ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 104 lg-st 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st 2 tulenevalt tuleks kaebajal tasuda kaebuselt riigilõivu 1050 eurot. Kaebaja on palunud ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu. Taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta sõltumata kaebaja maksevõimest, kuna kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad (
Kohtutoimikus sisalduva teabe üle otsustamine, mida võib kohtuasja asjaolusid arvesse võttes anda välja menetlusvälisele isikule (sh ajakirjandusele), on otseselt seotud kohtu õigust mõistva funktsiooni täitmisega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Justiitsministeerium on 17.12.2024 vastuses kaebaja kahju hüvitamise nõudele ning Tallinna Halduskohus on vastuses kaebaja teabenõudele piisavalt põhjendanud, miks kaebaja andmete avaldamine enne kohtuotsuse jõustumist oli avaldatud mahus õiguspärane. Kuivõrd andmete avaldamine oli õiguspärane, siis puudub esmane kahju hüvitamise eeldus, milleks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Teiseks on Justiitsministeerium asjakohaselt selgitanud, et hüvitise väljamõistmiseks peab RVastS § 15 kohaselt olema tuvastatud kohtuniku poolt kohtumenetluse käigus kuriteo toimepanemine. Siinse asja asjaoludest ei ilmne kuriteole viitavaid asjaolusid või et kohtunik oleks kahju tekitanud õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega või et Euroopa Inimõiguste Kohus oleks rahuldanud kaebaja individuaalkaebuse. Kohtu võimalik eksimus õigusnormi kohaldamisel (sh kohtulahendi avalikustamisel, millest siinsel juhul tehti ainult üldine kokkuvõte ning lahendit ei avalikustatud tervikuna koos kaebaja isikuandmetega), faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast kuriteo toimepanemist. Kuritegu oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine. Kohus nõustub nende põhjendustega, millest tulenevalt on kaebuse eduväljavaated väga kasinad. See, kuidas meediaväljaanded tehtud lahendit tõlgendavad ja kajastavad, ei ole kuidagi kohtu mõjusfääris. Meediaväljaannete vastu on kaebajal võimalik pöörduda tsiviilkohtusse. 3. Q.P esitas ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 09.06.2025 määruse peale. Tallinna Halduskohtu tegevus haldusasjas nr 3-24-826 kaebaja tervise ja sotsiaaltoetuste andmete ajakirjandusele avaldamisel oli vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM)1. Kaebaja ei saa kaitset tsiviilkohtus. Kohus ei suuda tagada kaebajale tõhusat õiguskaitset. 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 2
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
Ringkonnakohus ennistab
lg 1 alusel määruskaebuse esitamise tähtaja, kuna kaebaja 08.07.2025 ringkonnakohtule esitatud tõendi kohaselt võis kaebajal määruskaebuse esitamise kaebetähtaja ajal olla tervisliku seisundi tõttu võimatu või raskendatud koostada nõuetekohast määruskaebust.
Riigikohus selgitas 20.09.2024 määruses asjas nr 3-21-1243 (p-d 10 jj), et reeglina on asja arutamine halduskohtus avalik (põhiseaduse (PS) § 24 lg 3,
MS § 37 lg 1) ja haldusasi tuleb läbi vaadata avalikul kohtuistungil. Kohtumenetluse avalikkuse põhimõte teenib ausa kohtupidamise huve ja kohtumenetluse läbipaistvuse eesmärki ning aitab tagada õiglast kohtumenetlust. Igaühel on võimalik avalikust kohtuistungist osa võtta ning kohtuasja arutamist jälgida ja kajastada (vt ka TsMS § 42). Avaliku kohtuistungi korraldamise nõudest võib kõrvale kalduda üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Sõltumata asja lahendamise 3
). Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peaks kohtulahendi suuline kuulutamine olema reegel ning sellest võib kõrvale kalduda, kui lahend tehakse üldsusele kättesaadavaks muul viisil (otsus asjas Ryakib Biryukov vs. Venemaa, nr 14810/02, p 38 jj). Lahendi võib tervikuna avaldamata jätta üksnes erandlikel juhtudel (vt nt otsus asjas Straume vs. Läti, nr 59402/14, p-d 130–132). Kirjaliku menetluse puhul täidab kohtuotsuse avalikult kuulutamise nõuet otsuse avalikult teatavaks tegemine kohtukantselei kaudu (
