Obsah (10)

§ 436§ 173§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Harju Maakohus Priit K

) § 436 lg 2 kohaselt üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sealjuures ei ole kohus otsust tehes

§ 436lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Käesoleval juhul vaidlevad pooled kostja 23.05.2022 osanike koosolekul vastu võetud otsuste nr 1 kuni 11 kehtivuse üle. Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle, et viidatud koosolekul võeti vastu järgnevad otsused (dtl 88-90): 1) Mitte esitada mistahes nõudeid X vastu seoses tsiviilasjaga nr 2-18-2358 Ühingule väidetavalt tekitatud kahjuga. 2) Mitte esitada mistahes nõudeid Yi vastu seoses tsiviilasjaga nr 2-18-2358 Ühingule väidetavalt tekitatud kahjuga. 3) Mitte esitada mistahes nõudeid X vastu seoses tsiviilasjadega nr 2-20-12301 ning 221-5702 Ühingule väidetavalt tekitatud kahjuga. 4) Mitte esitada mistahes nõudeid X vastu seoses Timeless Investments OÜ-le tasutud intressi ja Timeless Investments OÜ-lt võetud laenuga, samuti seoses eeltooduga seoses nõuete esitamata jätmisega Timeless Investments OÜ vastu. 5) Mitte esitada mistahes nõudeid Yi vastu seoses Timeless Investments OÜ-le tasutud intressi ja Timeless Investments OÜ-lt võetud laenuga, samuti seoses eeltoodu alusel nõuete esitamata jätmisega Timeless Investments OÜ vastu. 6) Mitte esitada mistahes nõudeid X vastu seoses AN Invest Group OÜ-le tasutud intressi ja AN Invest Group OÜ-lt võetud laenuga, samuti seoses eeltoodu alusel nõuete esitamata jätmisega AN Invest Group OÜ vastu. 7) Mitte esitada mistahes nõudeid Yi vastu seoses AN Invest Group OÜ-le tasutud intressi ja AN Invest Group OÜ-lt võetud laenuga, samuti seoses eeltoodu alusel nõuete esitamata jätmisega AN Invest Group OÜ vastu. 8) Mitte esitada mistahes nõudeid X vastu seoses 01.06.2017 a. Ühingu ja Q vahel sõlmitud remonttööde korraldamise lepingu alusel Qle väidetavalt alusetult tehtud maksetega ning seoses Qlt viidatud maksete tagasi nõudmata jätmisega. 9) Mitte esitada mistahes nõudeid Yi vastu seoses 01.06.2017 a. Ühingu ja Q vahel sõlmitud remonttööde korraldamise lepingu alusel Qle väidetavalt alusetult tehtud maksetega ning seoses Qlt viidatud maksete tagasi nõudmata jätmisega. 10) Mitte esitada mistahes nõudeid X vastu seoses AN Invest Group OÜ-le 22.06.2020 Ühingu vahenditest tehtud ülekandega summas 10 206 eurot ning 14.08.2020 tehtud ülekandega summas 241 665,67 rubla; samuti seoses viidatud summade AN Invest Group OÜ-lt tagasi nõudmata jätmisega. 11) Ühingu esindajat mitte määrata, kuna osanikud on otsustanud Xga õigusvaidlusi mitte pidada.
2. Hageja leiab, et viidatud otsused on tühised, kuna need on vastuolus heade kommetega. Vastuvõetud otsustega on osanikud takistanud esitada juhatuse liikmete ja likvideerija vastu nõudeid, mille eesmärk oleks heastada kostjale kahju, mille on talle tekitanud juhatuse liikmed ja likvideerija enda hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkudes (dtl 7-8).
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Sama põhimõtet kordab antud juhul erisättena kohaldatav äriseadustiku (ÄS) § 177¹ lg 1, mis sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Riigikohus on selgitanud, et osanik on eelduslikult kohustatud hääletama juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise poolt olukorras, kus näiteks erikontrolli aruandega või muul viisil on tuvastatud asjaolud, mis selgelt viitavad juhatuse liikme ametikohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitamisele, ning ei esine asjaolusid, mille kohaselt ei ole kahju hüvitamise nõude maksmapanek selgelt vastuolus osaühingu huviga (RKTKo 12.10.2022, 2-20-8655, p 11). Seda, kas osanike otsus väidetavalt kahju tekitanud juhatuse liikme vastu esitatavate nõuete esitamata jätmiseks on olnud heade kommete vastasuse tõttu tühine, tuleb hinnata ex ante asjaolude pinnalt, mis oli osanikele teada otsuse vastuvõtmise hetkel. Seega pidid osanikud otsuse vastuvõtmisel vaieldamatult mõistma või pidama vähemalt ülekaalukalt tõenäoliseks, et juhatuse liikmed on ühingule kahju tekitanud. Otsuse tühisusele viitavaid asjaolusid ning seda, millised asjaolud olid hääletamisel teada osanikele, peab tõendama hageja.
