Obsah (11)

§ 88§ 107§ 109§ 100§ 23§ 22§ 15§ 97§ 68§ 55§ 71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg 16. juuni 2025. a Tsiviilasja number 2-24-15745 Tsiviilasi I.D hagi osaühingu

§ 88lg 1 p-de 5 ja 7 alusel on kehtiv ja tööleping lõppes 21.05.2024; 2.

jättis rahuldamata töötaja taotluse töölepingu lõpetamiseks

§ 107lg 2 alusel; 3.

jättis rahuldamata töötaja

§ 109lg 1 alusel esitatud hüvitise nõude; 4.

jättis rahuldamata töötaja

§ 100lg 5 alusel esitatud hüvitise nõude; 5.

rahuldas töötaja puhkusehüvitise nõue osaliselt summas 1693,07 eurot (neto);

1. jättis rahuldamata töötaja puhkusehüvitise nõude summas 629,17 eurot (neto).
2. I.D esitas hagiavalduse nõuete lahendamiseks kohtus. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3. I.D esitas maakohtule hagi, milles palus tuvastada osaühinguga Oikumena sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja

§ 109

lg 1 alusel hüvitis 4 kuu keskmise töötasu ulatuses 9288,96 eurot,

§ 100

lg 5 alusel hüvitis 6966,72 eurot ja hüvitis kasutamata puhkuse eest 629,17 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja viimased 20 aastat osaühingu Oikumena xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pooled ei sõlminud kirjalikku töölepingut. Kostja otsustas 2024. a mai lõpus xxxxxxxxxx sulgeda, lõpetas üürilepingu ja ütles hagejaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles

§ 88lg 1 p 5 ja p 7 alusel.

Töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt olevat hageja rikkunud konkurentsikeeldu ega taganud kostjale arvete laekumisi, lastel neil aeguda. Töötaja tegevusetuse tõttu on aegunud tasumata arveid summas 75 338,36 eurot. Hageja leiab, et kostja toodud ülesütlemise põhjendused ei ole piisavad ning pole arusaadav, milles seisneb usalduse kaotus või kahju tekitamine. Kui tööandja otsustas xxxxxxxxxx sulgeda, oleks pidanud hageja töökoha koondama. Tööandja ei ole töötajale teinud hoiatusi või väljendanud rahulolematust tööga. Hageja arveid klientidele ei väljastanud ning ei tegelenud tasumata arvetega, kogu raamatupidamine käis läbi Tallinna peakontori. Pooled ei leppinud kokku konkurentsipiirangus. Osaühingu xxxxxxxxxx tegutses 15.04.2024 kuni 21.05.2024 tavapärases rütmis. Hageja ei tegelenud tööandja majandustegevuse ümbersuunamisega, tal puudusid selleks võimalused ja seda ei ole hagejale ka ette heidetud. Hageja müüs kostja esindajana 2024. aasta maikuus 56 reisipaketti ja tegi 2 vähemat 15 arvet. Hageja on seisukohal, et

§ 109lg 1 kohane hüvitis peaks olema suurem kui kolme kuu keskmine töötasu.

Kuna hageja oli töötanud osaühingus üle 10 aasta, oleks tööandja pidanud teavitama töötajat lepingu lõpetamisest ette vähemalt 90 päeva. Hageja selgitas menetluse kestel, et tema käes oli lepingu lõpetamisel kostjale kuuluv sularaha 41 000 eurot. Hageja esindaja väitel pani hageja raha enda arvele, kui xxxxxxxxxx käidi sulgemas. Hageja ise seletas kohtuistungil, et hoidis sularaha enda käes, kuna ei julgenud seda kontorisse jätta. 5-6 aastat tagasi käisid kontoris vargad. Arvel ei saanud raha hoida, sest kostja kohta jõustus

