Obsah (10)

§ 187§ 444§ 162§ 138§ 139§ 4842§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Harju Maakohus Dina Tali Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-136666 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagi T.

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused Kohus võttis 17.01.2025 hagi menetlusse ja saatis hagimaterjalid kostjale vastamiseks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 22.02.2025 kostjale postkasti jätmisega. Kostja ei ole hagile vastanud otsuse tegemiseni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 23.12.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping

1. Kostja ei ole hageja esitatud arveid tasunud ja on sellega jätnud oma kohustuse täitmata. Kostja võlgnevuse põhisumma on 849 eurot (seadme maksumus). Kuivõrd hageja esitatust ei nähtu, et hageja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kostjaga sõlmitud leping kohtu hinnangul tühine ning kostja ei võlgne hagejale muid tasusid, s.o meeldetuletustasu. Seega jätab kohus hageja nõude 5 euro osas rahuldamata. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist nõuda. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Hageja arvestab viivist seaduses sätestatud määras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid põhinõudelt 849 eurot viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3.12.
2. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hageja arvestuse kohaselt sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 168,04 eurot.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 358 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. 2

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) pidada 1,5 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 180 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 480 (280+20+180) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud osas menetluskulu välja mõista. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Dina Tali kohtunik 3