← Eesti

3-24-3162/40

Obsah (5)§ 152§ 154§ 155§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3162 Haldusasi Aktsiaselts Kinnisvar

§ 152

lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. 1.

  1. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-24-3162 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid. 1.
  2. Eeltoodu alusel ja lähtudes

§ 154

lg-st 1 esitavad menetlusosalised kohtule kinnitamiseks kompromissi ja taotlevad

§ 152lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamist.

Menetlusosalised paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused kohtumääruses.

  1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-3162 menetlus.
  2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg 1, § 155 lg 5). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Aktsiaselts Kinnisvara Info kaebus Tallinna linna kohustamiseks viima viivituseta lõpuni Tartu mnt 84c detailplaneeringu menetlus.
  2. Menetlusosalised esitasid 23.06.2025 kohtule samal kuupäeval allkirjastatud kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kompromissi tingimused on järgmised. 2.
  3. Kaebaja loobub kaebusest. 2.
  4. Detailplaneeringus nähakse ette maakasutus- ja ehitustingimused ning muud põhimõtted seaduses nõutud ulatuses ning nõuded ehitusprojekti koostamiseks. Detailplaneeringus nähakse ette võimalus arhitektuurivõistluse läbiviimiseks, tagamaks parima arhitektuurse lahenduse, sh ka avaliku ruumi, leidmine. Kohtuistungil 03.06.2025 kokkulepitult tagamaks kooskõla linna arengu eesmärkidega peavad samaaegselt olema täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 2.2.
  5. Arvestada Tartu maantee ehitusjoonega. 2.2.
  6. Tartu maantee ääres säilitada ja taastada muinsuskaitsealune müür selle algses asukohas ning kujul. 2.2.
  7. Krundile kavandatud hoonete maa-pealne ehitistealune pind ei ületa 5015 m
  8. 2.2.
  9. Krundile kavandatud hoonestustihedus ei ületa näitajat 4,
  10. 3