4. Osanike 23.05.2022 vastu võetud otsused nr 1, 2 ja 3 puudutavad kostja juhatuse liikmetelt ja likvideerijalt kostja kasuks hüvitise nõudmist seoses väidetava kahjuga, mille juhatuse liikmed X ja Y ning X likvideerijana osaniku teabenõuetele vastamata jätmisega ja seeläbi kohtumenetluse algatamise põhjustamisega tsiviilasjades nr 2-18-2358, 2-20-12301 ja 2-21-5702 on kostjale tekitanud (dtl 88-90, dtl 378). Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et kahju algatatud kohtumenetlustega menetluskulude näol on tekkinud. Vaidlus on selles, kui suur oleks Xle ja Yile esitatavate nõuete suurus (dtl 379). Tsiviilasjades nr 2-18-2358, 2-215702 ja 2-20-12301 ulatusid kostjalt vastaspoole menetluskulude hüvitisena väljamõistetud menetluskulud 4042,5 euroni (dtl 30, 36-37 ja 51), mistõttu peab kohus usutavaks, et lisaks kostja enda menetluskuludele (dtl 45) ulatuks kahju umbes 7000 euroni. Siiski nõustub kohus kostja seisukohaga (dtl 198), et ainuüksi nõude olemasolu ei tähenda automaatselt seda, et tekkinud kahju hüvitamist saab juhatuse liikmetelt ja/või likvideerijalt nõuda. Juhatuse liikmelt või likvideerijalt kahju hüvitamise nõudmine eeldab ÄS § 187 lg 1 ja 2 ning ÄS § 220 kohaselt, et juhatuse liige ei ole oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega täitnud ning ta on oma kohustuse rikkumisega osaühingule kahju tekitanud. Iseenesest asjaolu, et viidatud tsiviilasjades kohustati kahel juhul kostjat teavet andma (dtl 36-37, dtl 51) ning ühel juhul jäeti avaldus läbi vaatamata, kuna kostja täitis nõude kohtuväliselt (dtl 30-32), ei too automaatselt kaasa juhatuse liikmete ja likvideerija vastutust. Näiteks sätestab ÄS § 166 lg 2, et juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Hageja on toonud välja, et vastamisest keeldumise põhjuseks oli tõenäoliselt soov varjata osanike huvide eelistamist kostja huvidele, kuna teabenõuded puudutasid kahtlasi AN Invest Group OÜ ja Timeless Investments OÜ-ga sõlmitud tehinguid või neile tehtud väljamakseid (dtl 8). Selline väide on jäänud aga paljasõnaliseks. Kohus peab usutavaks, et otsuste nr 1, 2 ja 3 vastuvõtmisel on osanikud lähtunud muuhulgas kaalutlusest, kas vaidlusest saadav kasu ületab vaidluse pidamise võimalikku kulu (dtl 199-200). Kohus nõustub hagejaga, et kahjunõude võib lahendada ka kohtuväliselt (dtl 378), ei saa osanikele ette heita, kui nad kohtusse pöördumise vajadusega otsuse tegemisel arvestavad ning kohtusse minemise perspektiivi ja riski kaaluvad. Nõude suurust ja üldiselt teadaolevaid kohtumenetlusega kaasnevaid võimalikke menetluskulusid arvesse võttes peab kohus usutavaks, et kostjal puudus huvi sellise nõude maksmapanekuks. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud argumendiga, miks mitte hääletada juhatuse liikmete vastu nõude esitamise poolt. Seega ei saa kohus pidada kostja osanike vastu võetud otsuseid nr 1, 2 ja 3 tühisteks.
5. Osanike vastu võetud otsused nr 4, 5, 6 ja 7 puudutavad juhatuse liikmetelt kahjuhüvitise nõudmist seoses AN Invest Group OÜ ja Timeless Investments OÜ-ga sõlmitud laenulepingute muutmise ning täiendava laenu võtmisega (dtl 88-90, dtl 379). Hageja leiab, et laenulepingute muudatuskokkulepped, millega võeti kostjale täiendavat laenu ning millega tagastatav intressimäär tõusis 5%-lt 9%-ni, ei olnud põhjendatud olukorras, kus kostjal oli kontol vaba raha vähemalt 292 000 eurot (dtl 5). Hageja etteheited juhatuse liikmete tegevusele lepingute sõlmimisel on jäänud abstraktseks. Kohtu hinnangul ei saa üheselt järeldada, et laenulepingute muutmise ja täiendava laenu võtmisega on juhatus rikkunud oma hoolsuskohustust. Kostja ei vaielnud vastu, et kostja kontol jätkus 292 000 euro ulatuses vabu vahendeid, kuid on toonud välja, et raudteeplatvormide liisinguandjalt väljaostmiseks ning jooksvate kulude katmiseks olemasolevatest vahenditest ei piisanud (dtl 200-201). Tavapäraselt arvestatakse juriidilise isiku majandustegevuse käigus alati teatud likviidsete vahendite olemasolu vajadusega ning ei riskita sellega, et need peaaegu täielikult puuduksid. Kui eeldada, et vagunite väljaostuks tuli kostjal tasuda liisinguandjale 286 087 eurot (dtl 200), on usutav, et osaühing peab arvestama ka edaspidiste võimalike väljaminekutega, mis võivad nõuda erineval määral rahalisi vahendeid. Seega ei saa pidada vaieldamatult pahatahtlikuks käitumiseks seda, kui juhatuse liikmed on soovinud äriühingu vabu vahendeid hoida alles muudeks vajalikeks väljaminekuteks, näiteks tollimaksu tasumiseks, millele kostja on enda vastuses viidanud (dtl 200). Kostja on esitanud kohtule juhatuse kirja osanikele, milles juhatus on teinud ettepaneku suurendada kostja osakapitali või anda laenu vastavalt osade suurusele (dtl 210). See, kas juhatuse liikmed on teinud või vastu võtnud majanduslikult mõistlikke otsuseid ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Hageja ei ole esitanud kaalukaid tõendeid selle kohta, et täiendava laenu võtmisega on