) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas nr 2-24-7706 lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud
§-s 432 sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. Asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kompromisslepingu sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mistahes viisil avalikku huvi. Kompromissleping on selge ja täidetav ning vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad 3
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kuivõrd pooled on saavutanud kompromissi, kohus selle kinnitanud ja menetluse lõppenud, mistõttu on hagi tagamise alus ära langenud, tuleb kohtu 17. mai 2024 määrusega seatud hagi tagamise abinõu tühistada. Tulenevalt poolte taotlusest edastab kohus määruse registripidajale Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulud
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas
Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Pooled palusid lühendada kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise tähtaega kolme päevani. Kohus leiab, et poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks kolme päevale on kooskõlas
lg-ga 2 ja § 661 lg-ga 4 ja tuleb rahuldada.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus poole käesolevas tsiviilasjas tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1680 eurot. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema hagilt tasutud riigilõivu tagastamist summas 840 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv 840 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Kama kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.