Obsah (8)

§ 367§ 230§ 162§ 173§ 138§ 144§ 175§ 177

2-24-8691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2025. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-8691 Tsiviilasi UAB Vo

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega nõuab hageja ka viivist põhinõudelt 11 783,92 eurot seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast (04.06.2024) kuni põhivõla täieliku tasumiseni, aga sissenõutavaks muutunud viivisega koos mitte rohkem, kui on hageja põhivõla suurus (11 783,92 eurot).

1. Hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude alus. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja on kohtueelselt teinud kulutusi enda nõude maksma panemiseks, on sellised kulud hagejale kahjuna hüvitatavad. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid. Hageja on kohtueelselt kasutanud õigusabiteenuse osutaja abi seoses nõudekirja koostamisega kostjale. Kohtueelsele õigusabile on hagejal kulunud 780 eurot (vt lisa 26 – õigusabiteenuse arve). Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel kahjuhüvitiselt 780 eurot viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates hagi esitamisele järgnevast päevast (04.06.2024) kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni, aga mitte rohkem kui kahjuhüvitise summa (780 eurot). Kostja vastus
2. Kohtule 12.08.
3. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu või lepingute sõlmimist, väidetavalt sõlmitud lepingu või lepingute tingimusi (ese, kogus, hind jne.), tööde teostamist, kostjale tööde üle andmist, kostja poolt tööde vastu võtmist jne. Mis puudutab hageja väidetavat kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet summas 780 eurot, siis on see ilmselgelt alusetu ja põhjendamatu. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et ca 1 leheküljelise nõude koostamiseks, mis koosneb viidetest seadusele jne. võiks kuluda mõistlikult ja põhjendatult 780 eurot. Kuna hageja poolt viidatud nõue on oma olemuselt lihtne, siis ei saa olla põhjendatud ka õigusteadmistega isiku töötasu 250 eurot tunnis. 3 Kohtu põhjendused
4. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
6. a jaanuaris suulise töövõtulepingu remondi- ja hooldustööde teostamiseks (edaspidi leping), mille alusel hageja teostas kostjale kuuluvatele erinevatele veokitele ajavahemikul
7. jaanuar kuni
8. märts
9. a remondi- ja hooldustöid hagejale kuuluvates remonditöökodades Saksamaal ja Belgias. Hageja esitas kostjale 18.03.
10. a, 20.03.
11. a, 03.04.
12. a ja 4.04.2024 e-kirjadega meeldetuletuse tasumata arvete kohta (dtl 60-61). 23.04.
13. a esitas hageja kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks (dtl 70). Kostja arveid ei tasunud (dtl 61-63).
14. Kostja hinnangul ei ole hageja piisavalt selgitanud ega tõendanud hagiavalduses esitatud nõuet (dtl 172-173).
15. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Hageja on tõendanud nõude olemasolu. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud hageja poolt kostjale esitatud arved ja e-kirjavahetuse (dtl 7-58, 60-64, 160, 161, 184, 185-254).
16. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 1 kohaselt lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Käesoleva juhul puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleksid kohaldatavas õiguses kokku leppinud. REÕS § 33 lg 1 kohaselt kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust ning lg 2 kohaselt eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Rooma I määruse artikkel 4 lg 1 p-i b järgi on teenuse osutamise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht. Käesoleval juhul on teenuse osutajaks Leedu Vabariigi äriühing, seega kohaldub lepingule Leedu Vabariigi tsiviilkoodeks.
17. Leedu tsiviilkoodeksi § 6.644 järgi kohustub üks pool (töövõtja) töövõtulepingu alusel teise poole (tellija) ülesande alusel omal vastutusel teatud töö ära tegema ja selle tulemuse tellijale üle andma, kusjuures tellija on kohustatud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja on saanud hageja töökodadest sõidukid kätte. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et töövõtja esitas töö vastuvõtmiseks tellijale. Kostja ei ole tuginenud sellele, et remonttööd oleks tehtud puudustega. Seega on tõendatud, et hageja tegi töö puudusteta ning kostja võttis selle vastu. Kostjale on esitatud arveid e-posti aadressidele: xxx, xxx, tech1@parmetrans.ee. Ühestki e-kirjast ei nähtu, et kostjal oleks olnud pretensioone teostatud tööde osas. Kostja on põhjendanud arvete 4 tasumata jätmist asjaoluga, et autojuhtide palgad vajavad maksmist ja viivitamisel muud kostjast tulenevad põhjused (dtl 63).
18. Leedu tsiviilkoodeksi § 6.655 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingus ei ole ette nähtud töö või selle üksikute etappide eest ettemakset, on tellija kohustatud maksma vabakutselisele töövõtjale kokkulepitud tasu ja § 6.205 järgi on lepingu täitmata jätmine mistahes lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas lepingutingimustele mittevastav täitmine ja täitmise tähtaja ületamine. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja enda raha maksmise kohustust täitnud ei ole. 15.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on kostja jätnud oma vastuväited põhjendamata ning tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on kostja alusetult keeldunud hageja poolt kostjale väljastatud arvete tasumisest, vaidlusalused tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud.