juhatuse liikmed ühingule kahju tekitanud või rikkusid nad tehinguid tehes enda kohustusi viisil, mis tooks kaasa nende vastutuse kostja ees. Ka ei ole hageja veenvalt põhjendanud, miks tuleks lepingu muudatusega kokkulepitud intressi pidada ebamõistlikult suureks. Üksnes väide, et täiendavate lepingutega senine intressisumma muutus, ei näita, et kokkulepe ei peaks intressi osas olema mõistlik. Selleks, et kohus saaks jaatada osanike kohustust hääletada nõuete esitamise poolt, peaks olema juhatuse liikmete vastu suunatud nõude perspektiiv osanikele otsustamise hetkeks ka selge. Olukorras, kus juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine on vaieldav, ei saa heade kommetega pidada vastuolus olevaks osanike hääletustulemusel vastu võetud otsust nõuet mitte esitada. Seetõttu ei saa kohus jõuda järeldusele, et osanike vastu võetud otsuseid nr 4 kuni 7 tuleks pidada tühisteks.
6. Osanike vastu võetud otsused nr 8 ja 9 puudutavad raudteeplatvormide remonditööde korraldamiseks sõlmitud lepingut Qga (dtl 89, dtl 179). Hageja on seisukohal, et tegelikkuses kostja remonttööde korraldamise teenust ei vajanud ning remonttööde teenust osutas kostjale kolmas isik (dtl 6). Seega on hageja hinnangul tasutud Qle 115 000 eurot põhjendamatult (dtl 379), kuid raha tagasinõudmiseks nõudeid ei ole esitatud (dtl 11). Kohtu hinnangul on hageja väited jäänud paljasõnaliseks. Hageja ei ole tõendanud ega teinud usutavaks, miks kostja remonttööde korraldamise teenust ei vajanud (dtl 6) või miks oleks seda tööd pidanud tegema juhatuse liige ise (dtl 379). Hageja ei ole põhjendanud, miks Venemaa majanduskeskkonnas, mis erineb suuresti Euroopa majanduskeskkonnast, ei olnud selline teenus vajalik. Kostja on usutavalt selgitanud, miks Q teenus raudteetranspordi valdkonnas ja ärilistes suhtes Venemaaga vajalik oli (dtl 201-203). Seda, et kostja juhatuse liikmed ei tundnud raudtee remonditöödega seotud valdkonna üksikasju nagu seda tundis Q ei ole hageja enda väidete ega tõenditega ümber lükanud. Hageja ei ole selgitanud, Venemaa raudteeäri üksikasju sellise põhjalikkusega, et oleks võimalik mõista, millel põhineb tema veendumus, et sellise teenuse sisseostmine ei olnud selliseks äritegevuseks vajalik. Asjaolu, et remonttööde teenust osutas kostjale kolmas isik (dtl 6), ei välista, et remontööde korraldamiseks ei võinud kostjad sõlmida lepingut Qga. Ka asjaolu, et leping sõlmiti lähikondsega, ei tähenda iseenesest, et tegu oli äriühingule kahjuliku tehinguga. Kostja on esitanud kohtule Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-10450, millest nähtuvalt tuvastas tol korral kohus, et vähemalt aastatel 2018-2019 oli lepingust tulenevalt alus Qle tasu maksmiseks olemas (dtl 226-243). Hageja väitel luges ringkonnakohus põhjendatuks sellega remonttööde arved, kuid mitte arved korraldusteenuse eest (dtl 269). Kohtule jääb see väide siiski arusaamatuks, kuna hageja ise on tuginenud sellele, et remonttöid teostas kolmas isik. Seetõttu ei saanud kohus pidada põhjendatuks remonttööde eest tasutud makseid Qle. Ka juhul, kui leping oleks tühine, kuid Q on teenust kostjale osutanud, ei oleks Ql sel juhul tekkinud alusetu rikastumise nõude tõttu kohustust lepingu alusel saadud tasu tagastada. Kui osanikel ei olnud hääletamise hetkeks selget ettekujutust kahju olemasolust ja selle võimalikust perspektiivist, ei saa pidada tühisteks ka vastu võetud otsuseid nr 8 ja
8. Osanike vastu võetud otsus nr 10 puudutavad kahjunõude esitamist X vastu seoses AN Invest Group OÜ-le 22.06.2020 kostja vahenditest tehtud ülekandega summas 10 206 eurot ja 14.08.2020 tehtud ülekandega summas 241 665,67 rubla ning viidatud summade AN Invest Group OÜ-lt tagasi nõudmata jätmisega (dtl 89-90). Hageja on hagis viidanud, et X ei ole hagejale ülekannete algdokumente esitanud ega ülekannete majanduslikku sisu selgitanud (dtl 6). Kuna hageja ülekannete põhjust ei tea, peab hageja kandeid alusetuks, mis aga ei tõenda piisavalt kahju tekitamise nõude perspektiivikust juhatuse liikme vastu, millest lähtuvalt oleksid osanikud pidanud otsuse langetama.
9. Osanike vastu võetud otsus nr 11 puudutas kostjale esindaja määramist õigusvaidlustes Xga (dtl 88-90). Seda, miks tuleks otsust nr 11 tühiseks pidada, hageja selgitanud pole. Kuna kohus on leidnud, et otsuseid nr 1 kuni 10 ei saa tühisteks pidada, ei saa tühiseks pidada ka otsust nr
10. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, on põhjendatud jätta nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. 18.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete järgi, mis koosmõjus

