) § 120 lõike 1 punkti 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250377248 tühistamiseks. 7.
lõike 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (
Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka ettevalmistavas menetluses (s.o enne eelmenetlust) ning kaebetähtaja ületamise korral võib kohus menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (
Eeltoodust tulenevalt tegi kohus kaebajale tähtaja ennistamise taotluse esitamise ettepaneku. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib, et kohus ennistaks tühistamiskaebuse esitamisel kaebetähtaja, tuleb kohtule esitada sellekohane taotlus koos vastavate põhjendustega. 9.
lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, mis tuli esitada kahe päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtute infosüsteemist nähtub, et
3-25-2006
lõikele 1 kohaldab kohus esialgset õiguskaitset juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks taotlejal ka soodsa otsuse korral vaide või kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik. Samuti juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks taotleja jaoks kaasa tuua koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ja faktilist mõju inimese olukorrale. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.
lõige 1 võimaldab kohtul esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel (st ka olukorras, kus riigilõivu ei ole tasutud), ei pidanud kohus käesolevas asjas mõistlikuks hakata enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist tuvastama kaebaja maksejõulisust. Seetõttu lahendas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ilma tema menetlusabi taotluse osas seisukohta võtmata. 3-25-2006 19. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus on käesoleva määrusega lahendatud, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.