← Eesti

2-24-141952/9

Obsah (8)§ 416§ 113§ 108§ 82§ 100§ 103§ 4034§ 403

act OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 2922,54 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ), registrikood 11542046), volitatud esindaja Marie Tsine

§ 416

ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile jures@6mail.ru ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. 2

(7)08.11.2023 on teavitatud kostjat, et krediidiandja on loovutanud sõlmitud laenulepingust tuleneva võlanõude omandiõiguse B2 Impact OÜ-le. 7. Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: 7.1 põhivõlg 1739,83 eurot (kostja sai krediiti 3118 eurot – tasumised põhinõude katteks 1378,17 eurot); 7.2 intressid 207,71 eurot (intress 41,9 % aastas tagastamata krediidisummalt, intressi arvestatud viimasest maksest alates, s.o. 05.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 16.10.2023); 7.3 viivis 940 eurot (viivisemäär 41,9 % aastas, viivist tagastamata krediidisumma jäägilt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.01.2025 intressiga võrdses määras); 7.4 sissenõudmiskulud 35 eurot (kostjale edastati e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 8.11.2024 (25,00 eurot), 21.11.2023 (5,00 eurot), 28.11.2023 (5,00 eurot); 7.5 lisaks palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja lähtunud sõlmitud lepingu puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja esitatud laenutaotlusest ja avalikest andmebaasidest saadud info põhjal. Hindamisel analüüsiti ka kostja pangakonto väljavõtet. Taotluse kohaselt oli kostja sissetulek kuus 1700 eurot (pensionikeskuse andmete kohaselt 1535,47 eurot), finantskohustused kostja andmetel olid 600 eurot. Antud info põhjal krediidiandja jõudis järeldusele, et klient on krediidivõimeline.
  2. Hageja esitas kohtunõudele 31.03.2025 seisukoha, mille kohaselt hageja leiab, et ta on piisavalt tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud krediidifaili ja kostja pangakonto väljavõtte ning kostja sissetulekuid ja väljaminekudi arvesse võttes leidis krediidiandja, et kostja on maksevõimeline. Kostja kasutada jäi tema sissetulekutest majapidamiskulude määr peale krediidikohustuse tasumist. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut ning võttis arvesse kostja eelnevat ja seejärel edasist maksekäitumist, mille tulemusena sai krediidiandja põhjendatult lugeda isiku krediidivõimeliseks ning mis oli ka õigustatud, kuivõrd isik täitis oma kohustusi teatud ajani korrektselt. Käesoleva juhul on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse, esitanud hagiavalduse tuues esile oma nõude ja asjaolud. Kostja ei ole nõuet ümber lükanud ega sellele vastu vaielnud. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et vaatamata hageja antud selgitustele, ei ole krediidiandja jälginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on ümberarvestatud nõude puhul kostja oma nõude hagejale tasunud. KOSTJA VASTUVÄIDE
  3. Kostja X´ile on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 06.03.
  4. Samuti on kostjale hageja 31.03.2025 esitatud seisukoht ja kohtuotsuse kuulutamise aeg teatavaks tehtud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 20.04.
  5. Kostja ei ole ühelegi avaldatud kohtudokumendile vastust esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  7. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka 3

(7)seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2). 13. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on

§ 108lg 1.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (

§ 82lg 7 ls 2).

Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

  1. Kohus tuvastas, et kostja ja ESTO AS vahel on 10.11.2019 sõlmitud tähtajatu arvelduskrediidilepingu nr #1318135572, krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja on saanud krediiti kokku ajavahemikul 11.11.2019 – 17.11.2022 summas 3315,50 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasu 167,50 eurot, krediidiskooringu tasu 15 eurot ja kiire väljavõtu tasu 15 eurot.
  2. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 4300,13 eurot, millest põhiosa katteks 1378,17 eurot, intressi katteks 2786,66 eurot, meeldetuletustasu katteks 15 eurot, kiire väljamakse tasu 15 eurot, väljavõttetasu 90,30 eurot, krediidiskooringu tasu 15 eurot.
  3. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
  4. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 17.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

  1. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotlusest, avalikes registrites esitatud andmete alusel ja kostja pangakonto väljavõtte analüüsimisel.
  2. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste 4

