← Eesti

2-24-18813/17

Obsah (9)§ 436§ 445§ 459§ 122§ 129§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2025.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-18813 Tsiviilasi D. P. hagi D. P. vastu

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hageja isaks kostja D. P.. Selles osas pooltel vaidlus puudub. 2
  2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  4. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
  5. Alates 01.04.2024 on elatis 287,72 eurot - elatise baassumma (272,76 eurot) + 3% brutokuupalgast (54,96 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eurot).
  6. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.
  8. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
  10. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär. 3
  11. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna käesoleval asjas nõuab hageja elatist miinimumsuuruses, siis võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik.
  14. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi
  15. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  16. Asjaolusid, et kostja on PKS § 102 olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise tasumist alla miinimummäära), tuleb tõendada kostjal. Kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et tema sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa.
  17. Kohus peab seega hindama, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek võimaldab hagejale vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud minimaalselt vajalik inimväärne seisund, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida enda ja lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või selle puudumisel muu vara arvel. Samuti tuleb hinnata kostja võimalusi sissetulekut saada, st tööle minna.
  18. Kostja märgib ärakuulamisel, et on nõus tasuma elatist 200 eurot kuus, kuna ta on jalatrauma tõttu osaliselt töövõimetu. Kostja palub arvestada ka sellega, tema ülalpidamisel on peale hageja veel üks laps ning juulis sünnib kolmas laps. Töötukassa 15.04.2025.a. töövõime hindamise otsusega TVH/25/014044 (dtl 35 jj) on D. P.le määratud osaline töövõime ja töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest perioodil 18.03.2025 - 17.03.2026 on 11,7249 eurot (dtl 48). Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on kostjal lisaks hagejale laps A.P. ja selle aasta juulis 2025.a sünnib kostjale kolmas laps (dtl 45). 4
  19. Kohus nõudis D. P.lt ja M. P.lt andmeid sissetulekute kohta. D. P.le määrati töötukassa poolt peale teistkordset taotlust 371 eurot, millest ta on nõus maksma elatist kuni 200 eurot. Pere peamine ülalpidaja on K. P., kes omab kahte kõrgharidust ja töötab Sotsiaalkindlustusametis. K. P. maksab kõik arved, kommunaalkulud, söögi, trennid, lasteaiamaksud, krediidid, järelmaksud jne. Kohus tuvastas kinnistusraamatuandmetele, et kostjale ei kuulu kinnisvara. Pere elab Kohtla-Järvel korteris. Kostja abikaasale K. P.le kuulub suvila XXX, mis on koormatud hüpoteekidega. Kinnistu on müügis. Pere kasutuses on sõiduauto.
  20. Arvestades kohtu käsutuses olevaid andmeid kostja varalise seisundi kohta, ei ole kohtu hinnangul kostja suuteline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist hagiavalduses nõutud määras (st PKS § 101 sätestatud määras) ning kostja on PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorras.
  21. Tõendatud on, et kostja ülalpidamisel on kaks last ja juulis sünnib kolmas laps, lisaks elab kostja peres naise varasemast abielust kaks last. Kostjal on osaline töövõime ning tema igakuise sissetuleku moodustab töövõimetoetus. Kohus nõustub, et kostja võimalused sissetulekut teenida on talle määratud puude ja töövõime kaotuse tõttu piiratud. K. P. omandis oleva suvila müügist laekuv raha kulub sh tema varasemast abielust kahe lapse ülalpidamisele E. M. (sünd xxx) ja C. R. M.(sünd xxx).
  22. M. P. töötab X OÜ-s töötasuga novembris 2024 summas 741, 61 eurot (dtl 95). Lapse emale laekub igakuine peretoetus 80, 00 eurot. Hageja elab koos emaga munitsipaalkorteris. Hageja seaduslikule esindajale kuulub
  23. aasta sõiduauto.
  24. Kohtu hinnangul on kostja PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustab elatise kohustuse täitmist alla PKS § 101 järgi arvestatud miinimummäära ning kostja pakutud 200 eurot kuus on mõistlik arvestades kõigi asjaomaste isikute õiguslikku huvi. 21.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab

§ 445lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra.

PKS § 100 lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma hagejale väljamõistetud elatis M. P. pangakontole EEXXX. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda hagejale igakuiselt

  1. kuupäevaks.
  2. Kohus selgitab, et asjaolude muutmisel on nii elatist saama õigustatud isikul kui ka elatist maksma kohustatud isikul õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kohtupraktika järgi on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 23. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest 5 saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 1800 eurot (9 x 200=2250 eurot). Menetluskulud 24.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (

§ 164

lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

§ 164lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid

§ 164

lgs 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid

§ 164lg-s 3 sätestatud asjaolud.

Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 25.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.