1. aastal lahend ning kohtutäitur arestis Tallinna ja Tartu arved. Kui tööandja raha nõudis, pani ta selle enda arvele ja kandis üle, osa andis sularahas. Hagejat ei koondatud
2. aastal, see oli näilik. Tegemist oli koroona ajaga ja riigilt oli võimalik küsida toetusi. xxxxxxxxxx ei pandud
3. aastal kinni. Hageja selgitas puhkusetasu nõude kohta, et ta ei ole puhanud, vaid käis komandeeringus. KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled suulise töölepingu. Esimene tööleping oli sõlmitud 18.05.2000 ning see lõpetati koondamise tõttu 04.09.
5. Uus tööleping sõlmiti 01.09.2021 ning lõpetati 21.05.
6. Vastavalt raamatupidamisaruandele jätsid kliendid kostjale tasumata 75 338,36 eurot, arved on aegunud. Hageja ei nõudnud võlgnevuste tasumist ega teavitanud võlgadest kostjat. Kostjale tekkis hageja tegevuse tõttu kahju. xxxxxxxxxxxxx raamatupidamist ei korraldanud kostja. Hageja tegeles xxxxxxxxxxxxx juhtimisega ja esitas kostjale raamatupidamisdokumendid, Tartu raamatupidaja oli I. T. . Hageja esitatud raamatupidamine on ekslikest andmetest koosnev ning ei ole selgelt järgitav, puudub arusaam sularaha liikumiste kohta. Kostja ei teadnud, et osa sularahast oli hageja käes. Kassaraamatut vaadates sai selgeks, et osa rahast oli puudu. 21.05.2024 kinnituskirjas andis hageja teada, et kohustub kostjale 21.05.2024 tagastama täiendavalt kassa 40 451,51 eurot. Hageja jättis suure hulga andmeid I. T. raamatupidamisarvestusse sisestamiseks esitamata. Hageja kahjustas tegevjuhina kostja majandustegevust ning rikkus lojaalsuskohustust. 02.04.2024 esitas hageja kliendile arve nr 2404012 summas 2410 eurot reisipaketi eest, kuid reisikorraldaja lepingust nähtub sama reisi maksumuseks 3137,66 eurot. Seega tekitas hageja kostjale kahju 727,66 eurot. Kasutades kostja klientide andmebaasi asutas hageja kostja konkurendina ettevõtte Turismo OÜ, mille omanikuks ja juhatuse liikmeks on hageja. Hageja tegevus oli suunatud kostja majandustegevuse ümbersuunamisele Turismo OÜ-sse. Hageja uus ettevõte osutas teenust kostja äriruumides Tartus Pikk 45-
7. Näiteks 15.05.2024 väljastas hageja arveid uue äriühingu kaudu, kuigi oleks pidanud esindama kostjat. Hageja lõi klientidele mulje, justkui ostaksid nad teenust kostjalt. Hageja väljastas 3 arve Turismo OÜ poolt, samas kirja all on viited kostjale. Alates
8. maist
9. a ei ole hageja ühtegi kostja klienti teenindanud ega väljastanud pakkumist reisipakettidele. Kostja leidis hageja puhkusetasu nõude kohta, et hageja on olnud puhkusel. Hageja oli puhkusereisil Austrias 20.01.2024 kuni 27.01.2024 ja perega Egiptuses 16.04.2024 kuni 23.04.
10. Tööandja ei ole hagejat komandeeringusse saatnud. Hageja nõue

§ 100

lg 5 ja

§ 109

lg 1 alusel on alusetu ning

ei näe ette hüvitise suurendamise võimalust. Kostja vaidles vastu hüvitise nõude suurusele. Kostja selgitas töötaja koondamise kohta, et

1. aasta märtsist algava pandeemia ajal oli turismisektori jaoks väga raske olukord. Broneeringud tühistati, kuid ettevõtjad ja hotellipidajad ei tagastanud raha. Hageja otsustas ise tööturule minna. I. T. saatis 07.09.2020 Tallinna raamatupidajale kirja, et peaks hageja koondama. Hageja kostjaga seda ei arutanud, hageja otsustas ennast koondada. Hageja oli kostja omanik. Perioodil 04.09.2020 kuni 01.09.2021 tegi hageja broneeringuid enda abikaasale, tütrele ja sõpradele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel kostja xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx. Pooled viitasid menetluse käigus sellele, et hageja on kostja osanik. Äriregistrist kätte saadavate andmete kohaselt ei ole hageja olnud kostja juhatuse liige ja seega ei teki küsimust, mis liiki leping temaga sõlmiti. Hagejaga saab olla sõlmitud tööleping. Hageja on äriühingu osanik (9.09% suurune osa), kuid see ei ole töölepingu hindamisel oluline.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et tööandja ütles 21.05.2024 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles

§ 88lg 1 p 5 ja 7 alusel (dtl 28-29).

Töötaja sai ülesütlemise teate kätte samal päeval.

