Obsah (6)

§ 407§ 173§ 162§ 178§ 317§ 468

act OÜ hagi Xi vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 7 418,78 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Hageja nõude aluseks on Swedbank AS ja kostja vahel 26.10.2022 sõlmitud väikelaenuleping nr 22-069516-VL. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu allkirjastanud, et lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS §-s 404 nõutud teavet.
2. Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 26.10.2022 oli 48,90%.
3. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise ning selle jäägi kohta.
4. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja finantsolukorda laenutaotluses esitatud andmete, kostja pangakonto väljavõtte (periood 01.04.2022–30.09.2022) ja telefoninõustamise alusel. Lisaks kontrollis krediidiandja kostjal maksehäirete olemasolu maksehäireregistrist Creditinfo.ee, kust ei nähtunud kostjal maksehäireid. Krediidiandja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et laenu väljastamisele eelnenud kuue kuu jooksul laekus kostja kontole töötasu tööandjalt YYY, mille suurus oli keskmiselt 1140 eurot kuus. Kostjal puudusid varasemad kohustused krediidiandja ees. Kostjal oli krediidikohustus TF Pank AS ees kuumaksega 18 eurot. Krediidiandja 3 tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostjal olid muud finantskohustused kokku 18 eurot. Sõlmitava lepingu igakuine kuumakse (ca 321,12 eurot) koos olemasoleva krediidikohustuse kuumaksetega moodustas ca 29,75% laenusaaja igakuisest keskmisest sissetulekust. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 321,12 euro suuruseid kuumakseid.
5. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul ei ole vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste põhjal alust asuda seisukohale, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepingutega võetud kohustusi täita.
6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et Swedbank AS loovutas nõude aluseks olevast lepingust tuleneva nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud (kohtuotsuse p 2.3).
7. Hageja väitel on kostjal tasumata põhivõlg 6041,34 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks kohtuotsuse punktides 2.2 ja 2.4 toodud hageja faktiväited maksetega viivitusse jäämise ja lepingu ülesütlemise teate saatmise kohta. Hageja väitel luges krediidiandaja lepingu erakorraliselt üles öelduks 10.02.
8. Otsuse tegemise ajaks on seejuures möödunud ka viimase osamakse tasumise tähtaeg (17.09.2024). Tagastamata laenusumma tasumise nõue on seega muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab selle kostjalt välja.
9. Hageja on välja toonud, et lepingu alusel arvestas krediidiandja intressi 16,90% aastas lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on kostjal tasumata intress perioodi 26.10.2022–10.02.2023 eest kokku 307,82 eurot. Hageja on hagis esitanud ka täpse intressiarvestuse. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise kohta ning mõistab tasumata intressi kostjalt välja.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 16,90% aastas, alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni (perioodi 11.02.2023–15.02.2024 eest) 1034,62 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
11. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 35 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et hageja saatis kostjale nii e-kirja kui ka posti teel meeldetuletuskirjad kuupäevadel 16.05.2023, 24.05.2023 ja 08.06.
12. Meeldetuletuskirjade saatmise vahe on vähemalt 7 päeva. Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot.
13. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3 alusel. Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 4

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 665 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 665 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
3. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

1. Xile on üritatud menetlusdokumente kätte toimetada postiaadressidele xxx ja xxx ning e-posti aadressidele xxx, xxx ja xxx. Täiendavalt on Pärnu Maakohus teinud maksekäsu kiirmenetluses päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kuid PPA-l puuduvad täiendavad andmed kostja aadresside ja kontaktandmete kohta. Ka kohtuotsuse tegemise seisuga puuduvad rahvastikuregistris andmed muude kostja kontaktandmete kohta.
2. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 22.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 5