) § 1056 lg-te 1 ja 2 järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. 5. Mootorsõiduk on suurema ohu allikas, sest seda juhtides ei ole võimalik alati vältida kokkupõrget teise esemega (04.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Suurema ohu allika valitseja vastutab kahju eest sõltumata oma süüst, kui kahju tekkis suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel (02.03.2011, 3-2-1-161-10, p 11; 04.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Vastutus tekib ka juhul, kui kahju põhjustatakse teisele suurema ohu allika valitsejale (28.09.2009, 3-2-1-76-09, p 13; 24.09.2007, 3-2-1-75-07, p 12). Vastutuse tekkimiseks peab olema põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise ja tekkinud kahju vahel (19.03.2021, 2-19-7379/61, p 16.2; 09.03.2011, 3-2-1-169-10, p 13). Hageja kui teise suurema ohu allika valitseja enda võimalikku osa kahju tekkimises tuleb kostja riskivastutuse korral hinnata kahjuhüvitise võimaliku vähendamise alusena
järgi mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutus ka juhul, kui kahju põhjustakse mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja. Riskivastutuse puhul ei ole
lg-st 1 ja §-st 1057 tulenevalt vastutuse hindamisel üldiselt tähendust kahju tekitamise õigusvastasusel ega kahju põhjustaja süül (RKTKo 2.03.2011, 3-2-1-161-10, p 11; 4.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Oluline on vaid riski valitsemine ja selle käigus kahju põhjustamine. Juhud, mil mootorsõiduki otsese valdaja vastutus on välistatud, on sätestatud
§-s 1057, mh punktis 3, mille järgi on vastutus välistatud, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu.
lg 4 järgi kahju hüvitama, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski, s.o suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumise tagajärjel kahju tekkimist (vt RKTKo 18.04.2007, 3-2-1-27-07, p 11). Mootorsõiduki valdaja vastutab seega süüst sõltumata liikluskahju eest, mis tekib mootorsõiduki käitamisele iseloomuliku ohu (riski) realiseerumise tagajärjel. 4
alusel mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. Kohus leiab, et antud juhul ei esine
§-s 1057 nimetatud asjaolu, mille tõttu võiks kostja vastutus olla välistatud. Kohus leiab, et hagi rahuldamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas hageja lahkus liiklusõnnetuse paigast ja rikkus sellega liiklusseadust. See ei välista kostja vastutust, küll aga võib see mõjutada kahjuhüvitise suurust. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja esitatud tõendid tema sõidukile tekitatud kahju kohta (dtl 108-114). Kostja loobus tasaarvestusavalduse esitamisest ja teatas, et ei soovi hageja vastu kahju hüvitamise nõuet esitada, kuna kostja auto on utiliseeritud. Need tõendid kinnitavad aga kaudselt fakti, et ka hageja autol oli vigastusi. Kostja vastutust ei välista ka asjaolu, et kostja on politsei ja kindlustusfirma poole pöördunud. Kindlustusfirmale antud seletus (dtl 115-117) ei lange kokku videosalvestisega. Videosalvestisest on näha, et kostja autol oli paremal poolel piisavalt ruumi, st hageja autost ohutult mööda sõita. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid ega neid tõendanud, mis kinnitaksid kannatanu ehk hageja enda tahtliku teo olemasolu
1057 p 3 mõttes. Isegi kui oletada, et hageja püüdis teeauku sattumist vältida, ei saa seda pidada kannatanu tahtlikuks teoks kahju tekkimiseks. Kostja ei tõendanud seega riskivastutust välistavaid asjaolusid. Kohus on seega seisukohal, et asjas on tõendamist leidnud kostja tegevus, mis põhjustas hagejale kahju, hagejal on kahju tekkinud ning kostja teo ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja kui suurema ohu valitseja teo õigusvastasust ja süüd ei ole vaja hagejal tõendada. Kostja ei ole enda vastutust välistavat asjaolu esinemist tõendanud. 10.
lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Hageja palubki hüvitada talle auto remondikulud summas 502,44 eurot. Kohus leiab, et kahju sellises suuruses on tõendatud. Hageja esitas remonditööde kalkulatsiooni (dtl 2-8), milles on põhjalikult kõik tööd lahti kirjutatud koos maksumusega. Kostja leidis, et kõik tööd ei ole vajalikud auto parandamiseks. Kohus möönab, et kõik parandustööd ei pruugi olla otseselt seotud kahjustatud osaga, kuid auto osade värvimiseks on paratamatult vajaliku osade autolt eemaldamine ja tagasipanek. Sellega võivad kaasneda ka muude detailide värvimine/eemaldamine. Samuti ei ole võimalik värvida ainult seda osa, mis saanud kahjustada. 5
alusel vastutama ja seejärel korrigeeritakse kahjuhüvitise ulatust kummagi isiku puhul
alusel (RKTKo 19.03.2013, nr 3-2-1-7-13, p-d 27-33 ja selle 26.03.2013 parandusmäärus p-i 33 kohta).
lg 1 alusel kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kahjuhüvitise vähendamisel
järgi saab arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Esmalt tuleb arvestada mootorsõiduki käitamisriskiga. See tähendab, et kui isik siseneb mootorsõidukiga liiklusesse, võtab ta endale riski, et teine isik võib talle kahju põhjustada. Seejuures ei tähenda see etteheidet kannatanule, et ta on mingit kohustust rikkunud. Lisaks eristatakse üldist käitamisriski ja erilist käitamisriski. Kohtupraktikas on üldist käitamisriski mõjutavate asjaoludena nimetatud sõiduki massi, mõõte, liikumiskiirust, tehnilist korrasolekut ja ohutusvarustust. Eriline käitamisrisk tähendab aga konkreetse manöövri objektiivset iseloomu ja ohtlikkust. Käitamisriski hindamisel tuleb arvestada, kas vastavad ohutegurid konkreetse liiklusõnnetuse ajal realiseerusid ehk mõjutasid liiklusõnnetuse toimumist (RKTKo 26.11.2015, nr 3-2-1-64-15, p 14). Hageja ja kostja sõidukid on enam vähem sarnased nii suuruse kui ka massi poolest, samuti liikluskiirus oli eeldatavasti mõlemal piisavalt aeglane. Kuid kohus leiab, et hageja on ise osaliselt ka liiklusõnnetuse põhjustajaks. Hageja liikus aeglaselt ettepoole ja siis järsult pidurdas ja peatas auto, kuna kostja taga liikus veel üks sõiduk. Hageja autol oli paremal ka ruumi ja oli seega ka võimalust ettepoole veel liikuda, mis aitaks kokkupõrget vältida. Liiklusõnnetus aga toimus põhjusel, et ei hageja ega kostja ei osanud teineteise käitumisega arvestada ja kooskõlastatult liikuda. Siiski leiab kohus, et kostjal oli rohkem võimalusi õnnetust vältida, kuna just tema sõitis hageja autosse. Kui kostja ei olnud piisavalt kindel liikumise ohutuses, oli tal võimalik peatuda ja ohutust kontrollida. Kohus leiab, et on õiglane vähendada kostja vastutust 40% võrra. Kohus vähendab kahjuhüvitist
12.
lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja palus vähendada kahjuhüvitist ka põhjusel, et tema sissetulek ei võimalda tal kahjuhüvitist hageja nõutud suuruses maksta. Kostja esitas andmed enda varalise seisundi ja sissetuleku (dtl 142-147) kohta. Arvestades liiklusõnnetuse iseloomu, poolte käitumist õnnetuse toimumisel, samuti seda, et hageja auto vanus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel 20 aastat, aga ka kostja varalist seisundit, leiab kohus, et mõistlikuks kahjuhüvitise suuruseks on 200 eurot. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.