§ 88

lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda muuhulgas siis, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Sama lõike p 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Töölepingu ülesütlemise avalduses on välja toodud järgmised asjaolud:  tööandjal tekkis töötaja tõttu tasumata ja aegunud arveid summas 75 338,36 eurot. Töötaja ei nõudnud võlgnevust sisse ega teavitanud tööandjat võlgadest;  raamatupidamine koosneb ekslikest andmetest, puudub info sularaha liikumise kohta;  töötaja asutas tööandja konkurendina ettevõtte, kasutades tööandja kliendibaasi. Poolte vahelt on vaidlus selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on kehtiv. 4 6.1 Poolte vahel on erimeelsus, kas töötaja vastutas aegunud ja tasumata arvete sissenõudmise eest. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et xxxxxxxxxx osutatud teenuste eest on tasumata aegunud arveid summas 75 338,36 eurot (dtl 79-90). Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut ning nii hageja kui kostja esitasid oma arusaama hageja tööülesannetest. Hageja väitel tema arveid klientidele ei väljastanud (dtl 275). Kostja esitatud nimekirja kohaselt kontrollis hageja laekumisi reisi/lennu, kindlustuse ja teiste teenuste eest ja tuletas kliendile maksmist meelde. Hageja väljastas kliendile arved ja andis infot raamatupidajale (dtl 278). Kostja väitel oli xxxxxxxxxx autonoomne raamatupidamine: autonoomne sisestamine eraldi raamatupidamissüsteemi, eraldi sisestamine reisikorraldajate süsteemidesse, arvete maksmine tarnijatele, kassa haldamine. Hageja selgitas kohtuistungil, et tal oli volitus võtta Tartus raha vastu, s.h sularaha. Tartul oli eraldi kassa ja Tartu kassa jõudis Tartu arvele. Hageja ütluste kohaselt oli Tartus enne koroonat eraldi raamatupidaja, aga pärast koroonat aitas teda kostja juures mitte töötav I. T. . Kui hageja tegi broneeringu, palus ta I. T. teha kliendile arve ja saata see hagejale meilile. Tallinn ja Tartu kasutasid eraldi raamatupidamisprogramme ning Tallinnal oli ligipääs Tartu programmile. Seega nähtub poolte ütlustest, et xxxxxxxxxx oli eraldi pangaarve ja eraldi raamatupidamisprogramm. Seda kinnitab ka asjaolu, et 2021-

1. aastal saatis Tartus raamatupidamist teinud I. T. kostja juhatuse liikmele majandusaasta aruannete esitamiseks vajaliku info (dtl 97-100, 102-103). Hagejal oli õigus arveid väljastada. Kohus leiab, et kuna Tartus ei olnud arvetega tegelemiseks eraldi inimest, pidi hageja tööülesandeks olema kõigi Tartus tekkinud küsimuste lahendamine, s.h Tartu raamatupidamise haldamine. Näiteks on I. T. e-kirjast võimalik aru saada, et hagejal oli tegelikult õigus otsustada oma palga suuruse üle (dtl 120). Kui hagejal oli õigus vastu võtta sularaha, pidi tal olema ka kohustus sularaha liikumine raamatupidamisprogrammi märkida. Seega oli hagejal ülevaade, millised arved on esitatud ja milliste arvete eest ei ole tasutud. Kuna Tartus ei olnud raamatupidajat, tuleb eeldada, et hagejal oli kohustus jälgida ka arvete tasumist ning aegumist. Hageja on seda kohustust rikkunud. 6.2 Kostja väitel koosneb raamatupidamine ekslikest andmetest ja puudub info sularaha liikumise kohta. 21.05.2024 koostatud kassa ja pangakaardi üleandmise akti kohaselt oli xxxxxxxxxx kassas 1980,03 eurot (dtl 199-201). Lisaks allkirjastas hageja dokumendi, milles lubas sama päeva jooksul tagastada kostjale kuuluva kassa 40 451,51 eurot (dtl 202). Hageja esindaja selgituste kohaselt pani hageja raha enda arvele, kui xxxxxxxxxx käidi sulgemas. Hageja ise seletas kohtuistungil, et hoidis sularaha enda käes, kuna ei julgenud seda kontorisse jätta. 5-6 aastat tagasi käisid kontoris vargad. Arvel ei saanud raha hoida, sest kostja kohta jõustus
2. aastal kohtulahend ning kohtutäitur arestis Tallinna ja Tartu arved. Hageja väitel tekkis sularaha 41 000 eurot umbes 5 aasta jooksul. 5 Menetlusse on esitatud Harju Maakohtu 20.12.2022 otsus, millega kostjalt mõisteti kolmanda isiku kasuks välja põhivõlgnevus 269 311,86 eurot ja viivised (dtl 165-170). Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.08.2023 otsusega maakohtu otsuse muutmata (dtl 203-214). Seega võib olla õige hageja väide, et arved olid arestitud. Samas ei nähtu tõenditest, et arved olid arestitud kuni hetkeni, mil hageja tööleping lõpetati. Lisaks ei ole selge, miks oli hageja käes viie aasta jooksul tekkinud sularaha, kui ringkonnakohtu otsus ei saanud jõustuda enne kui 10.09.
3. Raha pangaarvele panemine sai olla takistatud mitte rohkem kui poole aasta jooksul. Kohus ei loe usaldusväärseks hageja selgitust, et raha ei hoitud kontoris 56 aastat tagasi toiminud varguse pärast. Ei ole usutav, et inimene soovib muuta oma kodu ebaturvalisemaks ning hoida sularaha kodus. Kui mingil põhjusel ei saanud raha arvele panna, oli näiteks võimalik osta kontorisse seif. Hageja hoidis kostjale kuuluvat sularaha enda käes sellest kostjat teavitamata ja ilma poolte kokkuleppeta. Kumbgi pooltest ei ole väitnud, et hagejal oli selliselt toimimiseks olemas kostja nõusolek. Kohus loeb tõendatuks kostja väite, et tal puudus info sularaha liikumise kohta. Kui hagejal oli kohustus korraldada xxxxxxxxxx raamatupidamist, pidi ta tagama ka sularaha korrektse olemasolu. Hageja rikkus oma töölepingust tulenevaid kohustusi. 6.3 Viimaseks heitis kostja hagejale ette konkureeriva ettevõtte asutamist ja tööandja kliendibaasi kasutamist. Äriregistri väljavõtte kohaselt asutas hageja 15.04.2024 Turismo OÜ. Osaühingu ainuosanik on hageja ning juhatuse liikmed hageja ja I. T. . Õige on kostja väide, et pooled ei sõlminud