(6)3-24-3162 2.2.
  1. Avalikud alad kavandada võimalusel koostöös naaberaladega. 2.2.
  2. Avalike alade, sh haljasalade osakaal krundi pindalast on kokku 40%, millest ¾ on maapinnaga kohtkindlalt ühendatud haljastus ja ½ on kompaktne haljasala (selguse huvides osakaal krundi pindalast kokku 20%), sh kompaktne haljasala ei asu krundi ühes nurgas ja arvestab naaberaladelt kulgevate peamiste liiklusteedega. Avalike alade kavandamise põhimõtted täpsustuvad arhitektuurikonkursi tingimustega, arvestades muuhulgas: 2.2.6.
  3. Planeeritud krundi Tartu mnt poolsele tänavaäärsele alale projekteerida kõnnitee koos puude istutuse võimalusega. 2.2.6.
  4. Planeeritud krundi kagupiirile projekteerida kergliiklustee koos puude istutuse võimalusega. 2.2.6.
  5. Planeeritud krundil peab vajadusel olema võimalik rajada rahustatud liiklusega jalgrattatee ühendus välistades kompaktse haljasala terviklikkust lõhkuva jalgrattateekoridori teket, eelistades jalakäijate keskset avaliku ruumi. 2.2.6.
  6. Planeeritud krundil tagada eeltoodud põhimõtteid arvestades jalakäijate ja jalgratturite liikumisteede eraldatus. 2.2.
  7. Hoonestus kavandada varieeruva kõrguse ja korruselisusega ning liigendusega ümbritsevat hoonestust arvestades ja arvestades asjaolu, et oleks tagatud krundisisese ala hea insolatsioon avatus läänepäikesele. 2.2.
  8. Tagada hoonestuse siduvus ümbritseva linnaruumiga krundi kõikidest külgedest. 2.2.
  9. Autode parkimine parkimiskohad). projekteerida 100% maa alla (v.a üksikud tänavaäärsed 2.2.
  10. Tagada olulisemad vaatesektorid Fahle majale. Vaatesektorisse mitte rajada kõrgemaid hooneid kui 5 korrust (55.00 abs). 2.
  11. Kaebaja uuendab detailplaneeringu tehnilised tingimused, viib materjalid vastavusse punktis 2 kirjeldatuga ja ajakohastab detailplaneeringu materjalid vastavalt kehtivatele nõuetele ning esitab detailplaneeringu materjalid Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) detailplaneeringu menetluse jätkamiseks 3 nädala jooksul alates kompromissi jõustumisest. 2.
  12. TLPA vaatab viidatud detailplaneeringu lahenduse üle 2 nädala jooksul ning edastab nõuetekohase detailplaneeringu koos lisadega 3 tööpäeva jooksul arvamuse avaldamiseks kõigile asjaomastele asutustele vastavalt Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja detailplaneeringute valdkonnas §-le
  13. Kaebaja ja TLPA kohustuvad tegema erinevate ametkondadega igakülgset koostööd detailplaneeringule viivitusteta arvamuste saamiseks ja arvamuste lahendamiseks võttes eesmärgiks, et kõik vajalikud arvamused lahendatakse hiljemalt septembris
  14. 2.
  15. Peale detailplaneeringule punktis 1.4 viidatud esitatud arvamuste lahendamist, esitab TLPA hiljemalt 1 kuu jooksul detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu Tallinna õigusaktide infosüsteemis Tallinna Linnavalitsuse istungi menetlusringile. 2.
  16. Punktis 1.4 viidatud arvamuste põhjal selgub Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja detailplaneeringute valdkonnas § 29 ja planeerimisseaduse § 131 lg 2 kohaste halduslepingute sõlmimise vajadus ja korraldus. Vastavate 4
(6)3-24-3162 lepingute sõlmimine on Tallinna Linnavalitsuse poolt vastuvõtmise otsuse tegemise eelduseks. 2.
  1. Mõlemad osapooled võtavad eesmärgiks esitada detailplaneering Tallinna Linnavalitsuse istungile vastuvõtmise otsustamiseks hiljemalt oktoobris
  2. 2.
  3. 1 kuu jooksul detailplaneeringu vastuvõtmisest korraldab TLPA detailplaneeringu avalikustamise lähtudes avalikustamisele esitatud nõuetest. 2.
  4. Hiljemalt 2 kuu jooksul alates avaliku väljapaneku lõppemisest koostab ja esitab TLPA detailplaneeringu kehtestamise korralduse eelnõu Tallinna õigusaktide infosüsteemise Tallinna Linnavalitsuse istungi menetlusringile. Vastustaja ja kaebaja teevad kõik endast oleneva, et detailplaneeringu kehtestamiseni jõutakse hiljemalt jaanuaris
  5. 2.
  6. Pooled mõistavad, et kompromiss on sõlmitud pooleliolevas planeerimismenetluses. Pärast planeeringu vastuvõtmist võib kompromissiga kokku lepitud planeeringu lahenduse olemuslikest tingimustest kõrvale kalduda vaid juhul kui avalikustamise käigus ilmneb kaasatud isikute poolt väljendatud oluline vastassuunaline huvi, millega arvestamine on vältimatu. 2.
  7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2.
  8. Pooled kinnitavad, et on teadlikud halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. 2.

  1. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-24-3162 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid. 2.
  2. Eeltoodu alusel ja lähtudes

§ 154

lg-st 1 esitavad menetlusosalised kohtule kinnitamiseks kompromissi ja taotlevad

§ 152lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamist.

Menetlusosalised paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused kohtumääruses. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga.

§ 155

lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, märkides määruses kompromissi tingimused ning ühtlasi lõpetab asja menetluse.

  1. Kohtu hinnangul kuulub 23.06.2025 allkirjastatud ja kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele, see kajastab menetlusosaliste vaba tahet, selle täitmine on võimalik ning kompromiss ei riku teiste isikute õigusi ega kahjusta avalikke huve. Käesoleva määruse resolutsiooniga kinnitatud ja määruse põhjendustes toodud kompromissi tingimused ei järgi kohtule esitatud 23.06.2025 poolte allkirjastatud kompromissi numeratsiooni, vaid lähtuvad praeguse määruse numeratsioonist. Erinev numeratsioon aga ei mõjuta kompromissi sisu.
  2. Juhindudes

§ 155

lg-st 4 selgitab kohus, et

§ 155

lõike 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel

§-s 43 sätestatud tagajärjed. 5

(6)3-24-3162

§ 43

lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

§ 154

lg-s 3 sätestatakse, et kui kompromiss sisaldab tsiviilõiguslikke tingimusi, kohaldatakse selle suhtes täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõikeid 8 ja 9. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Sama sätte teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Nimetatud normi viimase lause kohaselt, kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 6.

§ 152lg 1 p-st 3 tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-24-3162 menetluse.

7.

§ 104

lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu 20 eurot, mistõttu see tagastamisele ei kuulu. Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.