Obsah (5)

§ 440§ 357§ 164§ 630§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-8494 Tsiviilasi K R-

) § 630 lg 2). ASJAOLUD

1. K R-A (hageja) esitas
2. mail 2025 Viru Maakohtule hagi A A (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud
3. märtsist 2025 ja nad elavad lahus.
4. Kostja võttis
5. juuli 2025 kohtuistungil hagi õigeks. Abielusuhted on lõppenud ja pooled elavad lahus. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (

§ 440lg 1).

1. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Abielutõendi (dtl 5) ja rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud
2. detsembril 2024, Jõhvi Vallavalitsuses.
3. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 6.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 440

lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus selgitas pooltele 15. juulil 2025 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja leppimisaja võimalust

§ 357lg 1 alusel, kuid pooled seda ei soovinud.

Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks käesolevat menetlust

§ 357lg 1 alusel peatada.

Eelmärgitut arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada. 7. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi taastada enda perekonnanimena varem kantud perekonnanimi „Reim“. Seetõttu taastab kohus abielu lahutamise järel hageja perekonnanime. 8.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 9. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

§ 630lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

2 10. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja pangakontole, mille hageja avaldas kohtuistungil. (allkirjastatud digitaalselt) 3