§ 477

lg-tega 5 ja 7 tähendab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisel tuleb kohtul hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust, mida kohus hindab ka juhul, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). 19.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kostjat esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Raul Talts, kes osutas kostjale õigusteenust hinnaga 150 eurot tunnis, millele lisandus arvete esitamisel käibemaks. Kohtu hinnangul ei ületa vandeadvokaadist esindaja tunnistasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
2. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja kostjale õigusteenust esimese astme ja teise astme kohtus kokku 45 tundi. Hageja kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei ole esitanud. Arvestades, et hageja esindajal on esimese astme kohtus ja teise astme kohtus õigusteenusele osutamisele kulunud kokku 50,55 tundi (25,05 + 7,5 tundi +11,80 h + 0,5 h + 3 h +2,7 h), võib eelduslikult kuluda enda positsiooni kaitsmisele samaväärne aeg ka kostjal. Arvestades asja mahtu, keerukust ja kostja menetlustoiminguid, peab kohus kostja menetlustoimingutele kulunud aega põhjendatuks. Kohtule ei nähtunud menetluskulude nimekirjast toiminguid, mida tuleks pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Lähtudes kostja esindaja tunnitasu suurusest on kostja põhjendatud menetluskuludeks mõlemas astmes kokku seega 6750 eurot (45 x 150 eurot). 22.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane. Seega mõistab kohus menetluskulud kindlaks ilma käibemaksuta. 23. Kostja taotlusel ning

§ 177

lg 4 kohaselt tuleb hagejalt mõista välja ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 24.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik