← Eesti

5-25-16/3

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-16

  1. juuli 2025 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos ja Heili Sepp Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. juuli
  3. a otsuse nr 36 peale Kaebaja Märt Põder Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vabariigi Valimiskomisjoni otsus
  4. Märt Põder esitas
  5. juunil 2025 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, milles palus VVK-l kohustada riigi valimisteenistust korrigeerima veebilehel valimised.ee
  6. juunil 2025 avaldatud valeväited OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR)
  7. juunil 2025 avaldatud elektroonilise hääletamise süsteemi õiguslikus hinnangus antud soovituste kohta.
  8. VVK jättis
  9. juuli
  10. a otsusega nr 36 kaebuse läbi vaatamata. Riigi valimisteenistus on Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 13 lg 1 p 1 kohaselt üks Riigikogu valimiste korraldajatest, kelle toimingu peale on RKVS § 69 kohaselt õigus esitada kaebus VVK-le. Uudise (teabe) ja selle kokkuvõtte avaldamine veebilehel valimised.ee ei ole valimisseadusest tulenev toiming. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud valimistoimingut RKVS-i tähenduses, puudub VVK-l pädevus kaebus läbi vaadata. Avalik-õigusliku tegevuse käigus loodud ja avaldatud teabega seotu vaidlustamine võib aga toimuda väljaspool valdkonnale omast menetluskorda haldusmenetluse või halduskohtumenetluse raames. Kaebus
  11. M. Põder esitas
  12. juulil 2025 Riigikohtule kaebuse, milles palub hinnata sellise olukorra põhiseaduspärasust, milles valijatel puudub Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kolmanda 5-25-16 osalause ja §-dega 13, 14 ja 15 kooskõlas olev tõhus ja õiglane menetlus, tegelemaks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 rikkumistega riigi valimisteenistuse ja VVK vastutusalas.
  13. Riigikohtu praktika kohaselt on vaatleja õiguste teostamisel oluline valimisi puudutav avalik teave ning selle õigsus. RKVS § 194 järgi võib iga valija asuda vaatleja rolli. Seega rakendub vaatleja õigus tõesele valimisi puudutavale teabele võrreldaval määral ka valijale. Kaebaja on valija, mistõttu ei ole kaebus esitatud mitte avalikes huvides, vaid kaebaja enda subjektiivsete õiguste kaitseks.
  14. AvTS § 31 lg 1 ja § 32 lg 1 p 3 järgi ei või Riigikogu Kantselei, mille alla kuulub riigi valimisteenistus, avaldada oma veebilehel teavet, mis ei vasta tegelikkusele või on eksitav. Riigikohus lükkas asjas nr 5-25-13 tagasi VVK hinnangu, et tal puudub pädevus teha ettekirjutus riigi valimisteenistuse veebilehel valimised.ee avaldatud ebaõige teabe kohta. Vastus kaebusele
  15. VVK jääb otsuses nr 36 esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse aluseks on teave, mille avaldamine ei ole valimisseaduste kohaselt kohustuslik. Kuigi ka sellise teabe avaldamine võib olla RKVS §-s 1 sätestatud põhimõtete kaitsmise vajadusel VVK järelevalve all, ei ole kaebajal õigust taotleda järelevalvemenetluse algatamist ega konkreetse meetme kohaldamist. Valimisseadustest ei tulene õigust esitada kaebust avalikes huvides, valimisasjades saab isik kaitsta vaid enda subjektiivseid õigusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  16. Kolleegium jääb asjas nr 5-25-13 väljendatud seisukohtade juurde ja nõustub VVK otsusega jätta M. Põdra kaebus läbi vaatamata, kuid mitte VVK põhjendustega.
  17. Kaebaja hinnangul ei vasta riigi valimisteenistuse veebilehel valimised.ee
  18. juunil 2025 avaldatud teave tegelikkusele ning on seega vastuolus AvTS § 32 lg 1 p-ga
  19. Ühtlasi väidab kaebaja, et temal kui valijal puudub tõhus ja õiglane menetlus enda õiguste kaitseks olukorras, kus valimiste korraldaja avaldab valimispõhimõtete kohta ebaõiget teavet.
  20. Valimisseadus ei kohusta riigi valimisteenistust avaldama ODIHR-i koostatud elektroonilise hääletamise süsteemi õigusliku hinnangu eestikeelset kokkuvõtet. Vabatahtlik teabe avaldamine ametlike teabekanalite kaudu allub samuti VVK järelevalvele, kuid üksnes olukorras, kus teabe avaldamine on vajalik valimispõhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks (RKVS § 9 lg 2 p 1) (RKPJKo 04.07.2025, 5-25-13/5, p 9). Elektroonilise hääletamise süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on oluline avalikustada mh elektroonilise hääletamise süsteemi kohta tehtud analüüsid (RKPJKo 21.10.2021, 5-21-15/3, p 33; viidatud 5-25-13/5, p 8). Kolleegium leiab, et ka elektroonilise hääletamise süsteemi õigusliku analüüsi ja selle kokkuvõtte avaldamine aitab tagada valimispõhimõtete järgimist. Seega on VVK-l järelevalvepädevus vaidlusaluse teabe avaldamise üle.
  21. Kaebaja arvates riivab väidetav ebaõige teabe avaldamine tema kui valija õigusi. Sõltumata asjaolust, et M. Põder tugines
  22. juunil 2025 VVK-le esitatud kaebuses enda kui vaatleja õiguste rikkumisele, ei ole praegusel juhul tuvastatav tema subjektiivsete õiguste riive ei vaatleja ega valijana eelseisvatel kohalike omavalitsuste volikogu valimistel (vt ka RKPJKo 02.07.2024, 5-24-18/2, p 9). Riigi valimisteenistuse väidetav valetõlgendus ODIHR-i koostatud õiguslikule analüüsile ei piira ega moonuta kaebaja valimisõigust, samuti puudub kaebajal seadusest tulenev õigus nõuda VVK-lt riigi valimisteenistuse üle järelevalvemenetluse algatamist (viidatud 5-25-13/5, p 11). Valija ega vaatleja 2

(3)5-25-16 õigusi ei kahjusta see, kui riigi valimisteenistus teeb vabatahtlikult avalikkusele kättesaadavaks rahvusvahelise analüüsi kokkuvõtte. Seda enam, et riigi valimisteenistus on oma ametlikul veebilehel viidanud ka täispikale analüüsile, millele igaühel on juurdepääs. Järelevalvemenetlus valimisasjades, sh veebilehel valimised.ee vabatahtlikult avaldatava teabe üle toimub üksnes avalikes huvides (RKPJKm 04.01.2016, 3-4-1-33-15, p 26). Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole isikul põhiseadusest (PS § 15 lg 1) ega valimisseadustest tulenevat õigust avalikes huvides kaebusi esitada (nt RKPJKo 01.12.2005, 3-4-1-35-05, p 10; 05.03.2019, 5-19-7/2, p-d 18–19; 18.06.2019, 5-19-33/2, p 9; 27.03.2023, 5-23-11/2, p 27; viidatud 5-25-13/5, p 11).
  1. Kaebaja taotles VVK-lt riigi valimisteenistuse kohustamist parandama veebilehel valimised.ee avaldatud väidetavad valeväited. Kaebajal on õigus enda pöördumise korrakohasele menetlusele, mitte aga õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist (viidatud 5-25-13/5, p 11). VVK otsus jätta M. Põdra kaebus läbi vaatamata on seega lõppastmes õiguspärane.
  2. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses riigi valimisteenistusele, kes korraldab avalduse läbivaatamise ja sellele vastamise. Pärast avalduse läbivaatamist riigi valimisteenistuse poolt on isikul õigus esitada kaebus VVK-le (KOVVS § 66 lg 1 p 2). Kolleegiumile edastatud materjalist ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks pöördunud oma taotlusega riigi valimisteenistuse poole. Nii on asjakohatu kaebaja väide, et kehtivas õiguses puudub tõhus ja õiglane menetlus olukorras, kus AvTS § 32 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumine on toime pandud riigi valimisteenistuse või VVK vastutusalas.
  3. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.