Kuigi PS § 24 lg-test 3 ega 4, samuti PS § 44 lg-st 2 ei tulene menetlusvälise isiku subjektiivset õigust nõuda, et talle väljastatakse jõustumata kohtuotsuse tekst tema soovitud ajal ja viisil, ei välista see menetlusvälise isiku õigust jõustumata kohtuotsusega tutvuda. Kohtumenetluse avalikkus on erilise tähendusega halduskohtumenetluses, kus toimub avaliku võimu tegevuse õiguspärasuse kontroll. Halduskohtumenetluse vastu eksisteerib kaalukas avalik huvi, mis õigustab meedias haldusasjade kajastamise võimaldamist ulatuses, milles see ei riiva ebaproportsionaalselt menetlusosalise õigusi (vt ka Riigikohtu määrus nr 3-17-62/57, p 15.1). Avalikul võimul, sh kohtul ei ole üldjuhul alust sekkuda valdkonnaga tegeleva ajakirjaniku õigusesse määratleda teemasid, mille vastu võib esineda avalik huvi, kui on järgitud teiste isikute maine ja õiguste kaitse põhimõtet (samas, p-d 15.2 ja 15.3). Kohtute meediasuhtlus on vajalik kohtusüsteemi usaldusväärsuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks, mis on kaalukad väärtused. Konkreetses kohtuasjas koostatud otsust oskab kõige paremini selgitada asja lahendanud kohus. Selliselt aitab kohtulahendite tutvustamine paremini mõista kohtute tööd ja koostatud lahendeid ning vältida olukordi, kus menetlusvälised isikud mõistaksid kohtuotsuses kajastatud seisukohti vääralt või moonutatult. Selle saavutamiseks võib olla vajalik, et kohus selgitaks avalikkusele ka veel jõustumata kohtulahendis esitatud põhjendusi. See ei tähenda siiski, et kohtumenetluse avalikkust ei võiks üldse piirata. Sellele osutavad ka eelviidatud PS § 24 lg-d 3 ja 4. Riigikohus on rõhutanud, et isikutel peab olema võimalik kohtusse pöörduda, kartmata, et nende või nendega seotud isikute kaitset vajav teave saab avalikuks. Sellise kindlustunde puudumisel oleks kohtusse pöördumise õigust piirav toime (vt Riigikohtu määrus nr 3-212196/19, p 14.1). Kohus võib suhtluses meediaga avaldada infot jõustumata kohtuotsuse kohta, kuid peab järgima põhiseaduses ja seadustes menetlusosaliste huvide kaitseks sätestatud piiranguid. Kui huvi teabe varjamise vastu on ülekaalukas, sh tingivad seda põhiseaduses sätestatud väärtused, tuleb teave lahendi kohta jätta avaldamata. Kui kohtumenetlust pole kinniseks kuulutatud, on kohtul suurem otsustusruum, millist infot ja kui suures mahus jõustumata lahendi kohta avaldada, kuid halduskohtul tuleb ka siis rakendada meetmeid, et tagada tasakaal menetlusosaliste õiguste ning avalikkuse huvi vahel saada kohtuasja kohta teavet. Jõustumata kohtulahendi avaldamisel tuleb eriliselt silmas pidada isikuandmete kaitset. Ka muu juurdepääsupiiranguga info liiga detailne kajastamine võib konkreetsel juhul olla menetlusosaliste õiguste seisukohalt ebaproportsionaalne. Suhtluses ajakirjandusega on seega üldsust võimalik informeerida kohtulahendist ka nii, et selles kajastatakse peaasjalikult kohtu seisukohti, kuid jäetakse välja teave, mis võib menetlusosalist kahjustada. Kohtu koostatud pressiteade on sisuliselt käsitatav kohtuotsuse avaldamisena ning kohtul tuleb analoogia korras lähtuda
lg-st 2 ja võtta arvesse
§-s 89 sätestatud sisulisi tingimusi, st kaaluda pressiteate avaldamisel ühelt poolt avalikkuse huvi saada jõustumata kohtulahendi kohta infot ja teisalt menetlusosaliste huve. Vajaduse korral tuleb pressiteade avaldada nii, et selles on varjatud isikuandmed või juurdepääsupiiranguga info. Kohtumääruse koostamist pressiteate avaldamine ei eelda (vt
Sellel põhjusel ei olnud halduskohtul määruses ka alust analüüsida, milliseid kuritegusid kohtunik sai või ei saanud toime panna. IKÜM-il põhineva kahjunõude lahendamisel tuleb kohtul küll kontrollida, kas RVastS § 15 lg-s 1 nimetatud piirang on kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tuleneva tõhususe põhimõttega (liidu õigusega antud õiguste kasutamine ei tohi riigisisese õiguse alusel olla praktiliselt võimatu ega ülemäära keeruline, Euroopa Kohtu otsus C-300/21, p 53), kuid ka piirangu kohaldamata jätmise korral oleks kahjunõude rahuldamise eelduseks asjaolu, et isikuandmete töötlemine on toimunud õigusvastaselt, mis ei näi eelmistes punktides toodud kaalutlustel olevat siinses asjas nii. IKÜM ei nõua kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte hülgamist ning kohtumenetluste ja kohtuotsuste täielikku salastamist, vaid võimaldab kaaluda huve vastavalt juhtumi asjaoludele. Isikuandmete töötlemine oli vajalik kohtu avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks ja avaliku võimu teostamiseks (IKÜM art 6 lg 1 p e ja lg 3). Halduskohus ei avaldanud haldusasjas nr 3-24-826 meediale kaebaja eriliiki isikuandmeid (IKÜM art 9 lg 1). Andmed sotsiaalmajandusliku seisundi kohta 5
Tervisekahju osas peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja saab selle esitada riigilõivuvabalt, muus osas peab ta kaebuse juurde jäämise korral leidma võimaluse tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv. Kaebajal on võimalik muuta nõude suurust nõnda, et ta peab tasuma väiksemas ulatuses riigilõivu (miinimumlõiv on RLS § 60 lg 2 järgi 20 eurot).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.