§ 23

kohast konkurentsipiirangu kokkulepet ning tööandja ei määranud

§ 22kohast ärisaladuse hoidmise kohustust.

Samas peab töötaja hoiduma tööandjat kahjustavatest tegudest ning tema käitumine peab olema lojaalne ja juhinduma heast usust (

§ 15). Turismo OÜ registrisse kantud aadress on XXX, Pikk tn 45-26 (dtl 105).

Samades äriruumides tegutses kostja, kes maksis ruumide eest renti (dtl 104). Hageja on saatnud kliendile 15.05.2024 Turismo OÜ nimel arve, mille all on viide kostjale (dtl 108). Seega kahjustas hageja konkureeriva äriühingu asutamisega kostja majandustegevust ja rikkus lojaalsuskohustust. Hageja rikkus oma töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi. 6.4 Kohus ei pea oluliseks seda, kas ja mitu tehingut tegi hageja kostja esindajana pärast oma äriühingu asutamist. Oluline on see, et hageja oli hakanud tehinguid tegema kostja asukohas ning kostja nime kasutades, s.t tekitanud kostjale majanduslikku kahju. Kahju ulatus ei ole seejuures määrav. Kohus vastavaid tõendeid ei analüüsi. 6 7. Kohus käesoleva otsuse punktis 6 tuvastanud, et hageja rikkus oma seadusest ja töölepingust tulenevaid kohustusi. Kostjal oli õigus lõpetada tööleping

88 lg 1 punktide 5 ja 7 alusel. Arvestades rikkumiste raskust (sisse nõudmata aegunud arved, suure summas sularaha enda käes hoidmine, majandusliku kahju põhjustamine) oli põhjendatud töölepingu lõpetamine ilma eelneva hoiatuseta (

§ 88lg 3).

Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping

§ 107lg 2 alusel.

Kuna ülesütlemine on kehtiv, tuleb jätta rahuldamata ka

§ 109lg 1 alusel esitatud hüvitiste nõue.

8. Tööandjal ei olnud kohustust anda hagejale võimalust töösuhet jätkata

§ 97nimetatud tähtaegade jooksul.

Arvestades kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ja mõlemapoolset huvi ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku lepingut ning hagejal ei olnud kohustust sõlmida iga kuu kostja nimel vähemalt teatud summa eest tehinguid. Seega tähendaks etteteatamistähtaja järgimine, et hageja saaks töötasu, aga tal puuduks tegelikult töö tegemise kohustus. Etteteatamise kohustuse puudumise tõttu jätab kohus rahuldamata ka

§ 100lg 5 hüvitise nõude.

