KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-19109 Tsiviilasja hind 3500 eurot Tsiviilasi X (

) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest.

§ 91

lg 1 esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

§ 82

kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

1. Vaidlus puudub selles, et X on kantud Zi (sündinud xx.xx.xxxx) sünniakti emana (dtl 10) ning see nähtub ka rahvastikuregistri päringust. Seega on hagejal õigus esitada hagi Zi isaduse vaidlustamiseks.
2. Asjas on esitatud tõendina 28.06.2024 kuupäeva kandev ekspertiisiakt nr 24T-GL0009901 (dtl 22-24), milles oletatava isana on märgitud Y ning lapsena Z. Tõendist nähtuvalt on DNA testi tellinud Y ja see on läbi viidud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt. DNA testi kohaselt oli mõlema ekspertiisialuse puhul proovide võtjaks DNA-osakonna spetsialist kohtueksperdi juuresolekul. Vastavalt TsMS § 294 lg-le 1 teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Kohtu hinnangul saab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud ekspertiisi lugeda usaldusväärseks tõendiks ning puudub vajadus viia läbi uus ekspertiis.
3. 28.06.2024 koostatud ekspertiisiakti nr 24-GL00099-01 järelduste kohaselt ei saa Y olla Zi bioloogiline isa. 2

§ 93lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg.

Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.

1. Kuna isaduse vaidlustamise hagi esitamise (kohtusse jõudmise) aeg on 16.12.2024, siis saab hagi rahuldada eeldusel, et isaduse vaidlustamise aluseks olnud asjaolud said hagejale teatavaks mitte varem kui 16.12.
2. Kohtu hinnangul ei tule isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada saamist käsitleda üksnes kitsas tähenduses teadmisena, millele võiks aluse anda isadustesti vastus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 tehtud 16.02.2011 otsuses (p 14) leidnud, et kande ebaõigsusest teadasaamine või teadma pidamine selle sätte mõttes tähendab kolleegiumi arvates seda, et isik sai teada või pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada, et tema kohta lapse sünniakti tehtud vanema kanne ei ole õige, st isik sai teada asjaoludest, mis räägivad tema isaduse vastu ja annavad alust tema isaduses tõsiselt kahelda. Seejuures peab isikul olema kindel veendumus, et talle teatavaks saanud asjaolud, millest saab järeldada, et ta ei ole lapse isa, on õiged, kuid lapse mittepõlvnemine ei pea olema nõude aegumistähtaja kulgema hakkamiseks DNA-ekspertiisi tulemustega kinnitatud. Kolleegiumi arvates saab lugeda, et isik teab või peab teadma kande ebaõigsusest, kui talle teatavaks saanud asjaolude alusel igal mõistlikul isikul, kellel ei ole meditsiini- või molekulaargeneetika eriteadmisi, tekiks põhjendatud kahtlus oma isaduses.
3. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada asjaoludest, mis andsid aluse arvata, et Y ei ole lapse isa, mõned kuud pärast lapse sündi (laps võis olla kolme-nelja kuune), s.o
4. a jaanuaris või veebruaris. Kohtuistungil selgitas hageja, et lapse isa võis tema samaaegsete suhete tõttu kahe mehega olla nii üks kui teine neist ja lapse sünni hetkel ei olnud tal kindlat teadmist, kumb neist on lapse isa. Küll aga tekkis hagejal mõned kuud pärast lapse sündi kahtlus, et Y ei pruugi olla lapse isa. Hagi on kohtusse esitatud 16.12.2024, seega vähem kui üks aasta pärast eelviidatud asjaoludest teadasaamist. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaks aluse jõuda järeldusele, et hageja oli teadlik viidatud asjaoludest varem kui üks aasta enne hagi esitamist.
5. Kuna hagi on esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul ning eksperdi järeldustega on tõendatud, et kostja ei ole alaealise Zi isa, kuulub hagi rahuldamisele.
6. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
7. TsMS § 164 lg 11 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagejale anti 18.10.2024 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning 12.02.2025 määrusega vabastati hageja hagi esitamisel riigilõivu 420 euro tasumisest. Kohus jätab seetõttu riigilõivu kulu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning poolte muud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 3