1. Hageja on esitanud kosta vastu kahju hüvitamise nõude summas 780 eurot. Hagejal on tekkinud kohtueelsed menetluskulud seoses võlgnevuse sissenõudmisega (dtl 77). Leedu tsiviilkoodeksi § 6.249 lg 4 p 3 kohaselt hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja saatis kostjale korduvalt nõudekirju. Kostja andis korduvaid lubadusi võlgnevus likvideerida, kuid kahetsusväärselt seda siiski ei teinud. Hageja kaasas kohtueelsele võlgnevuse sissenõudmisele lepingulise esindaja, et saavutada lahendus kohtusse pöördumise eelselt (dtl 255). Riigikohus on
2. veebruari 2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 (p 29) selgitanud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohtu hinnangul oli kulutus vajalik ja põhjendatud.
3. Hageja on esitanud viivisenõude summas 480,56 eurot arvete tasumisega viivitamise eest ning viivisenõude kahju hüvitamise nõudelt. Leedu tsiviilkoodeksi § 6.210 lg 1 võimaldab hagejal nõuda võlgnetud summadelt viivist. Viivisemääraks on viivisemäär, mis on toodud Leedu seaduses hilinenud maksete kohta kaubanduslikes tehingutes § 3 lg-s 4, s.o. seadusjärgne viivisemäär 12,5% aastas. Hageja on esitanud viivise tekkimise kronoloogia ja arvestuse (dtl 348-349). Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Hageja on esitanud viivisenõude ka

§ 367alusel.

Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis

§ 367alusel alates 4.06.2024. a kuni kohustuse täieliku tasumiseni. 18. Vastavalt Ts

ÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase 5 tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Kohtu hinnangul on kostja käitunud käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega. 19. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja esitas 12.09.2024. a Harju Maakohtule pankrotiavalduse (tsiviilasi 2-24-13796), s.o. samal ajal kui toimus käesolevas menetluses kostja määruskaebuse menetlemine. Ajutise halduri aruandest nähtub, et kostja tunnistab võlgnevust hageja ees kokku summas 11 783,91 eurot. Käesolevas menetluses esitatud vastuväited hageja nõudele on esitatud kohtu hinnangul seega üksnes hagejale menetluskulude näol kahju tekitamise eesmärgil. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 21.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja on tasunud riigilõivu summas 980 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 14 611,18 eurot tasumisele riigilõiv 910 eurot, lisaks on hageja tasunud riigilõivu hagi tagamise taotluselt. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 980 eurot.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 7 768 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 40,5 tundi. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kohtunõuete täitmiseks, kohtuistungil osalemiseks.
3. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 191,80 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et 6 keskmine tasu õigusteenuse eest summas 191,80 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse

§ 177

lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 7