KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- juuli 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-5195 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/puudutatud isik M. K., seaduslik esindaja M. N., lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik Kostja/avaldaja R. V., lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve Puudutatud isik M. N., lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik Eestkosteasutus Häädemeeste Vallavalitsus, volitatud esindaja Eliise Erissaar M. K. hagi R. V. vastu elatise nõudes ja R. V. avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks RESOLUTSIOON: 1.Kinnitada M. K. (isikukood XXX, laps), R. V. (R. V., isikukood XXX, isa) ja M. N. (isikukood XXX, ema) vahel XXX kohtueelistungil sõlmitud järgmine kompromissleping: Suhtlemiskorra määramine: 1.
- Laps viibib kooliskäimise perioodil üle nädala nädalavahetusel isaga reedest pühapäevani. 1.
- Laps viibib isaga paarisaastatel sügisvaheajal ja paaritutel aastatel kevadvaheajal vaheajale eelnevale viimasele koolipäevale järgnevast päevast kuni vaheaja viimase päevani. 1.
- Paaritutel aastatel veedab laps jõuluvaheaja esimesed kaheksa päeva (alates vaheajale eelnevale viimasele koolipäevale järgnevast päevast) isaga ja ülejäänud koolivaheaja emaga ning paarisaastatel vastupidi. 1.
- Suvevaheaja veedab laps kahe nädala kaupa vaheldumisi emaga ja isaga, graafik tuleb vanematel eraldi kokku leppida selliselt, et lapsele oleks tagatud võimalus huvialalaagri toimumise ajal Soomes viibida. 1.
- Laps liigub Eesti ja Soome vahel vastavast sadamast kell 16.30 väljuva laevaga. Isaga viibimise esimesel nädalavahetusel ema annab lapse isale üle lapse isaga viibimise Tsiviilasi nr 2-24-5195 esimesel päeval Helsinki sadamas ja isa annab lapse emale üle lapse isaga viibimise viimasel päeval Tallinna sadamas. Järgmisel isaga viibimise nädalavahetusel annab ema lapse isale üle Tallinna sadamas ja isa annab lapse emale üle viibimise viimasel päeval Helsinki sadamas. 1.
- Lapse üleandmine ning toomine-viimine võib toimuda ka vanema pereliikme või tuttava vahendusel ning abil, kui laps saatjat usaldab. Sellisel juhul tuleb vastuvõtvat vanemat teavitada. 1.
- Mõlemal vanemal ja tema pereliikmetel ning lapse lähedastel ja sõpradel on õigus lapse sünnipäevapeol osaleda hoolimata sellest, kumba vanema juures laps oma sünnipäeva ajal on. 1.
- Vanem võib ilma teise vanema täiendava nõusolekuta isiklikest rahalistest vahenditest reisida lapsega väljaspool Eesti Vabariiki. Vanem on kohustatud teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist, algus- ja lõppajast vähemalt 14 kalendripäeva ette. 1.
- Tavasuhtluskorra ja erisündmustega (sh reisiga) seotud suhtluskorra vastuolu korral kehtib erisündmustega seotud suhtluskord. Erisündmusega seotud suhtluskorra lõppemisel jätkub tavasuhtluskord. 1.
- Mõlemal vanemal on õigus lapsega kohtuda suhtluskorra välisel ajal, kui nad osalevad näiteks kooliüritustel (sh arenguvestlused, koosolekud jms), avalikel üritustel jne. 1.
- Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida. 1.
- Kui laps haigestub sellisel viisil, mis takistab kodust väljumist, või esineb mõni muu objektiivne takistus lapse üleandmiseks, siis üleandmist ei toimu. Kohtumised asendatakse esimesel võimalusel. 1.
- Üldjuhul ei takista lapse üleandmist lapse kergem haigestumine, mille ravi saab jätkuda ka teie vanema juures (s.o eelkõige kergem, ilma kõrge palavikuta kulgev viirushaigus (köha, nohu jms)). 1.
- Last puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad lapse huvidest ja heaolust ning otsused, mis puudutavad lapsega seotud küsimusi, huvitegevust, kasvatuskorda, tervist jmt võetakse vastu ühiselt e-kirja või sõnumite teel (nt Messenger, WhatsUp). Erakorralistel ja ettenägematutel juhtudel tuleb vanemal valida teise vanema teavitamiseks viis, mis tagab olulise teabe viivitamatu kättesaamise. 1.
- Vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat või tema lähikondseid halvustada, samuti ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel. 1.
- Vanemad võimaldavad lapsel teise vanemaga telefoni või muu sidevahendi teel suhelda. 1.
- Vanem kohustub teise vanema vastamist nõudvale teatele vastama esimesel võimalusel. Vanemad kohustuvad teineteist teavitama enda ja lapse elukoha ja sidevahendite andmete (sh telefoninumber, e-posti aadress) muutumisest. 1.
- Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või suhtlemiskorra muutmiseks loetakse vanemate vahel vastav kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirja, e-posti, sms-i vms teel) selgesõnaliselt 2
(3)Tsiviilasi nr 2-24-5195 nõustunud. Elatise nõue: 2.
- Elatist lapse ülalpidamiseks tasub kostja (isa) 275 eurot igakuiselt üheksal kuul aastal ehk septembrist maini (k.a). Elatis tasutakse kalendrikuu eest ette. 2.
- Elatise võlgnevus perioodi aprill 2024 kuni juuli 2025 eest on kokkuleppeliselt 2000 eurot, mille tasub kostja 15 kuu jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest igakuiselt vähemalt 133 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
- Menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosalise kanda.
- Lõpetada käesoleva asja menetlus. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
- Kohtu menetluses on M. K. hagi R. V. vastu elatise nõudes ja R. V. avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Tulenevalt TsMS § 550 lg 2 menetles kohus asja hagimenetluses.
- Asjas XXX toimunud kohtueelistungil jõudsid pooled kohtu ettepanekul kompromissini nii suhtlemise korraldamises kui elatise nõudes. Kohus protokollis kompromissi TsMS § 430 lg 2 alusel. Kohtu põhjendused
- Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik ei riku avalikku huvi, on täidetav ning tuleb seega kinnitada. Suhtlemise korra kompromissiga nõustus asjasse kaasatud eestkosteasutus, kes kinnitas kompromissi vastavust lapse huvidele. Asja menetlus tuleb lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt.
- TsMS § 168 lg 3 kohaselt ja poolte nõusolekul kannavad nad kompromissiga lõppenud nõuetes oma menetluskulud ise. Hagi elatise nõudes on riigilõivuvaba. Menetlusosalised leppisid eelistungil kokku kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebetähtaja lühendamises kolme päevani vastavalt TsMS § 661 lg 4 sätetele. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 3
(3)