(7)võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

  1. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
  2. Hagiavalduse kohaselt on hageja sõlmitud krediidilepingu puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud krediidiandja kostja igakuisest sissetulekust 1535,47 eurot (pensionikeskuse andmed), finantskohustuste suurusest 600 eurot (ehk igakuine väljaminek) ning maksehäireregistris (taust.ee kehtivad maksehäired puudusid). Antud juhul oli tegemist vaba tagasimaksega lepingu tootega, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Antud andmete põhjal leidis krediidiandja, et klient on krediidivõimeline.
  3. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus põhjendab järgnevas punktis vastutustundliku laenamise rikkumist.
  4. Kohus selgitab, et ainuüksi kliendilt pangakonto väljavõtte küsimine ei ole piisav, vaid seda tuleb ka reaalselt analüüsida. Kohus analüüsis kostja pangakonto väljavõtet, mille kohaselt nähtub, et kostja sai töötasu OÜ-st Biston. Leping on sõlmitud 10.11.2019, seega oleks krediidiandja pidanud vähemalt analüüsima kliendi sissetulekut enne laenu andmist piisavalt pika ajavahemiku osas. Kohtule on esitatud pangakonto väljavõte peamiselt pärast 10.11.2019 sõlmitud lepingut (peamiselt 2020 aasta kohta). Pangakonto väljavõttelt nähtub enne laenulepingu sõlmimist kostja kahe kuu sissetulek, mis on oktoober 2019 summas 965,68 eurot ja september 2019 498,69 eurot (keskmine kuu sissetulek 732,18 eurot). Pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjale laekub Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt pension 697,62 eurot. Hageja ei ole küsinud lisaks, kas see on kostjal ajutine või püsiv sissetulek. Hageja toob välja, et arvestas lepingu sõlmimisel kostja sissetuleku puhul pensionikeskuse andmetest 1535,47 eurot. Antud juhul on tegemist pensionifondi kogutud rahaga. Isiku sissetuleku õigsust tuleb kontrollida Maksu- ja Tolliameti päringuga, mida krediidiandja teinud ei ole. Samuti nähtub pangakonto väljavõttelt, et kosja on ka teistelt laenufirmadelt laenu taotlenud nt Creditstar Estonia AS ja Placet Group OÜ enne 10.11.2019 lepingu sõlmimist. Lisaks nähtub pangakontoväljavõttelt, et kostja näol on tegemist ilmselgelt kasiinosõltlasega, nt perioodil 16.09.2019 kuni 31.12.2019 on kostja Olympic Entertainment Group OÜ-le tasunud 564 eurot. Hageja ei ole rahvastikuregistrist kontrollinud, kas kostjal on ülalpeetavaid. 5

(7)Kostja on toonud välja, et tema finantskohustused on 600 eurot. Hageja ei ole välja toonud, mida ta arvestab finantskohustuste alla, kas ka majapidamiskulusid jne või sisaldavad need üksnes kohustusi (laenud, liisingud jne). Kõike seda eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenudega n.ö laenuorjusesse ja samuti on isiku näol tegemist kasiinosõltlasega, kellele ei tohiks laenu anda. Pangakonto väljavõttest ei nähtu, et isik tasuks ka mingeid kulusid (üür, kommunaalid), mille kohta oleks võinud hageja lisaküsimusi esitada, selgitada välja majanduskulud ning ülalpeetavad. Samuti oleks hageja pidanud sissetuleku suurust kontrollima Maksu- ja Tolliameti päringu kaudu. 24. Krediidiandja ei ole tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel

§ 4034lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

25.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 26.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 27.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

  1. Kostja on saanud krediiti kokku ajavahemikul 11.11.2019 – 17.11.2022 summas 3315,50 eurot ning teinud tagasimakseid tehtud kokku 4300,13eurot. Seega saab lugeda nõude täidetuks.
  2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 6

(7)
  1. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
  2. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
  3. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
  4. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
  5. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 06.03.
  6. Samuti on kostjale hageja 31.03.2025 esitatud seisukoht ja kohtuotsuse kuulutamise aeg kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 20.04.2025, kuivõrd kohtudokumentide edastamine muude sidevahendite abil ei õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata ning kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.