohtutäiturile, mida kostja seaduslik esindaja ka tegi, esitades täiturile avalduse (dtl 78 täitemenetluse avaldus). Kohus leiab, et elatise maksmiseks kehtivat PKS § 100 lg 3 kohast kokkulepet pole sõlmitud. C täidab kohtulahendit muutmata kujul. Seda kinnitab C oma vastuses hagejale: „Midagi kohtulahendis ma muuta ei taha“. Seega pidi hageja tasuma kostjatele elatist kohtuotsusega väljamõistetud suuruses.

14.Kohus tuvastas, et 18.04.2016 kirjas märgitud kahe lapse elatise summad (2017a 210€/kuus... jne) on tegelikult ühe lapse elatise miinimummäärad, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest. Elatisest ei saa loobuda, kuna see ei vasta lapse huvidele nagu teise lapse puhul nähtub. Ka sel põhjusel ei ole kokkuleppe käsitatav ülalpidamiskokkuleppena PKS § 100 lg 3 tähenduses. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

4 15. Järgnevalt peab kohus vajalikuks hinnata, kas ja kui palju on hageja kostjale igakuiselt elatist perioodil 01.04.2018 – 31.10.2024 tasunud. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal esines täitemenetluse algatamise ajal kostja ees võlgnevus. Kostja on esitanud ülevaatliku tabeli elatise tasumise kohustusest ja elatiste laekumisest (dtl 97).

Arvutustes on arvestatud iga aasta miinimumelatise määra ning sellest on maha võetud Ci arvele tulnud lastetoetus.

16.Mõlemale kostjale tuli tasuda kokku 44 783, 55 eurot:

14.08-31.12.2015 790,16 x 2 = 1580,32 2016 (190 + 161,5 -50) x 12= 3618 2017 (235 + 199,75 - 50) x 12= 4617 2018 (250 + 212,5 -50) x 12= 4950 2019 (270 + 229,5 -50) x 12=5394 2020 (292 + 248,2 - 50) x 12= 5880 2021 (292 + 248,2 -50) x 12=5880 2022 (225,64 + 191,79 - 50) x 12= 4409,16 2023 (260,33 + 221,28 - 80) x12= 4819,32 2024 (290 + 246,5 - 80) x5,5 + 250 x 4,5=3635,75 Hagejalt on laekunud kokku 27 733 eurot:

2016 Mari Vainomäe 200 x 4 = 800 2017 Mari Vainomäe 210 x 11 + 208 + Q 5 = 2523 2018 Q 7 x 220 + X 220 x 3 = 2200 2019 X 235 x 12= 2585 2020 X 245 x 12= 2940 2021 X 260 x 12= 3120 2022 X 4525 2023 X 2375 + Q 2550= 4925 2024 Q 4115 Tasumata elatise vahe teeb 17050,55 eurot. Kostja selgitab, et kohtutäiturile esitatud nõude summa on väiksem reaalsest kohustusest, kostja arvutusvea tõttu dokumente esitades.

Mirko (aastate kaupa) 790,16 + 1980 + 2520 + 2700 + 2940 + 3204 + 3204 + 2407,68 + 2643,96 + 1375 = 23764,8 eurot.

Eke (aastate kaupa) 790,16 + 1638 + 2097 + 2250 + 2454 + 2676 + 2676 + 2001,48 + 2175,36 + 2260,75 = 21018,75 eurot.

17.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täitemenetluste algatamisel oli hageja võlgnevuse suuruseks 16 555,35 eurot seisuga 24.10.2024. Kohtuotsuse järgimine ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega.

5 18. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus läbi vaatamata kostja esitatud 27.01.2025 määruskaebuse.

Hagi tagamise tühistamine 19. Kohus tühistab käesoleva kohtuotsuse jõustumisel 14. jaanuari 2025.a määrusega seatud hagi tagamise (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 022/2024/7279).

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 20. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Kohus on lugenud hagi hinnaks TsMS § 132 lg 5 alusel 3500 eurot.

Menetluskulud 21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja kanda jäävad menetluskulud. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on küll taotlenud menetluskulude jätmist hageja kanda, kuid hüvitatavd menetluskulud puuduvad ning seega kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.