Kuna kohus leiab, et töölepingu erakorraline viivitamatu ülesütlemine on põhjendatud, ei ole oluline, kui kaua hageja kostja juures oli töötanud. Kostja ei pidanud järgima etteteatamistähtaega. Seega ei analüüsi kohus a töötaja koondamist

1. aastal.
2. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise kasutamata puhkuse eest 629,17 eurot. TVK-le esitatud avalduse kohaselt ei ole lõpparve koosseisus hüvitatud kasutamata puhkust.

§ 68

lg 6 kohaselt aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Kuna tööleping lõppes 21.05.2024, on

1. ja
2. aasta eest arvestatud põhipuhkus aegunud. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töölepingut, eelduslikult teenis hageja

§ 55

kohaselt välja 2023.a eest puhkuse 28 kalendripäeva ulatuses ning 2024.a eest (ajavahemiku 01.01.-21.05.2024 eest) 11 kalendripäeva ulatuses. Nii hageja kui kostja on kogu menetluse vältel kinnitanud, et töötaja ei ole puhkuseavaldust esitanud ja ametlikult puhanud. Kostja väitel oli hageja puhkusereisil Austrias 20.01.2024 kuni 27.01.2024 ja perega Egiptuses 16.04.2024 kuni 23.04.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja nimetatud perioodil nendes kohtades viibis. Kohus leiab, et kostja ei saa tagantjärgi ühepoolselt sisustada hageja reise puhkusena. Kui kostja leidis, et hageja käis tööajast puhkusereisil, oleks pidanud kostja sellele 7 reageerima. Kostja ei ole seda teinud. Seega aktsepteeris kostja nimetatud reise kui tööülesannet ning hageja ei ole
2. aastal puhkust kasutanud. Töövaidluskomisjon mõistis 19.09.2024 otsusega tööandjalt töötaja kasuks välja kasutamata puhkusehüvitise summas 1693,07 eurot (neto) ja jättis rahuldamata töötaja nõude 16 päeva eest puhkusehüvitise välja mõistmiseks summas 629,17 eurot (neto). TVK arvestuse kohaselt oli töötaja keskmiseks kalendripäevatasu suuruseks 74,03 eurot (neto) ning pooled ei ole seda arvutuskäiku oma seisukohtades ümber lükanud. Hageja arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli hageja töötasu 2023.a novembris 1996 eurot ja detsembris 1996 eurot,
3. a jaanuaris 1996 eurot, veebruaris 2322,24 eurot, märtsis 2322,24 eurot ning aprillis 2322,24 eurot. Kohus lähtub sellest, et
4. aasta maikuule eelnenud kuue kuu töötasu oli kokku 12 954,72 eurot ning selles ajavahemikus oli 175 kalendripäeva. 12 954,72/175=74,
5. Hagejal on

§ 71

kohaselt õigus saada välja teenitud 16 päeva põhipuhkuse eest hüvitist 1184,48 eurot (neto; 16 x 74,03). Kohus on seotud hageja nõudega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 629,17 eurot (neto). KOKKUVÕTE Hageja töötas kostja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles õiguspäraselt. Kohus hindas esitatud tõendeid ning leidis, et hageja rikkus töölepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja kohustus oli korraldada xxxxxxxxxx raamatupidamise eest ja jälgida, et arved saaksid tasutud. Hageja rikkus seda kohustust. Lisaks hoidis hageja kostale ütlemata oma arvel või sularahas enda käes kostjale kuuluvat raha umbes 41 000 eurot. Hageja rikkus lojaalsuskohustust, kui asutas konkureeriva ettevõtte ja hakkas pakkuma turismiteenuseid kostja tegutsemiskohas. Seetõttu on põhjendatud töölepingu lõpetamine ilma hoiatamata ja ilma etteteatamistähtaega järgimata. Kohus mõistab hageja kasuks välja puhkusehüvitise, kostja ei tõendanud, et hageja oleks esitanud puhkuseavalduse. 10. Menetluskulud Kohus rahuldab hageja nõuetest ainult puhkusehüvitise nõude ning jätab ülejäänud nõuded rahuldamata. Kohus leiab TsMS § 163 lg 1 alusel, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vaidluse on tekitanud kostja, kes ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust sõlmida hagejaga kirjalik tööleping. Kirjaliku töölepingu puhul oleks selge, millised olid hageja kohustused seoses raamatupidamise ja sularaha hoidmisega. Hoolimata enamuse nõuete rahuldamata jätmisest ei pea kohus õiglaseks jagada menetluskulusid teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8